„Sportlase süda“
Süstemaatiline suure koormusega kehaline kutsub esile spetsiifilised füsioloogilised ja struktuursed muutused südame-veresoonkonna poolt mida nimetatakse „sportlase südameks“ või „sportlase südame sündroomiks“ (athletic heart syndrome). Vt praktikumide materjalid, „Sportlase EKG“.
„Sportlase südame“ korral aset leidvaid muutusi võib jagada järgmiselt:
- elektrilised (bradükardia, repolarisatsioonihäire, kõrgenenud voltaaž, atrioventriklaarsed blokaadid jne);
- funktsionaalsed (diastoolse täituvuse paranemine, südame löögimahu suurenemine);
- struktuursed (südameõõnte suurenemine, südame seinte paksenemine).
Treenitud sportlasele on iseloomulik rahuoleku bradükardia – südame löögisagedus on keskmiselt 40-60 lööki/min (harvem alla selle). Bradükardia põhjuseks on parasümpaatilise närvisüsteemi ülekaal puhkeolekus ning südame suurenenud löögimaht.
Südame mõõtmete suurenemine toimub peamiselt kodade ja vatsakeste õõnte laienemise (dilatatsiooni) arvelt ning see on iseloomulik eeskätt vastupidavusaladele. Südameseina paksenemine (hüpertroofia) on rohkem iseloomulik jõualadele. Sagedamini on need muutused kombineeritud (tulenevalt spordialade ja treeningute endi heterogeensusest). „Sportlase südame“ korral korreleeruvad nii südame õõnte dilatatsioon kui ka südame seinte hüpertroofia treeningute intensiivsuse, mahu ja spordialaga. Normi korral jäävad muutused enamasti vanusele, eale ja soole kohandatud normide ülemisele piirile – südameseina paksenemine täiskasvanud sportlasel on keskmiselt kuni 10-12 mm. Treeningpausi või pikema puhkusega hüpertroofia tunnused vähenevad.
NB! Kui südameseina hüpertroofia on enam väljendunud ja puhkusega ei taandu – kahtlus hüpertroofilisele kardiomüopaatiale.
Kasutusel olev spordialade klassifikatsioon iseloomustab spordialasid koormuse dünaamilise ja staatilise komponendi põhjal (vt spordialade klassifikatsioon tabelis 1).
Dünaamiline (isotooniline) koormus (esiplaanil , jõukomponent tagaplaanil) – koormusel südame minutimahu tõus (kuni 6 korda), mõõdukas vererõhu tõus, süsteemne vaskulaarne takistus langeb, südame vasaku vatsakese mahukoormus tõuseb – selle koormustüübi puhul on iseloomulik südamelihase ekstsentriline hüpertroofia (vasaku vatsakese õõne kerge-mõõdukas dilatatsioon ja seina kerge-mõõdukas paksenemine).
Staatiline (isomeetriline) koormus (esiplaanil jõu genereerimine, liikumine tagaplaanil) – koormusel südame minutimahu vähene tõus, arteriaalse vererõhu oluline tõus, süsteemse vaskulaarse takistuse ja südame vasaku vatsakese rõhukoormuse tõus – selle koormustüübi puhul on iseloomulik kontsentriline hüpertroofia (esiplaanil on vasaku vatsakese seina paksenemine, vasaku vatsakese dilatatsioon on tagasihoidlik).
Tabel 3. Sagedasemate olümpiaspordialade lihtsustatud klassifikatsioon vastavalt dünaamilisele ja staatilisele koormuskomponendile ning kardiovaskulaarsele adaptatsioonile (Pelliccia A, Caselli S, Sharma S, Basso C, Bax JJ, Corrado D et al. European Association of Preventive Cardiology (EAPC) and European Association of Cardiovascular Imaging (EACVI) joint position statement: Recommendations for the indication and interpretation of cardiovascular imaging in the evaluation of the athlete’s heart. Eur Heart J. 2018;39(21):1949–1969).