LDL ja HDL transpordivad kolesterooli<\/li>\n<\/ul>\n
\nSisuliselt v\u00f5ib ts\u00fcklilist tuuma ja h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchma(-i) sisaldavaid bio\u00admolekule (vitamiin D, sapphapped, steroidhormoonid, s\u00fcda\u00adme\u00ad\u00adgl\u00fckosiidid jt) k\u00e4sitleda ts\u00fckliliste lipiidide baas\u00adalkoho\u00adli\u00adna, kuna h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchma esterifitseerumine rasvhappej\u00e4\u00e4giga annab lipii\u00addi. Arusaam on \u00f5ige l\u00e4htudes vaid ehituslikust as\u00adpek\u00adtist ja \u00fchendi f\u00fc\u00fcsikalis-kee\u00admi\u00adlistest omadustest. Biotoime alusel on need ts\u00fck\u00adli\u00adli\u00adsed \u00fchendid hoopiski hormoonid, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admide ko\u00adfaktorid jne. See\u00adga: iga\u00adsugune klassifikatsioon on piiratud. Seet\u00f5ttu piir\u00addu\u00adme ts\u00fck\u00adliliste li\u00adpii\u00addide puhul inimorganismi prominentsema ts\u00fck\u00adli\u00adlise baas\u00adalko\u00adholi (koles\u00adte\u00adrool) ja ts\u00fcklilise lipiidi (koles\u00adte\u00adriid) esitamisega (joon. 86).\u00a0 Kolesterooli (sterool)\u00a0 vees\u00adlahus\u00adtu\u00advus on v\u00e4ike (100ml-s, 25\u00b0C juu\u00adres mitte \u00fcle 0,2 mg, umbes 4,7mM). See omadus ongi ilm\u00adselt p\u00f5h\u00adju\u00adseks miks kolesterooli vahel nimetatakse lipiidiks. See pole \u00f5ige. Te\u00adda v\u00f5iks nimetada lipiidisarnaseks ts\u00fckliliseks alko\u00adholiks.<\/p>\n
Kolesterooli on rohkesti munakollases, maksas, ajukoes, vere lipo\u00adpro\u00adteiinides. Ta on bio\u00admemb\u00adraanide h\u00e4davajalik ehituskomponent (vt ka biofunktsioonide teema).<\/p>\n
![\"kol1.png\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/kol1.png\" "\\"kol1.png\\"")
<\/p>\n
Joonis 1. Kolesterool (ts\u00fck\u00adli\u00adline alkohol) ja kolesteriid (ts\u00fck\u00adliline lipiid). Inim\u00adkeha ko\u00ad\u00adlesteriidid sisal\u00adda\u00advad ena\u00ad\u00admasti linoolhappej\u00e4\u00e4ki, har\u00adve\u00admini pikaahelalist k\u00fcl\u00adlas\u00adtatud rasvhappej\u00e4\u00e4ki (nt pal\u00ad\u00admit\u00adhap\u00adpe\u00adj\u00e4\u00e4ki).<\/em><\/p>\n
\nKoletserooli passioon<\/h3>\n
Ursel Soomets, meditsiinilise metaboloomika professor
Meditsiiniteaduste valdkond
Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n
Kolesteroolist on r\u00e4\u00e4gitud palju nii head kui viimasel ajal ka rohkesti halba. Kuid kas see suhteliselt v\u00e4ike molekul on siis t\u00f5esti nii otsustavalt \u201chalb\u201d meie organismile?<\/p>\n
Kolesterool kuulub ts\u00fckliliste lipiidide sarnaste molekulide, steroolide, gruppi. Keemiliselt on meil tegemist ts\u00fcklilise alkoholiga, mis omab suurt ts\u00fcklilist h\u00fcdrofoobset (vett kartvat) osa ja h\u00fcdrofiilset h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchma. Oma sellise ehituse t\u00f5ttu ongi kolesterool vees v\u00e4ga v\u00e4he lahustuv ja tunneb ennast h\u00e4sti lipiididest \u00fcmbritsetuna. Seega on problemaatiline ka kolesterooli ja tema derivaatide transport meie organismis, kuna koosneme ju suures osas veest \u2013 seet\u00f5ttu on kolesterooli transpordiks vajalikud transporterid \u2013 vere lipoproteiinid. Nendest kui t\u00e4htsatest meditsiinimarkeritest natuke hiljem. P\u00e4evase toiduga v\u00f5iksime saada kolesterooli 150-250 mg. Rikkad allikad on munakollane, maks jne. Samas enamuse vajaminevast kolesteroolist s\u00fcnteesime me ise \u2013 keskseks s\u00fcnteesivaks organiks on maks. Tegelikult aga on praktiliselt k\u00f5ik koed v\u00f5imelised kolesterooli s\u00fcnteesima \u2013 intensiivsema s\u00fcnteesiga koed on peensoole limaskest, neerupealised, munasarjad, testised ja aju. Kolesteroolist tekitatakse ainevahetuse k\u00e4igus