\n\t![\"Foto.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_11.52.56.png\" "\\"Foto.")
Teatud alade sportlastel (maadlejad jt kontaktalade esindajad, ujujad jne) v\u00f5ivad olla suureks probleemiks mitmed nahahaigused, mis on seotud suhteliselt napi riietusega, otsese kehakontakti, v\u00e4liskeskkonna tegurite, higistamisega jms. J\u00e4rgnevalt on esitatud sportlastel sagedamini esinevate nahahaiguste l\u00fchike kirjeldus. Nahahaiguste prof\u00fclaktika on seotud \u00f5ige nahahoolduse, riietuse, jalatsite hoolduse ja valikuga, efektiivse ravi ning teiste meetmetega.\n<\/p>\n
\n\tBakteriaalsed p\u00f5letikud (karvan\u00e4\u00e4psu p\u00f5letik, impetiigo) moodustavad k\u00f5ikidest maadlejatel esinevatest nahahaigustest ligikaudu\u00a0 25%. Karvan\u00e4\u00e4psu p\u00f5letik on tingitud karvan\u00e4\u00e4psu staf\u00fclokokilisest infektsioonist, soodustavaks teguriks on higistamine. Impetiigo (Joonis) on pindmine naham\u00e4dap\u00f5letik, kus tekitajateks on kas streptokokk v\u00f5i staf\u00fclokokk (iseloomulik on villide teke). Impetiigo v\u00f5ib levida n\u00e4iteks maadlusmati kaudu.\n<\/p>\n
\n\t![\"Foto.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_11.54.41.png\" "\\"Foto.")
Ravi: lokaalne, vajadusel antibiootikumid.\n<\/p>\n
\n\tLihtohatis e herpes (herpes simplex<\/i>). Herpes on \u00fcheks sagedamini esinevaks nahahaiguseks maadlejate seas (nn herpes gladiatorum)<\/i>. Viirus kahjustab nii suu limaskesta, huuli kui ka suuri nahapiirkondi. Herpes gladiatorum\u2019i<\/i> puhul esineb l\u00f6\u00f6ve rohkem n\u00e4ol ja k\u00e4sivartel. Aeg nakatumisest kuni haiguse puhkemiseni on erineva pikkusega, ca 2-9 p\u00e4eva. V\u00f5ib esineda halb enesetunne, enne villide tekkimist v\u00f5ib tunda nahal v\u00f5i limaskestal s\u00fcgelust, k\u00f5rvetust, pinget, seej\u00e4rel tekivad villid. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tKontakt herpese tekitajaga toimub kriimustatud naha kaudu, nakkav on see just villi- ja koorikustaadiumis. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tNB! Lahtiste villidega ei ole lubatud v\u00f5istelda! <\/span><\/b>Varase viirusevastase raviga on v\u00f5imalik l\u00fchendada haiguse kulgu. V\u00f5istelda on lubatud, kui sportlasel ei ole tekkinud 72 tunni jooksul uusi ville. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tSeenhaigus on sportlaste seas v\u00e4ga laialt levinud nakkav nahahaigus. Suureks probleemiks on see n\u00e4iteks maadlusspordis (p\u00f5hjused: haigestumise varjamine, ebaadekvaatne ravi jne).\u00a0Oluline on teada, et antud haigus ei parane iseenesest!\u00a0\n<\/p>\n \n\t \n\tSeenhaigusi v\u00f5ib liigitada j\u00e4rgnevalt:\n<\/p>\n \n\tKeha seenhaigus\u00a0on eriti iseloomulik maadlejate seas (kutsutakse sageli ka tinea gladiatorum). Iseloomulikud on \u00fcmmargused kolded peanahal (Joonis), kaelal, k\u00e4sivartel, kehat\u00fcvel, harvem jalgadel. Haiguse varajases staadiumis v\u00f5ivad haiguskolded sarnaneda atoopilisele dermatiidile (allergiline l\u00f6\u00f6ve), aknele ja teistele nahahaigustele. Nakkuse levitamisel on oluline koht as\u00fcmptomaatilistel kandjatel (maadlejad, kellel ei ole haigusele iseloomulikke s\u00fcmptomeid). Seenhaigust kehat\u00fcvel iseloomustab punetava ja ketendava \u00e4\u00e4risega r\u00f5ngakujuline laik. Peanahale v\u00f5ivad tekkida \u00fcmarad 0,5-1,0 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb m\u00f5\u00f5dukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval k\u00f5rgusel (umbes 1-3 mm k\u00f5rguselt), j\u00e4ttes j\u00e4rele \u201cmustad punktid\u201d. Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. V\u00f5imalik t\u00fcsistus seenhaiguse puhul on seotud sekundaarse bakteriaalse infektsiooni lisandumisega (strepto- v\u00f5i staf\u00fclokokk).