{"id":43,"date":"2024-04-04T03:25:16","date_gmt":"2024-04-04T00:25:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/16-rasvhapped-ja-lipiidid\/"},"modified":"2024-04-04T03:25:27","modified_gmt":"2024-04-04T00:25:27","slug":"16-rasvhapped-ja-lipiidid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/16-rasvhapped-ja-lipiidid\/","title":{"rendered":"1.6. Rasvhapped ja lipiidid"},"content":{"rendered":"<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h3><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"32\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-50\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/knopka2.png\" title=\"knopka2.png\" alt=\"knopka2.png\">Meeldej\u00e4tmiseks:<\/h3>\n<ul>\n<li>On olemas k\u00fcllastunud ja k\u00fcllastamata rasvhapped<\/li>\n<li>Linool- ja \u03b1-linoleenhape \u2013 essentsiaalsed, peab saama toiduga<\/li>\n<li>\u03c9-3 ja \u03c9-6 rasvhapetel erinevad metaboolsed rajad ja kontrollivad \u00fcksteise metabolismi<\/li>\n<li>\u03c9-3 rasvhapped \u2013 soja ja rapsi\u00f5lid, meresaadused<\/li>\n<li>\u03c9-6 rasvhapped \u2013 taime\u00f5lid ja loomne toit<\/li>\n<li>Rasvhapete ja lipiidide transportijad \u2013 vere albumiin ja lipoproteiinid<\/li>\n<li>1 g trigl\u00fctseriidide (rasva) t\u00e4ielik lagundamine annab 9,1 kcal energiat \u2013 \u00fcle kahe korra rohkem kui 1 g suhkru lagundamine<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<p>Lipiidid on heterogeensed orgaanilised \u00fchendid. Lipiidid on:<\/p>\n<ul>\n<li>v\u00e4hemalt kahekomponendilised biomo\u00adlekulid (baasalkohol + rasv\u00adhappe);<\/li>\n<li>reeglina estrid;<\/li>\n<li>amfifiilsed;<\/li>\n<li>vesilahustuma\u00adtud;<\/li>\n<li>orgaanilistes (lipofiilsetes) la\u00adhustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) lahustuvad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00e4rkus:<\/strong> M\u00f5nikord kasutatakse \u201dlipiidide\u201d m\u00f5iste s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina m\u00f5istet \u201drasvad<em>\u201d<\/em>. See pole korrekt\u00adne. Lipiidid on lai \u00fcldm\u00f5iste. Seega: m\u00f5istet \u201dneutraal\u00adrasvad\u201d ehk \u201drasvad\u201d tohib kasutada vaid lipiidide \u00fche osa ehk trigl\u00fctseriidide kohta (vt ka allpool), mitte k\u00f5iki lipiide haarava m\u00f5istena.<\/p>\n<h3>Lipiidide ehitus\u00fcksused<\/h3>\n<h5>Baasalkohol<\/h5>\n<p>Reeglina on lipiidid baasalkoholi ja rasvhapete estrid. Inimorganismis on lipiidide baasalkoholiks:<\/p>\n<ul>\n<li>gl\u00fctserool;<\/li>\n<li>sfingosiin;<\/li>\n<li>kolesterool (samuti mitmed teised steroolid)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Gl\u00fctserool (joonis 1), kolmevalentne alkohol, on baas\u00adalkoholiks triats\u00fc\u00fclgl\u00fctseriidides (trigl\u00fctse\u00adrii\u00addi\u00addes) ja gl\u00fctserofosfolipiidides.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"343\" height=\"118\" class=\"alignnone wp-image-58\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip1.png\" title=\"lip1.png\" alt=\"lip1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip1.png 343w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip1-300x103.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 343px) 100vw, 343px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 1. Gl\u00fctserool.