kolesteriidid, sapphapped, steroidhormoonid, vitamiin D3. Kolesterooli s\u00fcnteesirada on v\u00e4ga keerukas, koosnedes rohkem kui 40 etapist ja juhtub see meie rakkude ts\u00fctoplasmas endoplasmaatilises retiikulumis. S\u00fcntees kasutab nii ATP kui ka redutseerivat NADPH energiat. Et v\u00e4hendada keha energuiakulu ja\/v\u00f5i kasutada seda muudel eesm\u00e4rkidel peamegi saama osa kolesteroolist toiduga. Kui organismi Chol tase on k\u00f5rge ja teil on suur insuldi\/infarkti risk v\u00f5i olete selle juba \u00fcleelanud, siis tuleks kolesterooli taseme alandamiseks kasutada statiine. Statiinid pidurdavad 3-h\u00fcdrok\u00fc-3-met\u00fc\u00fclglutar\u00fc\u00fcl-koens\u00fc\u00fcm A reduktaasi aktiivsust surudes seega maha ka kolesterooli s\u00fcnteesi esimese etapi meie rakkudes. Statiinide kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et samas rajas toimub ka Vitamiin Q10 kokkupanek meie rakus ja seega tuleks teda statiini ravi ajal ka juurde manustada.<\/p>\n
Kolesterooli derivaadid organismis. Kolesteriidid \u2013 umbes 70% vereplasmast ringlevast kolesteroolist on kolesteriidi vormis. Kolesteriid on t\u00f5eline ts\u00fckliline lipiid, kus Chol molekuli h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchmaga on \u00fchendatud rasvhape. Tavaliselt on selleks rasvhappeks linoleenhape. Pika s\u00fcsinikahela juurdetoomine molekuli t\u00f5stab veelgi tema h\u00fcdrofoobsust ja v\u00e4hendab vesilahustuvust. Seega ka kolesteriide transporditakse kudedesse lipoproteiinide abil. Teine grupp derivaate on sapphapped. Sapphapped on kolesterooli metabolismi \u00fchtedeks peamisteks l\u00f5pp-produktideks. Primaarsed sapphapped, koolhape ja kenodesoks\u00fckoolhape, s\u00fcnteesitakse maksas ja nad konjugeeritakse kahe aminohappe, gl\u00fctsiini v\u00f5i tauriiniga. Konjugeeritud sapphapete vesilahustuvus ja emulgeerumisv\u00f5ime on paremad kui sapphapetel. Soolestiku bakterite poolt muudetakse osa primaarsetest sapphapetest sekundaarseteks. Sapphapete peamiseks funktsiooniks on haarata seeditavad rasva ja \u00f5litilgd mitsellidesse, aidata aktiveerida lipaasidel lagundamaks lipiide ning aidata neil produktidel absorbeeruda l\u00e4bi soole seina. Samuti on sapphapetel t\u00e4htis roll ka rasvlahustuvate vitamiinide imendumisel. Sapphapped v\u00f5ivad organismis omada ka hormonaalselt toimet aktiveerides vastavaid retseptoreid. Umbes pool kogu meie kehas s\u00fcnteesitavast kolesteroolist muudetakse sapphapeteks, mis teeb p\u00e4evaseks koguseks 400-600 mg. Sapphapped ringlevad organismis, nii et t\u00e4iskasvanud inimene sekreteerib p\u00e4evas soolestikku ca 12-18 g sapphappeid. Kolmas grupp, v\u00e4ga suur grupp, Chol derivaate on steroidhormoonid. Nad jagunevad kortikosteroidideks ja suguhormoonideks. See on v\u00e4ga suur grupp \u00fchendeid, mille \u00fclesehituse aluseks on kolesterooli steraanskelett. Kortikosteroidid jagunevad gl\u00fckokortikoidideks ja mineralokortikoidideks. Esimesed on vastutavad gl\u00fckoosi metabolismi regulatsiooni eest ja s\u00fcnteesitakse neerupealises, teine grupp aga kontrollib vee ja mineraalide tasakaalu meie organismis. Need on antud hormoonide peamised \u00fclesanded. Suguhormoonid jagunevad mees- (androgeenid) ja naissuguhormoonideks (\u00f6strogeenid). Huvitavalt s\u00fcnteesitakse \u00f6strogeenid androgeenidest! Aadam ja Eeva\u2026.! Ja viimaseks kolesteroolist s\u00fcnteesitavaks produktiks meie kehas on vitamiin D3<\/sub>. Vitamiin D3<\/sub> s\u00fcntees algab meie organismis nahas t\u00e4nu ultraviolett B (285-315 nm) kiirgusele, mis l\u00f5hub \u00e4ra 7-deh\u00fcdrokolesterooli \u00fche ts\u00fckli ja tekitab previtamiin D3<\/sub>. Viimane viiakse spontaanselt \u00fcle kolekaltsiferooliks (toimub 2-3 p\u00e4eva jooksul!) ja suunatakse maksa. Maksas lisatakse talle 25 asendisse \u00fcks