{"id":16,"date":"2024-04-04T06:59:25","date_gmt":"2024-04-04T03:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/sportlase-suda\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"sportlase-suda","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/sportlase-suda\/","title":{"rendered":"\u201eSportlase s\u00fcda\u201c"},"content":{"rendered":"<p>\n\tS\u00fcstemaatiline suure koormusega kehaline treening kutsub esile spetsiifilised f\u00fcsioloogilised ja struktuursed muutused s\u00fcdame-veresoonkonna poolt mida nimetatakse \u201esportlase s\u00fcdameks\u201c v\u00f5i \u201esportlase s\u00fcdame s\u00fcndroomiks\u201c (<i>athletic heart syndrome<\/i>). Vt praktikumide materjalid, \u201eSportlase EKG\u201c.\n<\/p>\n<p>\n\t\u201eSportlase s\u00fcdame\u201c korral aset leidvaid muutusi v\u00f5ib jagada j\u00e4rgmiselt:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\telektrilised (brad\u00fckardia, repolarisatsioonih\u00e4ire, k\u00f5rgenenud voltaa\u017e, atrioventriklaarsed blokaadid jne);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tfunktsionaalsed (diastoolse t\u00e4ituvuse paranemine, s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gimahu suurenemine);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tstruktuursed (s\u00fcdame\u00f5\u00f5nte suurenemine, s\u00fcdame seinte paksenemine).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tTreenitud sportlasele on iseloomulik rahuoleku brad\u00fckardia \u2013 s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus on keskmiselt 40-60 l\u00f6\u00f6ki\/min (harvem alla selle). Brad\u00fckardia p\u00f5hjuseks on paras\u00fcmpaatilise n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclekaal puhkeolekus ning s\u00fcdame suurenenud l\u00f6\u00f6gimaht.\n<\/p>\n<p>\n\tS\u00fcdame m\u00f5\u00f5tmete suurenemine toimub peamiselt kodade ja vatsakeste \u00f5\u00f5nte laienemise (dilatatsiooni) arvelt ning see on iseloomulik eesk\u00e4tt vastupidavusaladele. S\u00fcdameseina paksenemine (h\u00fcpertroofia) on rohkem iseloomulik j\u00f5ualadele. Sagedamini on need muutused kombineeritud (tulenevalt spordialade ja treeningute endi heterogeensusest). \u201eSportlase s\u00fcdame\u201c korral korreleeruvad nii s\u00fcdame \u00f5\u00f5nte dilatatsioon kui ka s\u00fcdame seinte h\u00fcpertroofia treeningute intensiivsuse, mahu ja spordialaga. Normi korral j\u00e4\u00e4vad muutused enamasti vanusele, eale ja soole kohandatud normide \u00fclemisele piirile \u2013 s\u00fcdameseina paksenemine t\u00e4iskasvanud sportlasel on keskmiselt kuni 10-12 mm. Treeningpausi v\u00f5i pikema puhkusega h\u00fcpertroofia tunnused v\u00e4henevad.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>NB! Kui s\u00fcdameseina h\u00fcpertroofia on enam v\u00e4ljendunud ja puhkusega ei taandu \u2013 kahtlus h\u00fcpertroofilisele kardiom\u00fcopaatiale.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKasutusel olev spordialade klassifikatsioon iseloomustab spordialasid koormuse d\u00fcnaamilise ja staatilise komponendi p\u00f5hjal (vt spordialade klassifikatsioon tabelis 1).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>D\u00fcnaamiline (isotooniline) koormus<\/strong><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"> (esiplaanil liikumine, j\u00f5ukomponent tagaplaanil) \u2013 koormusel s\u00fcdame minutimahu t\u00f5us (kuni 6 korda), m\u00f5\u00f5dukas verer\u00f5hu t\u00f5us, s\u00fcsteemne vaskulaarne takistus langeb, s\u00fcdame vasaku vatsakese mahukoormus t\u00f5useb \u2013 selle koormust\u00fc\u00fcbi puhul on iseloomulik s\u00fcdamelihase ekstsentriline h\u00fcpertroofia (vasaku vatsakese \u00f5\u00f5ne kerge-m\u00f5\u00f5dukas dilatatsioon ja seina kerge-m\u00f5\u00f5dukas paksenemine).<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Staatiline (isomeetriline) koormus<\/strong><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"> (esiplaanil j\u00f5u genereerimine, liikumine tagaplaanil) \u2013 koormusel s\u00fcdame minutimahu v\u00e4hene t\u00f5us, arteriaalse verer\u00f5hu oluline t\u00f5us, s\u00fcsteemse vaskulaarse takistuse ja s\u00fcdame vasaku vatsakese r\u00f5hukoormuse t\u00f5us \u2013 selle koormust\u00fc\u00fcbi puhul on iseloomulik kontsentriline h\u00fcpertroofia (esiplaanil on vasaku vatsakese seina paksenemine, vasaku vatsakese dilatatsioon on tagasihoidlik).<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Tabel 3. Sagedasemate ol\u00fcmpiaspordialade lihtsustatud klassifikatsioon vastavalt d\u00fcnaamilisele ja staatilisele koormuskomponendile ning kardiovaskulaarsele adaptatsioonile <\/strong>(<em>Pelliccia A, Caselli S, Sharma S, Basso C, Bax JJ, Corrado D et al. European Association of Preventive Cardiology (EAPC) and European Association of Cardiovascular Imaging (EACVI) joint position statement: Recommendations for the indication and interpretation of cardiovascular imaging in the evaluation of the athlete\u2019s heart. Eur Heart J. 2018;39(21):1949\u20131969<\/em>).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"945\" height=\"1164\" class=\"alignnone wp-image-64\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/tabel_3.png\" title=\"tabel_3.png\" alt=\"Tabel 3\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/tabel_3.png 945w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/tabel_3-244x300.png 244w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/tabel_3-831x1024.png 831w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/tabel_3-768x946.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 945px) 100vw, 945px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00fcstemaatiline suure koormusega kehaline treening kutsub esile spetsiifilised f\u00fcsioloogilised ja struktuursed muutused s\u00fcdame-veresoonkonna poolt mida nimetatakse \u201esportlase s\u00fcdameks\u201c v\u00f5i \u201esportlase s\u00fcdame s\u00fcndroomiks\u201c (athletic heart syndrome). Vt praktikumide materjalid, \u201eSportlase EKG\u201c. \u201eSportlase s\u00fcdame\u201c korral aset leidvaid muutusi v\u00f5ib jagada j\u00e4rgmiselt: elektrilised &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":194,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}