<\/em><\/p>\n<p>Sfingosiin on liitlipiidide (sfingo\u00adlipii\u00addi\u00adde) baasalkoholiks. See alkohol esineb inimkehas ainult esterifitseerituna.<\/p>\n<p>Kolesterool (joonis 2), k\u00fcllastamata ts\u00fckliline alkohol,\u00a0 on inimorganimismi steroolide t\u00fc\u00fcpesindaja.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"302\" height=\"176\" class=\"alignnone wp-image-59\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip2.png\" title=\"lip2.png\" alt=\"lip2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip2.png 302w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip2-300x175.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 302px) 100vw, 302px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 2. Kolesterool.<\/em><\/p>\n<h5>Rasvhapped<\/h5>\n<p>Rasvhapped on karboks\u00fc\u00fclhapped, mille s\u00fcsinikahelas on 4\u202636 s\u00fcsinikku (reeglina 4\u202628 s\u00fcsinikku). Totaalne enamik naturaalseid rasvhappeid on lipiidide\u00a0 ehituskomponendid (li\u00adpii\u00addidest on leitud \u00fcle 200 erineva rasvhappe). Pisut vabu rasvhappeid (esterifitseerumata) esineb kudedes lipiidide metabolismi vahe\u00fchenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena.<\/p>\n<p>Lipiidides olevatel rasvhapetel on reeglina:<\/p>\n<ul>\n<li>pikk hargnemata s\u00fcsinikahel;<\/li>\n<li>paarisrarv C-aatomeid (inimkeha lipiidide rasv\u00adhapetes on enamasti 16\u202620 C-aatomit).<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Tabel 1. Inimorganismi kesksed rasvhapped<\/em><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" align=\"center\" cellpadding=\"0\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr style=\"background-color: #f5f5f5\">\n<td colspan=\"2\" valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center\"><strong>K\u00fcllastatud rasvhapped<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td colspan=\"2\" valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center\"><strong>K\u00fcllastamata rasvhapped<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"background-color: #f5f5f5\">\n<td valign=\"top\">\n<p><strong><em>Triviaalnimetus<\/em><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong><em>S\u00fcsinikskelett<\/em><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong><em>Triviaalnimetus<\/em><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong><em>S\u00fcsinikskelett<\/em><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Kapr\u00fc\u00fclhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>8:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Palmitolehape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>16:1(9)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Kapriinhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>10:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Olehape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>18:1(9)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Laurhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>12:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Nervoonhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>24:1(15)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>M\u00fcristhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>14:