Söömishäired spordis. Madal energiatarbimine

Söömishäired on tõsine probleem paljudel spordialadel:

• kõrge intensiivsuse ja suure treeningmahuga spordialad;
• kaalukategooriaga spordialad;
• esteetilised spordialad jt.

Spordiga seonduvalt võib olla väga varieeruv söömis- ja käitumismuster. Häirunud söömiskäitumine (disordered eating, DE) tähistab söömise mittevastavust tegelike vajadustega, millega sageli kaasneb pidev kontroll kehakaalu üle. Naistel kaasnevad probleemiga menstruatsioonihäired. Sekundaarse amenorröa sagedus naissportlaste seas on kuni 70%, ning selle peamiseks põhjuseks on ülemäärased treeningkoormused ja madal energiatarbimine. Madala energiasaadavuse põhjused vaata joonis 10.

Joonis 10. Madala energiasaadavuse põhjused.

Häirunud söömiskäitumine võib viia kolme kliiniliselt diagnoositava söömishäireni:

1. Anoreksia e psüühiline isutus (Anorexia nervosa, AN). Pidev kehakaalu mõõtmine, toidu piiramine ja püüe kehalist koormust suurendada
2. Buliimia e liigsöömise sööstud (Bulimia nervosa, BN)
   Meelega esilekutsutud oksendamised pärast liigsöömist (2-3 korda nädalas)
3. EDNOS (Eating Disorder Not Otherwise Specified) – täpsustamata söömishäire. Siia alla kategoriseeruvad nn naissportlase triaad ja suhteline madal energiatarbimine spordis (Relative Energy  Deficit in Sports – REDs)

Anoreksia ja buliimia sagedus tavapopulatsioonis:

• Anorexia nervosa: 0,5-3,7%
• Bulimia nervosa: 1,1-4,2%
• Mehed:naised: 1:6-10
• Paranemine BN korral halvema prognoosiga
• Suremus: 5-20%

Söömishäirete ja häirunud söömiskäitrumise puhul on iseloomulik:

• kinnismõtted dieedist ja kehakaalust;
• pühendumine treenimisele;
• sportimine teiste tegevuste arvelt (kool, töö, suhted jt);
• saavutustega mitterahulolu;
• perfektsionism jne.

Spordikeskkonnast lähtuvad söömishäireid soodustavad tegurid:

• kaalupiirangud ja standardid, teadlik või teadvustamata surve treeneri või kaaslaste poolt;
• sportliku soorituse hindamise kriteeriumite subjektiivsus välimuse alusel jne;
• sotsiokultuurilised tegurid: 95% naistest hindab oma keha 25% suuremaks kui see tegelikult on.

AN korral on iseloomulik:

Bradükardia, perifeersed tursed, kuiv nahk, lanugo, pruritus, gastrointestinaalsed probleemid (konstipatsioon, „re-feeding“ sündroom jne), amenorröa, osteopeenia, osteoporoos, hupoglukeemia, kilpnäärme funktsiooni häired, aneemia jne.

BN korral on iseloomulik:

Gastrointestinaalsed probleemid (hammaste erosioon, GERD, konstipatsioon, ösofagiit jne), arütmiad, kardiomüopaatia, ebaregulaarne menstruatsioon, elektrolüütide tasakaalu häired, dehüdratsioon, nefropaatia jne.

Riskifaktorid, mis halvendavad söömishäirete prognoosi:

• söömishäire algus vanemas eas
• väga suur ja kiire kaalulangus
• anorektilised ja buliimilised sümptomid koos
• häirunud peresuhted
• hiline ravi algus

Kirjanduse andmetel esineb häirunud söömiskäitumist teatud spordialadel isegi kuni 62%-l nais- ja 33%-l meessportlastest, millega tihtipeale kaasneb normist madalam kehamassiindeks (KMI) ja keha rasva sisaldus. Söömishäire või häirunud söömiskäitumine seostub oluliselt südame-veresoonkonna, immuun-, endokriin-, metaboolse- , hematoloogilise-, tugi-liikumis- jt elundsüsteemide funktsiooni häirumisega (joonis 11).

Joonis 11. Suhtelise energia defitsiidi poolt mõjutatavad sportlase organsüsteemid ja füsioloogilised protsessid (tõlge, Mountjoy jt, 2018). RED-s – relative energy deficiency in sports).

Naissportlase triaad (NT)

Iseloomulik on (joonis 11):

• Söömishäire
• Oligomenorrea või amenorröa
• Osteoporoos või osteopeenia

NT tekib, kui  energiatarbimine on püsivalt alla 30 kcal/kg rasvavaba massi kohta. Juhtivaks põhjuseks on madal energiatarbimine ning seetõttu on naissportlase triaadi ravis esmane vajalik meede energiatarbimise suurendamine ning energiakulu piiramine.  NB! osteopeenia (osteoporoos) võib avalduda aastaid hiljem peale söömishäire ja amenorröa tekkimist.