{"id":15,"date":"2024-04-04T06:59:25","date_gmt":"2024-04-04T03:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/sudame-talitlus\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"sudame-talitlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/sudame-talitlus\/","title":{"rendered":"S\u00fcdame talitlus kehalisel koormusel"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Normaalne s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus (SLS) puhkeseisundis on 60-90 l\u00f6\u00f6ki\/min, treenitud inimestel on puhkeoleku SLS tavaliselt madalam v\u00f5rreldes mittetreenitud inimesega (vt \u201esportlase s\u00fcda\u201c). Maksimaalne SLS koormusel ei s\u00f5ltu treenitusest ning see v\u00e4heneb vanuse t\u00f5ustes. Vere hulka, mida s\u00fcda \u00fche kokkut\u00f5mbega vereringesse paiskab, nimetatakse s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gimahuks (LM) ning see n\u00e4itaja on just vastupidavusalade esindajatel v\u00f5rreldes mittetreenitutega suurem (100-140 ml <i>vs<\/i> 60-80 ml). Kehalisel koormusel ulatub vastav n\u00e4itaja sportlastel 150-220 ml-ni, samas treenimata inimesel ulatub see 100-140 ml-ni. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus ja l\u00f6\u00f6gimaht m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra s\u00fcdame minutimahu (MM), so vere hulga, mida s\u00fcda pumpab vereringesse \u00fche minuti jooksul. Vastav n\u00e4itaja on puhkeolekus keskmiselt 5-6 liitrit, kuid kehalisel koormusel v\u00f5ib see treenitud inimesel k\u00fc\u00fcndida 36-42 liitrini. SLS on kehaliste koormuste doseerimise hindamisel \u00fcks olulisemaid objektiivseid parameetreid (vt praktikumi materjalid). SLS-e muutusi regulaarse vastupidavustreeningu rakendamisel iseloomustab joonis 3.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1186\" height=\"776\" class=\"alignnone wp-image-63\" style=\"width: 700px;height: 458px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-14_at_16.53.33.png\" title=\"screenshot_2021-01-14_at_16.53.33.png\" alt=\"joonis 3\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-14_at_16.53.33.png 1186w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-14_at_16.53.33-300x196.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-14_at_16.53.33-1024x670.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-14_at_16.53.33-768x503.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1186px) 100vw, 1186px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Joonis 3. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse adaptatsioon vastupidavusliku iseloomuga koormusele.<\/span><\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Normaalne s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus (SLS) puhkeseisundis on 60-90 l\u00f6\u00f6ki\/min, treenitud inimestel on puhkeoleku SLS tavaliselt madalam v\u00f5rreldes mittetreenitud inimesega (vt \u201esportlase s\u00fcda\u201c). Maksimaalne SLS koormusel ei s\u00f5ltu treenitusest ning see v\u00e4heneb vanuse t\u00f5ustes. Vere hulka, mida s\u00fcda \u00fche kokkut\u00f5mbega vereringesse paiskab, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":195,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}