{"id":13,"date":"2024-04-04T06:59:25","date_gmt":"2024-04-04T03:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/lihased\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"lihased","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/lihased\/","title":{"rendered":"Kehalise koormusega kaasnevad muutused lihastes"},"content":{"rendered":"<h3>\n\t<span style=\"color:#a52a2a\">Akuutse kehalise koormusega kaasnevad muutused lihastes<\/span><br>\n<\/h3>\n<ul>\n<li>\n\t\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Energiavarude v\u00e4henemine t\u00f6\u00f6tavates lihastes (ATP h\u00fcdol\u00fc\u00fcsi intensiivistumine). Samal ajal suureneb ATP res\u00fcntees, mille substraadiks on fosfokreatiin, gl\u00fckogeen, trigl\u00fctseriidid. Nende \u00fchendite sisaldus t\u00f6\u00f6tavas lihases v\u00f5ib oluliselt v\u00e4heneda s\u00f5ltuvalt sooritatava t\u00f6\u00f6 intensiivsusest ja kestusest. N\u00e4iteks 100 m sprindidistantsil ammenduvad eesk\u00e4tt fosfokreatiini varud, seevastu pikamaajooksul v\u00e4henevad ulatuslikult gl\u00fckogeenivarud.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Mitmete metaboliitide kontsentratsiooni suurenemine lihastes (laktaat, kreatiini kinaas jt)<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Koormuse ajal lihasrakus energiavarude v\u00e4henemine, ATP res\u00fcnteesiks vajaliku substraadi ammendumine ning ainevahetuse metaboliitide hulga suurenemine kutsuvad esile t\u00f6\u00f6v\u00f5ime languse \u2013 v\u00e4simuse.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<h3>\n\t<span style=\"color:#a52a2a\">S\u00fcstemaatilise treeninguga kaasnevad muutused lihastes<\/span><br>\n<\/h3>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Skeletilihas on v\u00e4ga plastiline kude.\u00a0 On teada, et s\u00fcstemaatiline treening m\u00f5jutab lihaste struktuuri ja funktsiooni olulisel m\u00e4\u00e4ral. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Vastupidavustreeningu toimel on skeletilihase h\u00fcpertroofia tagasihoidlik, aga see v\u00f5ib enam v\u00e4ljenduda j\u00f5utreeningu komponendi lisamisega treeningprotsessi. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Vastupidavustreeningute toimel suureneb oluliselt mitokondrite, kapillaaride ja gl\u00fckoosi transporterite (GLUT-4) hulk lihaskoes. Samuti suureneb lihaste gl\u00fckogeeni ja trigl\u00fctseriidide sisaldus ning nende oks\u00fcdeerimise v\u00f5ime. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">J\u00f5utreeningu efekt p\u00f5hineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste h\u00fcpertroofial. Esimene neist omab lihasj\u00f5u suurenemise seisukohast olulisimat t\u00e4htsust treeningu esimese 6\u20138 n\u00e4dala v\u00e4ltel. Pikemaajalisel treeningutega j\u00e4tkamisel s\u00f5ltub j\u00f5u juurdekasv j\u00e4rjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude l\u00e4bim\u00f5\u00f5du suurenemine. J\u00f5utreeningu puhul suureneb samuti lihaste gl\u00fckogeeni sisaldus, kuid v\u00f5rreldes vastupidavustreeninguga on see oluliselt tagasihoidlikum.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Akuutse kehalise koormusega kaasnevad muutused lihastes Energiavarude v\u00e4henemine t\u00f6\u00f6tavates lihastes (ATP h\u00fcdol\u00fc\u00fcsi intensiivistumine). Samal ajal suureneb ATP res\u00fcntees, mille substraadiks on fosfokreatiin, gl\u00fckogeen, trigl\u00fctseriidid. Nende \u00fchendite sisaldus t\u00f6\u00f6tavas lihases v\u00f5ib oluliselt v\u00e4heneda s\u00f5ltuvalt sooritatava t\u00f6\u00f6 intensiivsusest ja kestusest. N\u00e4iteks 100 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":197,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/197"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}