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Linoolhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>18:2(9,12)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Palmithape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>16:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u03b1-Linoleenhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>18:3(9,12,15)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Stearhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>18:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u03b3-Linoleenhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>18:3(6,9,12)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Arahhidhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>20:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Arahhidoonhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>20:4(5,8,11,14)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Lignotserhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>24:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p>Tserebroonhape<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>24:0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><em>Kommentaarid tabelile: S\u00fcsinikskeleti puhul n\u00e4itab esimene number s\u00fcsinikeahela pikkust, j\u00e4rgmised numb\u00adrid kaksiksidemete arvu (peale koolonit) ja asukohta (sulgudes olevad arvud) ahelas. S\u00fcsinikuaatomite numeratsioon algab karboks\u00fc\u00fclr\u00fchma s\u00fcsinikust (C1). N\u00e4iteks, olehape, 18:1(9),\u00a0 on 18 C-ne ja tal on \u00fcks kaksikside \u00fcheksanda C-aatomi j\u00e4rel. Rasvhapped, mis ei sisalda kaksiksidet on\u00a0 k\u00fcllastatud rasvhapped. \u00dche v\u00f5i rohkema kaksidemega rasvhapped on k\u00fcllastamata rasvhapped. Monok\u00fcllastamata rasvhapetes on \u00fcks kaksikside. Pol\u00fck\u00fcllastamata rasvhapped (polyunsaturated fatty acids, PUFA) sisaldavad kaks v\u00f5i rohkem kaksiksidet.\u00a0 Inimorganismi lipiidides esinevad k\u00fcllastatud rasvhapetest peamiselt palmit- ja stearhape ning k\u00fcllastama\u00adta rasvhapetest ole-, linool-, linoleen- ja arahhidoonhape. M\u00e4rkus: Inimese jaoks on linoolhape ja a-li\u00adno\u00ad\u00adleen\u00adhape essentsiaalsed rasvhapped, sest inimorganism neid ei s\u00fcnteesi ja peab saama toiduga.<\/em><\/p>\n<p>Alternatiivne C-aatomite t\u00e4histamise s\u00fcsteem on too\u00addud joonisel 3. Terminaalse met\u00fc\u00fclr\u00fchma s\u00fcsinik on s\u00f5ltumata ahela pikkusest alati \u03c9-s\u00fcsinik (oo\u00adme\u00adga s\u00fcsinik) ja number n\u00e4itab kaksisideme asukohta.\u00a0 N\u00e4iteks, \u03b1-lino\u00adleen\u00adhape on \u03c9-3 rasvhape kuna esimene kaksikside loetuna \u03c9-l\u00f5pust on kolmanda s\u00fcsiniku juures.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"344\" height=\"90\" class=\"alignnone wp-image-60\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip3.png\" title=\"lip3.png\" alt=\"lip3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip3.png 344w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip3-300x78.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 344px) 100vw, 344px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 3. Rasvhapete s\u00fcsinike alternatiivne t\u00e4histamine.