h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchm, kuid ka see pole veel aktiivne vitamiin D vorm meie organismis. Vitamiin D(25-OH) on peamine organismis tsirkuleeriv vitamiin D metaboliit, mis peegeldab k\u00f5ige paremini organismi vitamiin D staatust. Funktsionaalselt on tegemist nii\u00f6elda vitamiini s\u00e4ilitusvormiga. Bioloogiliselt aktiivse \u00fchendi, vitamiin D(1,25-OH)2<\/sub> s\u00fcntees toimub peamiselt neerudes. Vitamiin D osaleb kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetuse regulatsioonis, samuti luude kasvu, mineraliseerumise ja remodelleerumise protsessides. Enamikus rakkudes meie organismis on olemas vitamiin D retseptorid. Referentsv\u00e4\u00e4rtus k\u00f5igi vanuser\u00fchmade jaoks on 50-75 nmol\/L.<\/p>\nKolesterooli ja tema derivaatide \u00fchtedeks peamisteks transporteriteks meis on vere lipoproteiinid. Need on lipiide, valke jt komponente sisaldavad segamakromolekulid. Kolesterooli seisukohalt on t\u00e4htsaimad LDL \u2013 madala tihedusega lipoproteiin ja HDL \u2013 k\u00f5rge tihedusega lipoproteiin. LDL partiklid formeeruvad veresoontes j\u00e4\u00e4nuk-VLDL partiklite baasil, neil on lipoproteiinidest pikk eluiga (2\u20264 p\u00e4eva),neis on suurim kolesteriidide- ja kolesteroolisisaldus. LDL p\u00f5hiroll on kolesterooli transport perifeersetesse kudedesse, kusjuures transporditakse ka rasvlahustuvaid vitamiine (eesk\u00e4tt vitamiini E). LDL v\u00f5etakse rakkudesse endots\u00fctoosi teel. HDL on meie organismi koristaja! HDL osakeste p\u00f5hihulga s\u00fcnteesib maks ning antud segamakromolekulide p\u00f5hi\u00fclesandeks on kolesterooli tagasitransport maksa! Liskas kannavad nad apoproteiinide varu lipoproteiinide metabolismis. Probleemiks meie organismis on see, et LDL partiklid v\u00f5ivad oks\u00fcdeeruda ja oks\u00fcdeeritud LDL (LDLox<\/sub>) on v\u00e4ga aterogeenne \u2013 ateroskleroosi p\u00f5hjustav. Kusjuures oks\u00fcdeeruvad rasvhapete kaksiksidemed, mitte kolesterool! LDLox<\/sub> struktuur muutub ja see toob kaasa makrofaagide aktivatsiooni nahas ning vahtrakkude tekke. Sealt on juba v\u00e4ike samm p\u00f5letiku ja aterosklerootilise naastu tekkeni. Palju on siis parasjagu kolesterooli, lipoproteiine ja trigl\u00fctseriide meie organismis? See on individuaalne, aga \u00fcldpopulatsioonis on paika pandud v\u00e4\u00e4rtusteks \u2013 \u00fcldkolesterool \u2013 soovitavalt alla 5 mmol\/L; HDL-kolesterool meestel \u00fcle 1 ja naistel \u00fcle 1,2 mmol\/L; LDL kolesterool alla 3 mmol\/L ning trigl\u00fctseriidid alla 1,7-2,4 mmol\/L. Samas kui kellelgi on m\u00f5ni neist n\u00e4itajates suurem tuleks l\u00e4heneda individuaalselt ja see t\u00e4hendab, et j\u00e4lgida tuleb suhteid \u00fcldkolesterool\/HDL ja LDL\/HDL. Esimene peaks ideaalsel juhul olema alla 3,5, teine alla 3.<\/p>\nL\u00f5petuseks \u2013 nagu n\u00e4ete pole kolesterool k\u00f5ige suurem paharett! Hoopis muud protsessid toovad kaasa kolesterooli ladestumise veresoonte seintesse ja samuti ei muudeta kolesterooli meie kehas \u2013 nii LDL kui ka HDL kannavad t\u00e4pselt sama molekuli!!!<\/p>\n
Ilusat ateroskleroosivaba elu!<\/p>\n
\n\nLISA\u00d5PPEMATERJAL: Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism<\/span> 2015, lk 76; 260-261; 278-280<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Meeldej\u00e4tmiseks: Kolesterooli v\u00f5ib liigitada ka ts\u00fckliliseks alkoholiks Statiinid pidurdavad otseselt kolesterooli s\u00fcnteesi Kolesterool ja tema eel\u00fchendid on vajalikud paljude t\u00e4htsate biomolekulide s\u00fcnteesiks nagu n\u00e4iteks kolesteriidid, sapphapped, mitmed hormoonid ja vitamiin D3 …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":97,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/97"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}