eel\u00fchenditena: paljude signaalmolekulide (hormoonid, neuromediaatorid jne) ja teiste lihtbio\u00admo\u00adlekulide (susivesikud, nukleo\u00adtiidid jt) s\u00fcnteesil.<\/li>\n<\/ul>\nAminohapete definitsioon<\/h3>\n
Aminohapped on karboks\u00fc\u00fclhapete derivaadid, mis si\u00adsal\u00ad\u00addavad v\u00e4hemalt \u00fchte amino- ja karbok\u00ads\u00fc\u00fcl\u00adr\u00fch\u00adma. Looduses on kirjeldatud umbes 300 aminohapet (ini\u00adme\u00ad\u00adses \u2013 umbes 60). Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad amino\u00adhapetest. Aminohapete tavanimetused viitavad kas es\u00adma\u00adsiso\u00adlee\u00adrimise objektile (t\u00fcrosiin, esmas\u00adiso\u00adlee\u00adri\u00admine juus\u00ad\u00adtust, kr tyros<\/em> = juust) v\u00f5i aminohappe m\u00f5nele oma\u00addusele. Inimkeha aminohapete \u00fcks tavajaotusi on: a) proteinogeensed (valkude ehitus\u00ad\u00fck\u00adsu\u00adsed): nad on L-ami\u00adno\u00adhapped; b) aproteinogeensed (pole valkude ehitus\u00fcksusteks).<\/p>\nAminohapete klassifikatsioone<\/h3>\nProteinogeensed stan\u00addar\u00add\u00ad\u00adami\u00adnohapped<\/h5>\n
Nimetatakse ka proteinogeenseteks p\u00f5hiamino\u00adhapeteks, sest nende jaoks on inimese geneetilises koo\u00addis olemas v\u00e4hemalt \u00fcks koodon\u00a0 (inimkehas on p\u00f5\u00adhi\u00ad\u00adami\u00adno\u00adhap\u00adpeid 20). Inimkeha valkudes leiduvate p\u00f5hiami\u00adno\u00adha\u00adpe\u00adte levinuim klassi\u00adfikat\u00adsioon baseerub radi\u00adkaali (R-gru\u00adpi) polaarsusel ja laengul f\u00fcsio\u00adloogilise pH juures (joonis 1).<\/p>\n
Proteinogeenseid p\u00f5hiaminohappeid v\u00f5ib grupeerida veel ka j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
\n- happelised (Asp,Glu), aluselised (Lys,Arg,His) ja neutraal\u00adsed aminohapped (k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud);<\/li>\n
- aromaatsed aminohapped (Phe,Tyr,Trp,His);<\/li>\n
- h\u00fcdroks\u00fcaminohapped (Ser,Thr);<\/li>\n
- v\u00e4\u00e4vlitsisaldavad aminohapped (Cys,Met);<\/li>\n
- ts\u00fcklilised aminohapped (Pro,Phe,Tyr,Trp,His; NB! Pro on sisuliselt v\u00f5ttes iminohape);<\/li>\n
- asendamatud ja inimkehas s\u00fcnteesitavad aminohapped.<\/li>\n<\/ul>\n
![\"aminoh1.png\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/aminoh1.png\" "\\"aminoh1.png\\"")
<\/p>\n
Joonis 1. Inimkeha proteinogeensed p\u00f5hiaminohapped. Antud on R-grupp (Pro puhul ter\u00advik\u00advalem), rahvusvaheline l\u00fchend ning \u00fchet\u00e4heline s\u00fcmbol.<\/em><\/p>\nBiokeemilis-meditsiiniline jaotus jagab inimkeha p\u00f5hiaminohapped j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
\n- asendamatud (essentsiaalsed) aminohapped: inimkeha ei s\u00fcnteesi neid ise ja peab nende vaja\u00admi\u00adneva koguse saama toiduvalkudega (need on Val, Ile, Leu, Thr, Trp, Lys, Met, Phe, His);<\/li>\n
- asendatavad (inimkehas s\u00fcnteesitavad) aminohapped.<\/li>\n<\/ul>\n