<\/em><\/p>\n<p>Alternatiivse s\u00fcsteemi alusel saab k\u00fcllastamata rasv\u00adhappeid liigendada j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n<ul>\n<li>w-9 ehk n-9 rasvhapped (nt olehape);<\/li>\n<li>w-6 ehk\u00a0 n-6 rasvhapped (nt linoolhape, arahhidoonha\u00adpe);<\/li>\n<li>w-3 ehk n-3 rasvhapped (nt a-linoleenhape).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Rasvhapete pikkade s\u00fcsinikahelate stabiilseim konformatsioon on ruumilis-energeetilise \u00f6konoomia t\u00f5ttu sik-sak-vorm. Inimorganismi k\u00fcllastamata rasvhapete kak\u00ad\u00adsik\u00adsi\u00addemed on cis-konfiguratsioonis. Loo\u00addus\u00adli\u00ad\u00adke rasv\u00adha\u00adpete totaalne enamik ongi cis-rasvhapped. Ku\u00adna iga kak\u00adsik\u00ad\u00adsi\u00adde\u00adme juures ahel k\u00e4\u00e4n\u00addub, siis k\u00fcllastamat rasv\u00adhapete s\u00fcsi\u00adnike\u00ad\u00adahelad on j\u00e4igemad kui k\u00fcllas\u00adta\u00adtud rasvhapete omad.<\/p>\n<p>Rasvhapped on amfifiilsed \u00fchendid. Neil on h\u00fcdrofoobne s\u00fcsivesinikahel ja h\u00fcdro\u00adfiilne karboks\u00fc\u00fclr\u00fchm. Viimane on organismis ioniseerunud, mis\u00adt\u00f5t\u00adtu kasutatakse ka nimetusi palmitaat, oleaat jne.<\/p>\n<p>K\u00fcllastamata rasvhapped oks\u00fcdeeruvad kergesti v\u00f5rrel\u00adduna k\u00fcllastatud rasvhapetega. Aeglane k\u00fcllastamata rasvhapete ok\u00ads\u00fcdeerumine tekitab rasvade r\u00e4\u00e4sumise.<\/p>\n<p><strong>Biokeemilis-kliinilisi aspekte rasvhapete kohta<\/strong><\/p>\n<p>Inimorganismiis on k\u00fcllastatud ja k\u00fcllastamata rasvhappeid. Linoolhape (LA) ja a-li\u00adno\u00adleenhape (ALA) on aga inimese jaoks asendamatud (essentsiaalsed) ja neid peab saama toiduga.<\/p>\n<p>PUFA-de liigendamine oomega-3 ja oomega-6 rasvhapeteks on sisuline kuna neil on inimor\u00adganismis m\u00f5nev\u00f5rra erinevad metaboolsed rajad ja \u00fclesanded. Nii s\u00fcnteesitakse toiduga saadud asendamatust oomega-3 rasv\u00adhappest (ALA) inimkehas terve rida vajalikke oomega-3 PUFA-sid (nt eikosapentaeenhape, EPA; dokosa\u00adpentaeenhape, DPA; dokosaheksaeenhape, DHA). Toiduga saadud asendamatust oomega-6 rasvhappest (LA) s\u00fcn\u00adtee\u00adsi\u00adtak\u00adse aga terve rida oomega-6 PUFA-sid (nt g-lino\u00adleenhape, GLA; eikosatrieenhape ehk dihomo-g-lino\u00adleenhape, DGLA; arahhi\u00addoonhape, AA). Kommenteeriksime siinkohal l\u00fchidalt oomega-3 ja oomega-6 rasv\u00adhapete biokeemilist tausta.<\/p>\n<p>Oomega-3 rasvhapped inhibeerivad\/kontrollivad oomega-6 rasvhapete metabolismi ja vas\u00adtupidi. See t\u00e4hendab, et \u00fche t\u00fc\u00fcbi esindajate kestvad suurkogused toidus m\u00f5jutavad teise t\u00fc\u00fcbi esindajate meta\u00adbolismi. N\u00e4iteks, AA, DPA, EPA on metaboliidid, millest organismis s\u00fcnteesitakse rida v\u00f5imsaid bio\u00adregu\u00adlaa\u00adto\u00adreid (prostaglandiinid, PG; leukotrieenid, LT jne) ja nii pidurdabki kestev ALA mega\u00adtar\u00adbimine AA s\u00fcnteesi ja selle kaudu ka PG-de ning LT-de s\u00fcnteesi. J\u00e4relikult pole PUFA-de meelevaldne kestev megatarbimine t\u00e4iesti ohutu tegevus. Seda tuleb toonitada kuna oomega-3 PUFA-dele on tekitatud m\u00f5nede autorite poolt eriline oreool. Tegelik situatsioon on antud hetkel j\u00e4rgmine: 1) oomega-3 PUFA-de kohta pole erinevaid aastatepikkuseid l\u00f5petatud biokeemilis-kliinilisi suuruurimusi, mis kinnitaksid oomega-3 PUFA-de v\u00e4ga laia raviefekti; 2) on n\u00e4idatud oomega-3 PUFA-de kestva \u00fclirohke dieedi ebasoodsaid toimeid.