Kehalise koormusega kaasnevad muutused lihastes
Akuutse kehalise koormusega kaasnevad muutused lihastes
- Energiavarude vähenemine töötavates lihastes (ATP hüdolüüsi intensiivistumine). Samal ajal suureneb ATP resüntees, mille substraadiks on fosfokreatiin, glükogeen, triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus töötavas lihases võib oluliselt väheneda sõltuvalt sooritatava töö intensiivsusest ja kestusest. Näiteks 100 m sprindidistantsil ammenduvad eeskätt fosfokreatiini varud, seevastu pikamaajooksul vähenevad ulatuslikult glükogeenivarud.
- Mitmete metaboliitide kontsentratsiooni suurenemine lihastes (laktaat, kreatiini kinaas jt)
Koormuse ajal lihasrakus energiavarude vähenemine, ATP resünteesiks vajaliku substraadi ammendumine ning ainevahetuse metaboliitide hulga suurenemine kutsuvad esile töövõime languse – väsimuse.
Süstemaatilise treeninguga kaasnevad muutused lihastes
Skeletilihas on väga plastiline kude. On teada, et süstemaatiline mõjutab lihaste struktuuri ja funktsiooni olulisel määral.
Vastupidavustreeningu toimel on skeletilihase hüpertroofia tagasihoidlik, aga see võib enam väljenduda jõutreeningu komponendi lisamisega treeningprotsessi.
Vastupidavustreeningute toimel suureneb oluliselt mitokondrite, kapillaaride ja glükoosi transporterite (GLUT-4) hulk lihaskoes. Samuti suureneb lihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus ning nende oksüdeerimise võime.
Jõutreeningu efekt põhineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste hüpertroofial. Esimene neist omab lihasjõu suurenemise seisukohast olulisimat tähtsust treeningu esimese 6–8 nädala vältel. Pikemaajalisel treeningutega jätkamisel sõltub jõu juurdekasv järjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude läbimõõdu suurenemine. Jõutreeningu puhul suureneb samuti lihaste glükogeeni sisaldus, kuid võrreldes vastupidavustreeninguga on see oluliselt tagasihoidlikum.
