{"id":18,"date":"2024-04-04T06:59:25","date_gmt":"2024-04-04T03:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/hiv-nakkus-ja-b-hepatiit\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"hiv-nakkus-ja-b-hepatiit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/hiv-nakkus-ja-b-hepatiit\/","title":{"rendered":"HIV-nakkus ja B-hepatiit"},"content":{"rendered":"<p align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t<span lang=\"ET\">Kirjanduse andmetel on HIV-i nakatumise risk spordis nullil\u00e4hedane. Nakkus ei levi higiga, k\u00fcll aga leidub tekitajat pisarates ja s\u00fcljes. Seni ole teada juhtusid, kus taoline nakkuse \u00fclekanne oleks haigestumise p\u00f5hjuseks. Spordis tekkinud verejooksudega seotud nakatumise riski hinnatakse 1:1 000 000-le. B-hepatiit on v\u00f5rreldes HIV-ga oluliselt suurema kontagioossusega (100 x suurem). On kirjeldatud juhtumit, kus 10 Jaapani sumomaadlejat haigestusid B-hepatiiti, andes esmaabi verejooksu korral. <\/span>\n<\/p>\n<p align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t<span lang=\"ET\">Prof\u00fclaktika:<\/span>\n<\/p>\n<ul>\n<li align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t\t<span lang=\"ET\">kummikinnaste kasutamine kehasekreetidega (veri, seerum jms.) kokkupuutumisel;<\/span>\n\t<\/li>\n<li align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t\t<span lang=\"ET\">nahahaavade (marrastused, kriimustused, haavandid jt.) hoolikas katmine vastavate sidemete v\u00f5i plaastrite abil. Vigastatud sportlase v\u00f5istlusv\u00e4ljakule saatmine tingimusel, kui haav on korralikult seotud;<\/span>\n\t<\/li>\n<li align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t\t<span lang=\"ET\">verega m\u00e4\u00e4rdunud alade desinfitseerimine, kuivatamine;<\/span>\n\t<\/li>\n<li align=\"left\" class=\"MsoBodyText\" style=\"text-align:left\">\n\t\t<span lang=\"ET\">verega saastunud sidemete, plaastrite, n\u00f5elade jms. kogumine spetsiaalsetesse konteineritesse.<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjanduse andmetel on HIV-i nakatumise risk spordis nullil\u00e4hedane. Nakkus ei levi higiga, k\u00fcll aga leidub tekitajat pisarates ja s\u00fcljes. Seni ole teada juhtusid, kus taoline nakkuse \u00fclekanne oleks haigestumise p\u00f5hjuseks. Spordis tekkinud verejooksudega seotud nakatumise riski hinnatakse 1:1 000 000-le. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":192,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/192"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}