<\/p>\n<p>Kuna aga n\u00fc\u00fcdisaja (eriti linnaelanike) tavatoit on \u00fcsna tihti oomega-3 PUFA-de\u00a0 defitsiitne on kindlasti oomega-3 PUFA-de rikaste toiduainete tarbimine \u00f5igustatud. Tava\u00adallikad on oomgea-3 rasvhapete puhul soja\u00f5li, rapsi\u00f5li (ALA), merekalad jt meresaadused (EPA ja DHA); oomega-6 puhul aga taime\u00f5lid (LA) ja loomne toit (AA). DHA sisaldus on k\u00f5rge ka inimese ajukoes ja silma v\u00f5rkkestas. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Selgitust vajab ka cis- ja trans-rasvhapete k\u00fcsimus. Nimelt on looduslike (sh ka inimkeha) rasvhapete\u00a0 kaksiksidemed reeglina cis-konfiguratsioonis (cis-rasvhapped). See ei t\u00e4henda, et trans-rasvhapped oleksid automaatselt kahjulikud, k\u00fcll on aga kahjulik nende kestev liigtarbimine (neid sisaldavad liigselt nt m\u00f5\u00adningad mar\u00adga\u00adriinid).<\/p>\n<p>Looduses esineb ka hargnenud ahelaga rasvhappeid (nt piimaproduktides on 3,7,11,15-tetra\u00admet\u00fc\u00fcl\u00adpalmithape ehk f\u00fctaanhape). M\u00f5nedel indiviididel esi\u00adneb f\u00fctaanhappe seedumatus, mis on vere\u00adplasma ja kudede f\u00fctaanhappe sisalduse suurenemise p\u00f5hjuseks. Sellega kaasneva ja v\u00e4ga harva esineva p\u00e4riliku haiguse (Refsum haigus, heredopaatia) tunnused on neuroloogilised koordinat\u00adsiooni\u00adh\u00e4ired, pigmentoosne retiniit ehk v\u00f5rkestap\u00f5letik (v\u00e4ga vilets \u00f6ine n\u00e4gemine), naha ja luude anormaalsus jt.<\/p>\n<p>Rasvhappeid transpordivad kudedesse vereplasma albumiin ja lipoproteiinid. Oks\u00fcdeerudes kude\u00addes (maks, s\u00fcdamelihas, skeletilihased jne) annavad nad rohkesti energiat.<\/p>\n<h3>Lipiidide klassifikatsioon<\/h3>\n<p>Aktsepteeritum on struktuurne klassifikatsioon, mille j\u00e4rgi inimkeha lipiidid jagunevad kolme klassi:<\/p>\n<ul>\n<li>lihtlipiidid;<\/li>\n<li>liitlipiidid;<\/li>\n<li>ts\u00fcklilised lipiidid.<\/li>\n<\/ul>\n<h5>Lihtlipiidid<\/h5>\n<p>Need lipiidid (trigl\u00fctseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappe(-te) j\u00e4\u00e4kidest.<\/p>\n<p><strong>Triats\u00fc\u00fclgl\u00fctseriidide biokeemilis-kliinilisi aspekte\u00a0 <\/strong><\/p>\n<p>Need on gl\u00fctserooli ja rasvhapete estrid. Rasvhapete esinemisele lipiidides ats\u00fc\u00fclj\u00e4\u00e4kidena (vt k\u00f5rvalolevat skeemi) viitab \u00fcldnimetuse eesliide\u00a0 triats\u00fc\u00fcl-.\u00a0 Triats\u00fc\u00fclgl\u00fctseriidide\u00a0 s\u00fc\u00adno\u00ad\u00ad\u00adn\u00fc\u00fc\u00ad\u00ad\u00admid on trigl\u00fctseriidid, trigl\u00fctseroolid ja rasvad. Seega: rasv = trigl\u00fctseriid, ehk termin \u201crasv\u201d h\u00f5lmab\u00a0 ainult seda osa lipiididest mida nim trigl\u00fctseriidideks (TG). Antud raamatus kasutame terminit trigl\u00fctseriidid (rasv).<\/p>\n<p>Looduslikud TG-d on peamiselt segatrigl\u00fctseriidid, st si\u00adsal\u00addavad kahte v\u00f5i kolme erinevat rasvhappej\u00e4\u00e4ki (joonis 4). Loomsed rasvad ja taimsed rasvad (\u00f5lid) on segatrigl\u00fctseriidide segud. Peale TG-de leidub inimkehas ka digl\u00fctse\u00adriide (DG) ja mo\u00ad\u00ad\u00adnogl\u00fctseriide (MG). Nad on enamasti lipiidide metabolismi vahe\u00fchendid.