Nahahaigused spordis
Teatud alade sportlastel (maadlejad jt kontaktalade esindajad, ujujad jne) võivad olla suureks probleemiks mitmed nahahaigused, mis on seotud suhteliselt napi riietusega, otsese kehakontakti, väliskeskkonna tegurite, higistamisega jms. Järgnevalt on esitatud sportlastel sagedamini esinevate nahahaiguste lühike kirjeldus. Nahahaiguste profülaktika on seotud õige nahahoolduse, riietuse, jalatsite hoolduse ja valikuga, efektiivse ravi ning teiste meetmetega.
Bakteriaalsed põletikud
Bakteriaalsed põletikud (karvanääpsu põletik, impetiigo) moodustavad kõikidest maadlejatel esinevatest nahahaigustest ligikaudu 25%. Karvanääpsu põletik on tingitud karvanääpsu stafülokokilisest infektsioonist, soodustavaks teguriks on higistamine. Impetiigo (Joonis) on pindmine nahamädapõletik, kus tekitajateks on kas streptokokk või stafülokokk (iseloomulik on villide teke). Impetiigo võib levida näiteks maadlusmati kaudu.
Ravi: lokaalne, vajadusel antibiootikumid.
Viirushaigused
Lihtohatis e herpes (herpes simplex). Herpes on üheks sagedamini esinevaks nahahaiguseks maadlejate seas (nn herpes gladiatorum). Viirus kahjustab nii suu limaskesta, huuli kui ka suuri nahapiirkondi. Herpes gladiatorum’i puhul esineb lööve rohkem näol ja käsivartel. Aeg nakatumisest kuni haiguse puhkemiseni on erineva pikkusega, ca 2-9 päeva. Võib esineda halb enesetunne, enne villide tekkimist võib tunda nahal või limaskestal sügelust, kõrvetust, pinget, seejärel tekivad villid.
Kontakt herpese tekitajaga toimub kriimustatud naha kaudu, nakkav on see just villi- ja koorikustaadiumis.
Herpese aktiveerumist juba nakatunud organismis soodustavad päikesekiirgus, külm ning hõõrdumine. Seega võib herpese tekkimise risk olla suurem just võistlusreisidel soojematesse piirkondadesse ning sealt tagasi tulles külmemasse kliimasse. Ägedas haigusstaadiumis on võimalik palaviku teke, villiline lööve, kurguvalu, peavalu ja lümfisõlmede suurenemine.
NB! Lahtiste villidega ei ole lubatud võistelda! Varase viirusevastase raviga on võimalik lühendada haiguse kulgu. Võistelda on lubatud, kui sportlasel ei ole tekkinud 72 tunni jooksul uusi ville.
Seenhaigused
Seenhaigus on sportlaste seas väga laialt levinud nakkav nahahaigus. Suureks probleemiks on see näiteks maadlusspordis (põhjused: haigestumise varjamine, ebaadekvaatne ravi jne). Oluline on teada, et antud haigus ei parane iseenesest!
Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades (spordijalanõudes), duširuumides ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus, väikesed nahatraumad, jalgade verevarustuse häired ja sage antibiootikumide tarvitamine.
Seenhaigusi võib liigitada järgnevalt:
- Varba seenhaigus (tinea interdigitale)
- Jala seenhaigus (tinea pedis)
- Küünte seenhaigus (tinea unguim)
- Keha seenhaigus (tinea corporis)
Keha seenhaigus on eriti iseloomulik maadlejate seas (kutsutakse sageli ka tinea gladiatorum). Iseloomulikud on ümmargused kolded peanahal (Joonis), kaelal, käsivartel, kehatüvel, harvem jalgadel. Haiguse varajases staadiumis võivad haiguskolded sarnaneda atoopilisele dermatiidile (allergiline lööve), aknele ja teistele nahahaigustele. Nakkuse levitamisel on oluline koht asümptomaatilistel kandjatel (maadlejad, kellel ei ole haigusele iseloomulikke sümptomeid). Seenhaigust kehatüvel iseloomustab punetava ja ketendava äärisega rõngakujuline laik. Peanahale võivad tekkida ümarad 0,5-1,0 cm läbimõõduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mõõdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel (umbes 1-3 mm kõrguselt), jättes järele “mustad punktid”. Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Võimalik tüsistus seenhaiguse puhul on seotud sekundaarse bakteriaalse infektsiooni lisandumisega (strepto- või stafülokokk).
Värviline kliiketendustõbi on krooniline pindmine naha seenhaigus (Joonis). Rinnakul, seljal ja eeskätt kaelal on ümmargused, pruunikas-oranžid või valged laigud.
Süsteemne ravi on vajalik alati peanaha ja küünte seenhaiguse korral, teiste pindmiste seenhaiguse vormide (ka värviline kliiketendustõbi) korral määratakse süsteemne ravi siis, kui on kahjustunud laialdased nahaalad või kui lokaalne ravi ei anna tulemusi. Kui nahal on ainult üks seenhaiguse kolle, siis võib piirduda lokaalse raviga. Nahaprotsessi ravi kestab tavaliselt 1-2 nädalat, küünte ravi 3 kuud ja kauemgi.
NB! Juustega kaetud peanaha seenhaiguse korral soovitatakse pesta pead ketokonazooli sisaldavate ravišampoonidega (Nizoral, Dermatin, Altis jt) vähemalt 2 korda nädalas 2-4 nädala jooksul. Antud šampoone võib kasutada edukalt ka seenhaiguse profülaktikaks, kasutades neid vähemalt korra nädalas. Õige ravi vähendab haiguse levikut teistesse kehapiirkondadesse ning nakkusohtu teistele inimestele.
Profülaktikas on oluline spordiriietuse ja –jalanõude õige valik, nende hooldus.
Teised nahahaigused
Acne vulgaris e. harilik akne on naha (karvanääpsu) rasunäärmete krooniline põletik, mis tavaliselt algab puberteedieas ning võib kesta 20-ndate eluaastate keskele. Akne korral eritub rohkem rasu kui tervetel. Haiguse tekkes on oluline osa ka androgeenidel, toitumine akne teket ei mõjusta. Iseloomulik on komedoonide, paapulite, pustulite, sõlmede ja tsüstide teke, mille tulemuseks võib olla armistumine. Akne teket soodustavaks teguriks võivad olla higistamine, suurenenud rasuvool, kosmeetikavahendid, aga ka glükokortikosteroidide ning androgeensete hormoonide manustamine.
