1. Sissejuhatus

Regulaarne kehaline aktiivsus ja sportimine on tervisedenduses ja haiguste ennetuses väga olulised vahendid. Kehaliste koormuste mõju organismile sõltub selle kestusest, intensiivsusest ja sagedusest. Treeningu all mõistetakse kehaliste koormuste plaanipärast ja pikaajalist rakendamist. Muutused, mis treeningu toimel organismis aset leiavad, on reeglina erinevaid organsüsteeme arendavad ja võivad olla väga ulatuslikud. Tuleb aga arvestada, et kehalisele võimekusele mittevastava koormusega ja avastamata terviseprobleemidega treenimise tagajärjel võivad tekkida tõsised tervisekahjustused. Haigestumiste eripära sportlastel sõltub spordiala spetsiifikast, väliskeskkonna teguritest, treeningmetoodikast jm teguritest.

Spordimeditsiini tegevusvaldkondadeks on:

• spordimeditsiiniliste terviseuuringute läbiviimine
• toidulisandite ja farmakoloogiliste ainete kasutamise ning dopingukontrolli eetilised, meditsiinilised ja juriidilised aspektid
• invaspordi, sportlaste reisimisega seotud probleemide, aklimatiseerumisega jne tegelemine
• väheliikuvast elustiilist tingitud krooniliste haiguste ennetamine
• krooniliste haiguste puhune liikumisalane nõustamine (Exercise is Medicine)
• teadus- ja arendustegevus
• jne.