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Kasvajates leidub v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral monots\u00fc\u00fclgl\u00fctseroole ja diats\u00fc\u00fclgl\u00fctseroole, mis on ilmselt lipiidide metabolismi vahe\u00fchendid.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00f5i, vei\u00ad\u00adse\u00adrasv, oliiv\u00f5li, searasv ja kanarasv koosnevad\u00a0 TG-dest (pisut on neis ka steroole, rasv\u00adlahus\u00adtu\u00advaid vita\u00admii\u00adne, vabu rasvhappeid jt komponente), st neid v\u00f5ib nimetada ka toidu\u00adras\u00adva\u00addeks. Mida rohkem on lipiidis k\u00fcllastamata rasv\u00adhap\u00adpeid, se\u00adda madalamal temperatuuril ta sulab. Nimelt, kak\u00ad\u00adsik\u00adsideme cis-konfiguratsiooni t\u00f5ttu k\u00e4\u00e4ndub k\u00fcllas\u00adta\u00adma\u00adta rasv\u00adhappe s\u00fcsinikahel. Ta on ka j\u00e4igem kui k\u00fcllastatud rasvhappe s\u00fcsinikahel.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on k\u00fcllastamata rasvhapete rikaste TG-de kokkupakkimine raskem, st sellise rasva sula\u00admis\u00adpunkt on madalam. Taimsetes toidurasvades (taimsetes \u00f5lides) on \u00fclekaalus k\u00fcllastamata rasv\u00adhapped ja nad on toatemperatuuril vedelad. Loomsed lipiidid on olekult tahkemad, sest nende koosseisus domineerivad k\u00fcllastatud rasvhapped. R\u00f5hutagem eriti seda, et loomorganismide lipii\u00addi\u00addes on \u00fcsna oluliselt ka k\u00fcllastamata rasvhappeid, taimsetes lipiidides aga ka k\u00fcllastatud rasv\u00adhap\u00adpeid. N\u00e4iteks on oliiv\u00f5lis umbes 72% olehapet, teda on aga rohkesti ka seapekis (umbes 48%) ja kanarasvas (umbes 39%). Kanarasvas on seejuures palju (umbes 22%) linoolhapet. Inim\u00adorga\u00adnismi trigl\u00fctseriidid sisaldavad samuti rohkesti olehapet ja on seet\u00f5ttu kehatemperatuuril pool\u00advede\u00adlas olekus.<\/p>\n<p>Rasvad on organismis ts\u00fctoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll). Plasmamebraanis tekivad hormonaalse signaali \u00fclekande k\u00e4igus digl\u00fctseriidid, mis t\u00f6\u00f6tavad signaali\u00fclekande vahendajana.<\/p>\n<p>TG-de aluseline h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs annab gl\u00fctserooli ja rasvhapete Na v\u00f5i K-sooli (seebid).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"330\" height=\"162\" class=\"alignnone wp-image-61\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip4.png\" title=\"lip4.png\" alt=\"lip4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip4.png 330w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/lip4-300x147.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 330px) 100vw, 330px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 4. Triats\u00fc\u00fclgl\u00fctseriid.<\/em><\/p>\n<h5>Liitlipiidid<\/h5>\n<p>Need on multikomponentsed lipiidid. Eristatakse gl\u00fctserofosfolipiide (baasalkohol on gl\u00fctserool) ja sfingolipiidide (baasalkohol on sfingosiin). Nendest antud kursusel juttu pikemalt ei ole, sest nende biofunktsioon ei ole eelk\u00f5ige toitumisega seotud. T\u00e4psemalt saab lugeda \u00f5pperaamatust \u201eInimkeha p\u00f5hilised biomolekulid (meditsiiniliselt t\u00e4htsamad \u00fclesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)\u201c.