Äkksurm

Äkksurmad (ÄS) spordis võib klassifitseerida mittekardiaalseteks ja kardiaalseteks. Mittekardiaalsetest põhjustest on kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid (näiteks rindkere nüri trauma) – joonis 5. ÄS sagedus sportlastel sõltub vanusest, soost ja rassist.

Joonis 5. Surmade põhjused kolledži sportlaste seas 2003 – 2013 (Harmon KG et al. Circulation. 2015;132:10-19). 

Kardiaalse ÄS definitsioon: kardiaalsetel põhjustel äkiline teadvuse kadu ja loomulik surm, mis on tekkinud 1 tunni jooksul pärast ägedate sümptomite ilmnemist, südamehaiguse anamneesi olemasolul (või mitte) ning surmaaeg on ootamatu ehk mitte-eeldatud.

Koormusega seotud akksurmaks nimetatakse seletamatut tunnistaja juuresolekul koormuse ajal või 1h peale koormust tekkivat südame seiskust muidu teadaolevalt tervel inimesel.

Iseloomulik, et:

• ÄS tekib treeningul/võistlusel või kohe pärast pingutust
• ÄS ei ole seotud traumade ega tehniliste õnnetustega sportlikul tegevusel

Kardiaalsete ÄS epidemioloogia

• 1:400 000-20 000 000 liikumistunni kohta
• 2,1-2,5 juhtu 100 000 sportlase kohta
• 0,5-2 juhtu /100 000 (<35 a)
• 2,0-100 juhtu/100 000 (>35 a)
• 4-9 x kõrgem risk meestel võrreldes naistega
• 5 x kõrgem mustanahalistel võrreldes valgetega
• Vanuse tõustes ÄS sagedus tõuseb. Üle 35-aastastel isikutel on 75% juhtudest seotud aterosklerootilise geneesiga südamehaigusega.
• Noorematel isikutel (<35 eluaasta) on ÄS põhjuseks sagedamini kaasasündinud südamehaigus.

ÄS riskifaktorid (tabel 15) jaotatakse sisemisteks (antud isikuga seotud) ja välimisteks (seotud tegevuse ja ümbritseva keskkonnaga).

Tabel 15. Äkksurma riskifaktorid.

Sisemised	Välimised
südame struktuursed muutused (kaasasündinud, omandatud) vanus sugu	kehalise aktiivsuse intensiivsus kehalise aktiivsuse kestus keskkonnatingimused (kuum-, külm keskkond, kõrgmäestik jne) ravimite, dopinguainete jms tarvitamine (stimulandid, alkohol, anaboolsed steroidid jms)

Tuleb meeles pidada, et:

• ÄS suhteline risk regulaarselt treenivatel ja võistlevatel sportlastel on keskmiselt 2,5-4,5 korda kõrgem võrreldes mittesportlastega.
• Sportimisega seoses tekkiva ÄS meditsiiniliseks põhjuseks on 56-85%­-l juhtudest südamehaigused ning ca 75% ÄS leiab aset pingutuse ajal.
• Enamusel ÄS juhtudel on eelnevalt puudunud olulised kaebused või haiguse sümptomid. Samas on tõdetud, et eelnevaid sümptomeid on eiratud või pole nendele piisavalt tähelepanu pööratud (ekslikult interpreteeritud).

Joonis 6. Kardiaalse akksurma põhjused (Harmon K, 2011).

Tabel 16. Kardiaalsete akksurmade põhjused noorsportlastel. Võrdlevalt USA ja Itaalia uuringute andmed (Corrado D et al. Eur Heart J 2005).