Hüpertermia

Ingl k. exertional hypertermia, exertional heatstroke (EHS), exertional heat exhaustion, exertional heat cramps.

Termoregulatsioon (joonis 9) sõltub:

• õhu t°-st
• õhuniiskusest
• õhu liikumise kiirusest
• treenitusseisundist
• tervisehäiretest
• geneetilisest taustast
• kehakaalu kiirest langetamisest
• kehaehitusest
• riietusest jne

Joonis 9. Termoregulatsioon.

Kehalisel koormusel võib organismi soojusproduktsioon ületada puhkeoleku taseme 15-20 korda. Kõrge väliskeskkonna t° ja veepuuduse koosmõjul võib tekkida hupertermia seisund.

Soodustavad tegurid on: kõrge õhuniiskus, tuulevaikus, kõrge päikesekiirguse tase, kaasuvad haigused (palavikuga kulgevad haigused, kõhulahtisus), vale riietus, puudulik aklimatiseerumine, dehüdratsioon.

Hüpovoleemiline šokk: tugev janutunne, suukuivus, peavalu, kiire pulss, nõrkus, lihaskrambid, tugev higistamine, kahvatu nahk, keha tuuma temperatuur <40°.

Kõrge õhuniiskuse korral on higi aurustumine raskendatud, tekib kuumarabandus –  sümptomid (vt hüpovoleemiline šokk), kuid nahk on punetav, kuiv, keha tuuma temperatuur >40°.

Päikesepiste (heliosis) tekib katmata pea ülekuumenemisest intensiivse päikesekiirguse toimel. Tekib aju hüpereemia, ajuturse, täppverevalumid. Juhtivad on KNS-i kahjustuse tunnused: tugev peavalu, iiveldamine, virvendus silmade ees, teadvuse kadu.

Esmaabi hupertermia korral: sportlane jahedasse kohta, külmad mähised, jääkotid jne. Taastada organismi vedelikukadu.

Hüpertermia ennetamine: oluline aklimatiseerumine, vastav riietus, küllaldane/adekvaatne joogirežiim võistluse eelselt ja selle ajal jne.

NB! Hüpertermia risk on eriti suur lastel (suurem keha pindala kg kehamassi kohta, ebaküpsed termoregulatsiooni mehhanismid).

Kehalise töövõime langus kuumas keskkonnas on tingitud:

• dehüdratsioonist (organismi dehüdreerumine vee mitteküllaldase saamise või liigse kaotuse tagajärjel)
• kardiovaskulaarse süsteemi funktsiooni langusest
• hupertermiast

NB! Kõige suurem probleem kehalisel pingutusel – soojuse äraandmine.

Kuumas kliimas kehalise töövõime säilitamiseks on väga oluline:

• piisav vedelikutarbimine  (dehüdratsiooni tekkimise vältimiseks);
• süsivesikute piisav tarbimine  (süsivesikute oksüdatsioon on kiirenenud, rasvhapete ärakasutamine on  aeglustunud).

Tabel 18. Praktikas kasutatav kuumaindeksi tabel.

Praktilised soovitused kuumas keskkonnas treenimiseks:

• magada ja puhata jahedates ruumides
• treenimine päikesevarjulistes kohtades
• kerge, avar, hele riietus
• hele peakate
• kaitsefaktoriga päikesekreemid
• vedeliku tarbimine! (vedelikuvajadus suurenenud)
• kofeiini sisaldavate jookide vähendamine (kofeiin diureetilise toimega)
• jälgida kehakaalu, uriini värvust
• toitumine:  süsivesikuterikas nn vahemeredieet (palju juur- ja puuvilja)
• toitumine sagedasti ja väikeste portsjonitena
• kuumuse taluvus on väga individuaalne!

Optimaalne aklimatiseerumine toimub keskmiselt 8-14 päevaga.

Vedeliku tarbimine spordis

Tabel 19. Inimese veebilanss puhkeolekus.

SAAMINE		ERITUMINE
joogiga	0,7-1,7 l	uriiniga	0,7-1,7 l
toiduga	0,8 l	naha kaudu	0,6 l
metaboolne vesi	0,4 l	väljaheitega	0,2 l
		kopsudest	0,4 l

Keskmise kehalise aktiivsusega isiku veevajadus on keskmiselt 1ml/1kcal kohta. Kuumas keskkonnas vedelikuvajadus suureneb oluliselt. Soovitav on vedelikukadu mitte üle 2%.

Keskmise kehalise aktiivsusega isiku veevajadus on keskmiselt 1ml/1kcal kohta. Kuumas keskkonnas suureneb vedelikuvajadus oluliselt. Soovitav on vedelikukadu mitte üle 2% kehamassist. Peale koormust tuleb iga kaotatud kg kehamassi kohta tarbida vedelikku 1,5 liitrit.

Tabel 20. Vedelikuvaeguse tunnused.

Kehamassi langus (%)	Sümptomid
1-5%	Janu, iiveldus, nõrkus, vere(plasma)mahu langus, SLS kiirenemine, krambid, keha t° tõus
6-10%	Peavalu, hingeldus, kõnehäired, sinakad huuled
>11%	Krambid, kuulmis- ja nägemishäired, segasus, uriinipeetus jne -> eluohtlik seisund

Higistamine

Sportlane kaotab 1 l higiga keskmiselt:

• 2-3 g NaCl
• 300 mg K
• 40 mg Mg
• 20-30 mg C vit
• tsink, raud, mangaan, vask

Töövõime languse otseseks põhjuseks on veekaotus, võib lisanduda Na vaeguse negatiivne efekt.

Dehüdratsioon

• vereplasma maht väheneb
• südame löögimaht langeb märgatavalt (südame minutimahu säilitamiseks tõuseb kompensatoorselt SLS)
• osmootne rõhk kudedes suureneb, elektrolüütide kontsentratsioon suureneb
• termoregulatsiooni häirumine – vere ümberpaiknemine lihastest nahka, nahaalusesse koesse
• lihastes verevarustuse vähenemine, atsidoosi teke
• limiteeritud O₂-transport
• töövõime langus

Peamised riskitegurid dehüdratsiooni tekkimiseks:

• Oksendamine
• Kõhulahtisus
• Palavikuga kulgevad haigused
• Ebaadekvaatne vedelikutarbimine
• Suurenenud higistamise määr (saun jms)
• Lahtistite kasutamine
• Diureetikumide kasutamine  (ka diureetilise toimega ainete, näit kofeiini kasutamine)