<\/p>\n<h5>Ts\u00fcklilised lipiidid<\/h5>\n<p>T\u00e4psem tutvumine kolesterooli teema juures.<\/p>\n<p><strong>Lipiidide biofunktsioonide kliinilisi aspekte<\/strong><\/p>\n<p>Lipiidide prominentsed biofunktsioonid on allj\u00e4rgnevad.<\/p>\n<ul>\n<li>Energeetiline funktsioon: varurasva (TG-de) koostises olevad rasvhappej\u00e4\u00e4gid on rak\u00adkude jaoks kontsentreerituim metaboolse\u00a0 energia varu. K\u00f5rge energeetiline (ok\u00ads\u00fcdatiivne) v\u00e4\u00e4r\u00adtus tuleneb TG-de rasvhappej\u00e4\u00e4kide C-aatomite maksimaalselt k\u00fcllas\u00adtatusest (redut\u00adsee\u00adri\u00adtu\u00adsest) ve\u00adsiniku\u00adaatomitega. Lipiididepoode eeliseks on varude kom\u00adpakt\u00adsus, suur tihedus ja la\u00adhus\u00adtu\u00adma\u00adtus vesi\u00adkesk\u00adkonnas (rasvad lokaliseeruvad suurte tilkadena adipots\u00fc\u00fctides ja rasvkude paikneb orga\u00adnismis \u00fcsna kompaktselt). \u00dche grammi TG-de t\u00e4ielik oks\u00fc\u00addat\u00adsioon s\u00fcsi\u00adhap\u00adpe\u00adgaasiks ja veeks annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. TG-d on ka inim\u00adtoi\u00addu ener\u00adgia\u00adrik\u00adkamad kom\u00adpo\u00adnendid.<\/li>\n<li>Termoregulatsioon: nahaalune rasvkude (rasvad) tagab termoisolatsiooni (kaitseb keha maha\u00adjah\u00adtumise eest). Pruuni rasvkoe rakkude rohketes mitokondrites (neis olevad pigmendid ts\u00fcto\u00adkroo\u00admid annavad koele pruunika v\u00e4rvuse) toimuval rasvhapete intensiivsel l\u00f5hustumisel ATP praktiliselt ei toodeta, st energia vabaneb soojusena. Seep\u00e4rast m\u00e4ngib pruun rasvkude olulist rolli vasts\u00fcndinute\/imikute organismi soojusregulatsioonis, kuna nende termo\u00adregu\u00adlat\u00adsioon pole veel t\u00e4ielikult v\u00e4lja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb peamiselt kuklas, aba\u00adluu\u00adde piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel. Imiku soe ja niiske kukal on m\u00e4rgiks, et pruuni rasvkoe rasvhapete l\u00f5hustumisel toimub intensiivne soojuse vabanemine. Soo\u00adjusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad s\u00fcmpaatiline n\u00e4rvis\u00fcsteem ning adrenaliin ning noradrenaliin. Keha \u00fcldise soojaregulatsiooni s\u00fcsteemi v\u00e4ljaarenemise k\u00e4i\u00adgus pruun rasv\u00adkude praktiliselt kaob.<\/li>\n<li>Mehhaaniline kaitse: rasvkude koondub ka siseorganite \u00fcmber ja moodustab mehhaaniliste p\u00f5rutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht \u00fcmbritseb n\u00e4iteks neerusid ja paikneb ka retrobulbaarselt (silmamunataguselt). Isegi pikaajalisel n\u00e4lgimisel kaotab meh\u00adhaa\u00adni\u00adlist \u00fclesannet t\u00e4itev rasvkude suhteliselt v\u00e4he lipiide.<\/li>\n<li>Lahusti: toidulipiidid (rasvlahustid) tagavad rasvlahustuvate vitamiinide lahustumise, mis on va\u00adja\u00adlik nende imendumiseks. Need vitamiinid deponeeruvad inimkehas vaid rasv\u00adlahus\u00adtu\u00adnult. V\u00e4he\u00adaktiivne rasvkude on omalaadne lahusti. Nimelt, selles v\u00f5ivad talletuda h\u00fcdrofoobsed, mitte\u00admetaboliseeruvad ksenobiootikumid (sh ravimid). Seda peaksid silmas pidama eelk\u00f5ige need isikud, kes kavatsevad alustada kiiret ja r\u00e4nka dieeti. Kiire rasvkoe elimineerumine va\u00adbas\u00adtab j\u00e4rsult ja rohkesti rasvkoes talletunud raskmetalle jt kahjulikke \u00fchendeid. Omap\u00e4rast lahusti rolli t\u00e4idavad maksas s\u00fcnteesitavad sapi fosfolipiidid. Detergentsed fosfolipiidid muudavad lahustuvaks sapis oleva rohke vaba kolesterooli. See on v\u00e4ga oluline kolesterooli normaalseks v\u00e4ljutamiseks ja sapikivide tekke v\u00e4ltimiseks.