Osade aminohapete mittes\u00fcnteesimine inimkehas pole piiratus. \u00dchelt poolt eeldab orga\u00adnism nor\u00admaal\u00adset s\u00f6\u00f6mist (tasakaalustatud toitumist), teisalt on see\u00a0 15\u202620%-ne koguenergia kokkuhoid.<\/p>\n
Inim\u00adkeha ei s\u00fcnteesi histidiini. Ot\u00adseselt tekib siiski prob\u00adleeme vaid imi\u00adkutel. Nor\u00admaalse s\u00f6\u00f6misega t\u00e4is\u00adkas\u00advanutel s\u00fcn\u00adtee\u00adsivad His piisavalt seede\u00adkulgla mikro\u00adobid. Vii\u00admaste h\u00e4vitamisega (alkohol, anti\u00ad\u00adbioo\u00adtiku\u00admid) v\u00f5ib kuju\u00adneda His vaegus (li\u00adhas\u00adte d\u00fcst\u00ad\u00adroofia, s\u00fcdame\u00adn\u00f5rkus jt). Arg po\u00adle asen\u00ad\u00adda\u00adma\u00adtu (s\u00fcn\u00adtee\u00adsitakse ime\u00adtajate kude\u00addes). V\u00e4ga kiire kas\u00advu puhul ei pruugi sellest j\u00e4tkuda, st imiku ja v\u00e4i\u00adkelapse toit peab olema Arg rikas. Inimkeha jaoks on k\u00f5rge biov\u00e4\u00e4rtusega (v\u00e4ga k\u00f5rge biokvaliteediga) need toiduvalgud, milles on k\u00f5ik asen\u00adda\u00admatud amino\u00adhapped inimkehale vajalikes hulkades ja omavahelistes vahe\u00adkordades (loomsed valgud: rinnapiima-, mu\u00ad\u00adna-, piima-, juustu-, lihavalgud). Madalama biokvaliteediga (v\u00e4hem\u00adv\u00e4\u00e4r\u00adtus\u00adli\u00adkud) val\u00adkudes puudub \u00fcks v\u00f5i rohkem asendamatutest amino\u00adhapetest ja nende vahekord pole inimkeha valkude suhtes parim (taim\u00adsed valgud). Kui p\u00e4evasest tarbitud toiduvalkudest kaaluka osa moo\u00addustavad k\u00f5rge biokvaliteediga valgud, on asendamatute amino\u00adhapete vajadus\u00a0 kindlasti kaetud.<\/p>\n
Peptiidid<\/h3>\n
Inimkehas on roh\u00adkesti bioaktiivseid peptiid\u00admo\u00adle\u00adkule. Paljud neist on signaal\u00admole\u00adkulid (peptiid\u00adhor\u00admoonid, neuro\u00ad\u00adtrans\u00admitterid jne). N\u00e4iteks gastro\u00adintes\u00adtinaalpeptiidid (sekre\u00adtiin, gast\u00adriin jt), neuro\u00adpep\u00adtiidid (enkefaliinid, endorfiinid, galaniin jt), h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi peptiidhormoonid (vasopressiin jt), pep\u00adtiidsed h\u00fcpotalamuse faktorid (liberiinid ja statiinid), vaso\u00adaktiiv\u00adsed peptiidid (angiotensiin, kallidiin, brad\u00fc\u00adkiniin, atriopeptiid jt). Tuntakse ka taandavate ja anti\u00adoks\u00fcdantsete omadustega peptiide (glu\u00adta\u00adtioon jt). Peptiidid t\u00f6\u00f6tavad ka valkude ja ens\u00fc\u00fcmide aktiivsuse otseste modu\u00adlee\u00adri\u00adjatena (nt glu\u00adtatioon glutation\u00fc\u00fclib mitmeid v\u00f5tmeens\u00fc\u00fcme). Mikro\u00adorganismide pro\u00addutseeritud peptiidseid antibiootikume (penitsilliin, vali\u00adno\u00ad\u00adm\u00fctsiin jt) kasu\u00adtatakse ravi otstarbel, s\u00fcnteetilist peptiidi aspar\u00adtaami aga tehismagustajana. Mitmed taim\u00adsed peptiidid on toksiinid (ro\u00adhelise k\u00e4rb\u00adse\u00adsee\u00adne amanitiin jt).<\/p>\n
