Aju vereringe häired, sünkoobid
Sünkoop on äkki tekkiv lühiajaline teadvusekadu, millele ei eelne peaaju traumat. Sünkoop tekib sekundaarselt aju verevarustuse häirumise või metaboolsete häirete tõttu (hupoglukeemia, hüpokseemia jt).
I Reflektoorne sünkoop (vasovagaalne, olustikuline jt)
Vallandavaks teguriks on emotsionaalne stress, valu, verekaotus, köha, aevastamine, defekatsioon, urineerimine, füüsiline pingutus, mehhaaniline manipulatsioon karotiidsiinusel jms.
II Ortostaatilisest hüpotensioonist põhjustatud sünkoop e ortostaatiline kollaps
On püstiasendis tekkiv ajuverevarustuse vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus. Tekib perifeerse vereringe regulatsioonihäire → perifeersed veresooned laienevad → väheneb venoosne naas südamesse → väheneb südame minutimaht → väheneb aju oksügenisatsioon.
Ortostaatiline hüpotensioon ja kollaps võib sageli tekkida dünaamilise lihastöö järsul lõpetamisel püstiasendis, raskuste tõstmise järgselt jne.
Ortostaatiline kollaps võib veel olla seotud ravimite, alkoholi kasutamisega, sekundaarse veresoonte autonoomse regulatsioonihäirena diabeedi, ureemia jm haiguslike seisundite korral.
III Kardiovaskulaarne sünkoop
- Bradükardia (siinussõlme düsfunktsioon, atrioventrikulaarne ülejuhtehäire)
- Tahhükardia, (supraventrikulaarne, ventrikulaarne)
- Südamehaigused (klapirikked, äge müokardi isheemia, hüpertroofiline kardiomüopaatia, kopsuarteri trombemboolia, aordi stenoos, mitraalklapi prolaps, koronaararterite anomaaliad, arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia, müokardiit, pikenenud QT sündroom jt).
Sünkoopide korral on oluline koguda anamnees, hinnata kliinilist seisundit, mõõta vererõhku ja registreerida EKG. Kardiaalse sünkoobi kahtlusel on vajalik teha südame ehhokardiograafia, EKG 24-tunni monitooring.