<\/li>\n<li>Struktuurne roll: fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad h\u00fcdrofiilset \u201dpead\u201d ja h\u00fcd\u00adrofoobset \u201dsaba\u201d. Seet\u00f5ttu moodustavad nad mitselle ja bio\u00admemb\u00adraa\u00adnide lipiidse kaksikkihi. Fosfatid\u00fc\u00fclkoliin ja fosfatid\u00fc\u00fcletanool\u00adamiin on bio\u00admembraanide lipiidse kaksikkihi p\u00f5\u00adhilipiidid, kuid membrannides on ka fosfati\u00add\u00fc\u00fcl\u00adinosi\u00adtooli, -seriini ja sfingom\u00fceliini, trigl\u00fctseriide ja kolesteriide (mitokondrite membraanides aga ka fosfatid\u00fc\u00fcl\u00adgl\u00fct\u00adse\u00adrooli ja kardiolipiini). K\u00f5ikides biomembraanides (eriti plasmamembraanis) leidub ka kolesterooli. Kolesterooli steraantuum on j\u00e4ik ja sukeldudes lipiidsesse kaksikkihti \u201dtse\u00admen\u00adteerib\u201d kolesterool teatud kohti membraanides. Pool\u00advedela membraani kohatine j\u00e4igastamine kolesterooliga on vajalik membraansete valguliste kandjate, pumpade, retseptorite jne sobivaks fikseerumiseks ja seel\u00e4bi nende korrektseks funkt\u00adsio\u00adneerimiseks. Struk\u00adtuurset funktsiooni t\u00e4idavad fosfolipiidid ka vere lipoproteiinides. Seal moo\u00addustuv fosfo\u00adlipiid\u00adkihi h\u00fcdrofiilne pind on vajalik lipoproteii\u00adnide \u00adlahus\u00adtumiseks plasmas.<\/li>\n<li>Transpordifunktsioon: rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport organismis taga\u00adtak\u00adse eesk\u00e4tt vere lipoproteiinide poolt.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Spetsiifilisemaid funktsioone on veelgi ja need on leitavad \u00f5pperaamatust.<\/p>\n<p>\u00dclaltoodust selgub, et lipiididel on inimorganismi metabolismis t\u00e4ita mitme\u00adsu\u00adguseid h\u00e4da\u00advaja\u00adlikke rolle. Lipii\u00addide metabolismi h\u00e4ired, tasakaa\u00adlus\u00adta\u00adma\u00adtus, samuti lipiidide kestev v\u00e4\u00e4rtarbimine (reeglina kestev \u00fcletarbimine) viib mit\u00admete haiguste tekkele (s\u00fc\u00adda\u00adme\u00adveresoonkonna haigused, diabeet, infarkt, j\u00e4\u00admesoole-, rin\u00adna- ja ees\u00adn\u00e4\u00e4r\u00admev\u00e4hk). Kolesteriidide baas\u00adalkoholi kolesterooli trans\u00adpordi ja metabolismi h\u00e4ired on seotud s\u00fcda\u00adme\u00advere\u00adsoonkonna haigustega.<\/p>\n\n<h4>LISA\u00d5PPEMATERJAL: Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism 2015, lk 71-78<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Meeldej\u00e4tmiseks: On olemas k\u00fcllastunud ja k\u00fcllastamata rasvhapped Linool- ja \u03b1-linoleenhape \u2013 essentsiaalsed, peab saama toiduga \u03c9-3 ja \u03c9-6 rasvhapetel erinevad metaboolsed rajad ja kontrollivad \u00fcksteise metabolismi \u03c9-3 rasvhapped \u2013 soja ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":98,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/98"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}