Bioaktiivsed pep\u00adtiidid pakuvad klii\u00adnilist huvi ka farma\u00adko\u00ad\u00adloo\u00adgiliste agen\u00adtidena ja nende ehituse, oma\u00adduste ja toime\u00admehhanismide uurimine on medit\u00adsiinilise biokeemia \u00fcks valdkond.<\/p>\n
Valgud<\/h3>\n
Valkude (proteiinide, kr protos = esmane, alg-) \u00fcld\u00adtunnus\u00adjooned on:<\/p>\n
\n- nad on biomakromolekulid, mis koosnevad \u00fchest v\u00f5i mitmest pol\u00fcpeptiidahelast;<\/li>\n
- nende amiohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse\/rohkuse;<\/li>\n
- peptiidside aminohappej\u00e4\u00e4kide vahel ja mitmetasemeline struktuurne organisatsioon;<\/li>\n
- omavad aktiivalasid ligandi (-de) sidumiseks.<\/li>\n<\/ul>\n
Millest tuleneb valkude mitmekesisus ja milleks see on vajalik?<\/strong><\/p>\nValgud on geneetilise info realiseerumisvahenditena inimkeha arvukaimad (\u00fcle 50 000 individu\u00adaal\u00advalgu) biomak\u00adromolekulid. Suur arv kujuneb seet\u00f5ttu, et\u00a0 igal valgul on oma aminohappej\u00e4\u00e4kide kin\u00addel j\u00e4rjes\u00adtus ja koosseis. Antud valgu struktuuritasemed, omadused, indi\u00adviduaalsus ja \u00fclesanded m\u00e4\u00e4\u00adratakse aminohappelise j\u00e4rjestuse ja koosseisuga. Valkude mitmekesisus on mole\u00ad\u00adku\u00adlaarbaasiks tema biofunktsioonidele. V\u00e4ga piiritletud rolliga valgu (nt kollageeni) amino\u00adhappekoostis on eriti spetsialiseeritud. Valkude mit\u00admekesisust laien\u00addab ka liitvalkude mittevalgulise osa erinevus. Kudede\/organite valgusisaldus s\u00f5ltub nen\u00adde \u00fclesannetest (lihas\u00adtes on palju kontrak\u00adtiil\u00advalke; maksas on palju ens\u00fc\u00fcme, rasvkoes eesk\u00e4tt transport- ja struktuurvalgud, jne) ja valgu\u00adsi\u00adsaldus muu\u00adtub organismi aren\u00adgu jooksul ja haiguste korral. Inimkehas on valke umbes 40\u202646% kuiv\u00adkaalust (taimedes on see v\u00e4iksem: seemnetes tavaliselt 8\u202613%, p\u00e4evalilleseemnetes 30\u202635%; bakterites aga k\u00f5rgem). Organite\/kudede valgusisaldused (% kuivkaalust): p\u00f5rn, kopsud (82\u202684), liha\u00adsed (79\u202682), neerud (68\u202672), s\u00fcda, nahk, maks (56\u202664), n\u00e4rvikude (44\u202653), luud, hambad (18\u202625), rasvkude (13\u202615).<\/p>\n
NB! Vereplasmas on valku 63\u202685g\/l. \u00d6\u00f6p\u00e4evase uriiniga eritub alla 100\u2026150mg valku.<\/p>\n
Biomakromolekulaarsus vastavalt biofunktsioonidele<\/strong><\/p>\nT\u00e4itmaks inimkehas keerulisi rolle peab valgumolekul olema k\u00f5rg\u00admole\u00adkulaar\u00adne ja omama vajaliku arvu pol\u00fc\u00ad\u00adpep\u00adtiidahelaid. N\u00e4iteks on insu\u00adliinil kaks erinevat pol\u00fc\u00adpeptiidahelat, hemoglobiinil on neli pol\u00fc\u00adpep\u00adtiid\u00adahe\u00adlat (kaks identset a- ja kaks identset \u03b2-ahelat). Valkude Mw \u00fchik on dalton. Valguks loetakse tinglikult pol\u00fcpeptiidi, mis si\u00adsal\u00addab \u00fcle 50 amino\u00adhappej\u00e4\u00e4gi (aminohappe keskmine Mr on 110, seega on valkude Mr alu\u00admine piir \u00bb 5500). N\u00e4iteid: insuliin \u2013 5700, cyt c \u2013 13 000; tr\u00fcpsiin \u2013 23800, hemoglobiin \u2013 64500, seerumi albumiin \u2013 68500, immuunglobuliin G (IgG) \u2013 145000, vere fibrinogeen \u2013 341000, apolipo\u00adproteiin B \u2013 513000, maksa glutamaadi deh\u00fcdrogenaas \u2013 1000000.<\/p>\n
