3. Spordialade klassifikatsioon

Erinevate haiguslike seisundite (sh südame kaasasündinud või omandatud seisundid) puhul rakendatakse sportimise piiranguid vastavalt klassifikaatorile.

Kasutusel olev spordialade klassifikatsioon iseloomustab spordialasid koormuse dünaamilise ja staatilise komponendi põhjal (vt spordialade klassifikatsioon tabelis 1).

Dünaamiline (isotooniline) koormus (esiplaanil liikumine, jõukomponent tagaplaanil) – koormusel südame minutimahu tõus (kuni 6 korda), mõõdukas vererõhu tõus, süsteemne vaskulaarne takistus langeb, südame vasaku vatsakese mahukoormus tõuseb – selle koormustüübi puhul on iseloomulik südamelihase ekstsentriline hüpertroofia (vasaku vatsakese õõne kerge-mõõdukas dilatatsioon ja seina kerge-mõõdukas paksenemine).

Staatiline (isomeetriline) koormus (esiplaanil jõu genereerimine, liikumine tagaplaanil) – koormusel südame minutimahu vähene tõus, arteriaalse vererõhu oluline tõus, süsteemse vaskulaarse takistuse ja südame vasaku vatsakese rõhukoormuse tõus – selle koormustüübi puhul on iseloomulik kontsentriline hüpertroofia (esiplaanil on vasaku vatsakese seina paksenemine, vasaku vatsakese dilatatsioon on tagasihoidlik).

Tabel 1. Spordialade klassifikatsioon (Mitchell JH, Haskell W, Snell P, Van Camp SP. Task force 8: Classification of sports. J Am Coll Cardiol. 2005;45(8):1364–1367).

Klassifikatsioon põhineb dünaamilisel ja staatilisel komponendil kehalise pingutuse ajal. Dünaamilist komponenti iseloomustab hapnikutarbimine antud kehalisel tegevusel, mis on väljendatud protsendina maksimaalsest hapnikutarbimise võimest (VO_2max). Dünaamilise komponendi suurenedes tõuseb koormusel südame minutimaht. Staatiline komponent on väljendatud protsendina maksimaalsest tahtlikust lihaskontraktsioonist (maximal voluntary contraction – MVC), mis saavutatakse antud kehalisel tegevusel. Staatilise komponendi suurenedes kasvab vererõhu koormus südamele. Kardiovaskulaarse süsteemi suhtes madalaima koormusega spordialad on tähistatud rohelisega, kõrgeima koormusega spordialad punasega. Helesinise, kollase ja oranžiga tähistatud spordialad on vastavalt madala mõõduka, mõõduka ja kõrge mõõduka koormusega kardiovaskulaarsele süsteemile.

2015 avaldatud modifitseeritud spordialade klassifikatsioonis (tabel 2) on lisaks kehalise koormuse dünaamilisele ja staatilisele komponendile ära toodud ka suurem kokkupõrke oht või suurem risk sünkoobi korral antud spordialal. Kokkupõrke riski peab kindlasti arvestama näiteks isikutel, kellel on implanteeritud kardioverter või teostatud organi siirdamine. 

Tabel 2. Modifitseeritud spordialade klassifikatsioon (Levine BD, Baggish AL, Kovacs RJ et al. Eligibility and Disqualification Recommendations for Competitive Athletes with Cardiovascular Abnormalities: Task Force 1: Classification of Sports: Dynamic, Static, and Impact: A Scientific Statement from the American Heart Association and American College of Cardiology. Circulation. 2015 Dec 1; 132(22):e262-6. Modified from Mitchell et al with permission. Copyright 2005, Journal of the American College of Cardiology).

• ¹ kokkupõrke oht
• ² sünkoobi korral suurenenud risk
• VO_2max – maksimaalne hapnikutarbimise võime
• MCV – maximal voluntary contraction (maksimaalne tahtlik lihaskontraktsioon)