\n<\/p>\n \n\tV\u00e4rviline kliiketendust\u00f5bi on krooniline pindmine naha seenhaigus (Joonis). Rinnakul, seljal ja eesk\u00e4tt kaelal on \u00fcmmargused, pruunikas-oran\u017eid v\u00f5i valged laigud.\n<\/p>\n \n\tS\u00fcsteemne ravi on vajalik alati peanaha ja k\u00fc\u00fcnte seenhaiguse korral, teiste pindmiste seenhaiguse vormide (ka v\u00e4rviline kliiketendust\u00f5bi) korral m\u00e4\u00e4ratakse s\u00fcsteemne ravi siis, kui on kahjustunud laialdased nahaalad v\u00f5i kui lokaalne ravi ei anna tulemusi. Kui nahal on ainult \u00fcks seenhaiguse kolle, siis v\u00f5ib piirduda lokaalse raviga. Nahaprotsessi ravi kestab tavaliselt 1-2 n\u00e4dalat, k\u00fc\u00fcnte ravi 3 kuud ja kauemgi.\n<\/p>\n \n\tNB! Juustega kaetud peanaha seenhaiguse korral soovitatakse pesta pead ketokonazooli sisaldavate ravi\u0161ampoonidega (Nizoral, Dermatin, Altis jt) v\u00e4hemalt 2 korda n\u00e4dalas 2-4 n\u00e4dala jooksul. Antud \u0161ampoone v\u00f5ib kasutada edukalt ka seenhaiguse prof\u00fclaktikaks, kasutades neid v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas. \u00d5ige ravi v\u00e4hendab haiguse levikut teistesse kehapiirkondadesse ning nakkusohtu teistele inimestele.<\/strong>\n<\/p>\n \n\tProf\u00fclaktikas on oluline spordiriietuse ja \u2013jalan\u00f5ude \u00f5ige valik, nende hooldus.\n<\/p>\n \n\tAcne vulgaris<\/em> e. harilik akne on naha (karvan\u00e4\u00e4psu) rasun\u00e4\u00e4rmete krooniline p\u00f5letik, mis tavaliselt algab puberteedieas ning v\u00f5ib kesta 20-ndate eluaastate keskele. Akne korral eritub rohkem rasu kui tervetel. Haiguse tekkes on oluline osa ka androgeenidel, toitumine akne teket ei m\u00f5justa. Iseloomulik on komedoonide, paapulite, pustulite, s\u00f5lmede ja ts\u00fcstide teke, mille tulemuseks v\u00f5ib olla armistumine. Akne teket soodustavaks teguriks v\u00f5ivad olla higistamine, suurenenud rasuvool, kosmeetikavahendid, aga ka gl\u00fckokortikosteroidide ning androgeensete hormoonide manustamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teatud alade sportlastel (maadlejad jt kontaktalade esindajad, ujujad jne) v\u00f5ivad olla suureks probleemiks mitmed nahahaigused, mis on seotud suhteliselt napi riietusega, otsese kehakontakti, v\u00e4liskeskkonna tegurite, higistamisega jms. J\u00e4rgnevalt on esitatud sportlastel sagedamini esinevate nahahaiguste l\u00fchike kirjeldus. Nahahaiguste prof\u00fclaktika on seotud …<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":193,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Foto.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_11.56.14.png\" "\\"Foto.")
Herpese aktiveerumist juba nakatunud organismis soodustavad p\u00e4ikesekiirgus, k\u00fclm ning h\u00f5\u00f5rdumine. Seega v\u00f5ib herpese tekkimise risk olla suurem just v\u00f5istlusreisidel soojematesse piirkondadesse ning sealt tagasi tulles k\u00fclmemasse kliimasse. \u00c4gedas haigusstaadiumis on v\u00f5imalik palaviku teke, villiline l\u00f6\u00f6ve, kurguvalu, peavalu ja l\u00fcmfis\u00f5lmede suurenemine.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tSeenhaigused
\n<\/h3>\n![\"Foto.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_11.58.17.png\" "\\"Foto.")
Seene eosed v\u00f5ivad pikka aega s\u00e4ilida kingades (spordijalan\u00f5udes), du\u0161iruumides ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalan\u00f5udele soodustavad nakatumist halb h\u00fcgieen, higistamine, organismi kaitsev\u00f5ime langus, v\u00e4ikesed nahatraumad, jalgade verevarustuse h\u00e4ired ja sage antibiootikumide tarvitamine.\n<\/p>\n\n
\n\tTeised nahahaigused
\n<\/h3>\n