Milline on valkude elementaarkoostis?<\/strong><\/p>\nValk sisaldab keskmiselt (% kuivmassi kohta) 51\u202655 C, 21\u202623 O, 15\u202617 N ja 6\u20267 H. \u00dcsna paljudes valkudes on veel 0,3\u20262,5% S \u00a0ja 0,5\u20260,7\u00a0% P. Teisi elemente on v\u00e4hestes valkudes ja nende sisaldus on v\u00e4ga v\u00e4ike. L\u00e4mmastikusisalduse protsent on\u00a0 paljudes val\u00adkudes\u00a0 umbes 16. Minera\u00adli\u00adsee\u00adri\u00addes valgu l\u00e4mmastiku ja m\u00e4\u00e4rates tema hulga, saab kasutades 16%,\u00a0 leida valgusisalduse proovi kindlas kaalutises (Kjel\u00addahli meetod; kasutatakse tihti toiduainete valgu\u00adsisalduse m\u00e4\u00e4\u00adramiseks).<\/p>\n
K\u00f5rgemate struktuuritasemete kujunemisega ja ligandide spetsiifilise sidu\u00admisega luuakse eeldused valkude biofunktsioonide t\u00e4itmiseks<\/p>\n
T\u00e4itmaks biofunktsioone inimkehas peavad valgud vastama v\u00e4hemalt ka\u00adhele p\u00f5hi\u00adtingi\u00admusele: neil peab olema v\u00e4hemalt tertsiaarstruktuur ja nad peavad siduma spet\u00adsiifiliselt ligande (molekule, ioo\u00adne jne). Ligandi(-de) sidumiseks on valgul aktiiv\u00adala(-d) ja nende spetsiifiliseks efektiivseks sidu\u00admiseks peab valgumolekul v\u00f5tma vajaliku ruumi\u00adkujundi (kon\u00adformatsiooni).<\/p>\n
Funktsionaalne klassifikatsioon<\/strong><\/p>\nPeegeldab valkude bio\u00adkee\u00admilis-kliinilisi as\u00adpekte, kuna selle aluseks on valkude \u00fcldfunktsioonid. Jagab valgud j\u00e4rgmisteks p\u00f5hiklassideks.<\/p>\n
\n- Ens\u00fc\u00fcmid (pepsiin, tr\u00fcpsiin, am\u00fclaas jt)<\/li>\n
- Transportvalgud (hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt)<\/li>\n
- Struktuurvalgud ( kollageenid, elastiinid, histoonid jt)<\/li>\n
- Kontraktiilsed valgud (aktiin, m\u00fcosiin jt)<\/li>\n
- Regulaatorvalgud (insuliin, histoonid jt)<\/li>\n
- Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt)<\/li>\n
- Toite- ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt)<\/li>\n<\/ul>\n
Valkude biofunktsioonide meditsiinilisi aspekte<\/strong><\/p>\nValkude rohked biofunktsioonid tulenevad valkude mitmekesisusest.<\/p>\n
\n- Ens\u00fcmaatiline\/katal\u00fc\u00fctiline: k\u00f5ik \u00fcheselt ens\u00fcmaatilise funktsiooniga bio\u00admolekulid on valgud ja nende funktsioon v\u00e4ljendub biokeemiliste reaktsioonide kata\u00adl\u00fc\u00fcsimises.<\/li>\n
- Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt (nt pankrease insuliin re\u00adgu\u00adleerib s\u00fcsivesikute metabolismi kaudu veresuhkru taset). See on hormonaalne regu\u00adlat\u00adsioon. Valgud v\u00f5ivad esineda aga ka genoomi aktiivsuse regulatsioonis (nt histoonid).<\/li>\n
- Transpordifunktsioon: a) ainete transport biovedelike kaudu (humoraalne transport)\u00a0 rakku\u00adde ja ku\u00ad\u00addede vahel (plasmaalbumiin transpordib rasvhappeid; kudede vaheline lipiidide transport vere lipoproteiinide abil; O2<\/sub> transport Hb poolt; trans\u00adkortiin transpordib kortikosteroide jne); b) trans\u00adport l\u00e4bi bio\u00admembraanide valk-kandjate abil (plasmamembraani Na-pump trans\u00adpordib liigse Na+ rakust v\u00e4lja, tuues sama\u00adaegselt vajaliku koguse K+<\/sup> rakku. Ca-pump pumpab Ca2+<\/sup>).<\/li>\n
- Struktuurne: biomembraanide, ts\u00fctoskeleti (tubuliin), k\u00f5\u00f5luste (kollageenid), veresoonte seinte (elas\u00ad\u00adtiinid), k\u00fc\u00fcnte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid), nukleosoomide (histoonid) ehi\u00adtus\u00adkom\u00adponendid on valgud.<\/li>\n
- Puhvrifunktsioon: dissotsieeruvate r\u00fchmade t\u00f5ttu toimivad valgud puhvritena (seovad p\u00f6\u00f6rduvalt H+<\/sup> v\u00f5i OH\u2013<\/sup>). Nii garanteerivadki Hb ja vereplasma valgud (koos fosfaat- ja bikar\u00adbonaatpuhvriga) vere pH stabiilse v\u00e4\u00e4rtuse.<\/li>\n
- Kaitsefunktsioon: a) aktiivkaitse (v\u00f5\u00f5rvalke siduvad Ab; valgulised vereh\u00fc\u00fcbi\u00admis\u00adfak\u00adtorid fibri\u00adnogeen ja trombiin; vere pH ja osmootse r\u00f5hu regulatsioonis osalevad valgud, albumiini ja mitmete globuliinide roll antioks\u00fcdantses kaitses\/regulatsioonis); b) pas\u00adsiivkaitse, sa\u00admastub teatud m\u00e4\u00e4ral struktuurse funktsiooniga (nahavalgud, juuste, k\u00fc\u00fcniste, villa valgud jt).<\/li>\n
- Kontraktsioonifunktsioon (mehhanokeemiline): keemilise energia (p\u00f5hiliselt ATP) kasu\u00adta\u00admi\u00adne valkude abil lihaskontraktsiooniks ja selle l\u00e4biviimine (m\u00fcosiin, aktiin jt).<\/li>\n
- Retseptoorne: retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks on valk (nt n\u00e4ge\u00admis\u00adaistingu tekkes osaleb silma v\u00f5rkkesta retseptorvalk rodopsiin).<\/li>\n
- Varufunktsioon (troofiline): valkude kasutamine varuainena arenevate rakkude toiduks (ovo\u00adalbu\u00admiin, prolamiinid ja gluteliinid, piima kaseiin jt).<\/li>\n
- Energiasubstraadi funktsioon: 1 g valgu t\u00e4ielik oks\u00fcdatsioon (CO2<\/sub>-ks ja veeks) annab 4,3kcal (17,5 kJ) energiat (samastub teatud m\u00f5ttes varufunktsiooniga).<\/li>\n
- Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine: Na-pump loob Na+<\/sup> ja K+<\/sup> kont\u00adsent\u00adratsioonigradiendi plasmamembraani sise- ja v\u00e4lis\u00adk\u00fclje vahel (n\u00e4rviimpulsi tekke ja levi\u00adku alus).<\/li>\n<\/ul>\n
Detoksikatsioonifunktsioon: albumiinid seovad funktsionaalsete r\u00fchmade (-COOH, -SH) abil rask\u00admetalle ja alkaloide, neutraliseerides nende toksilisuse.<\/p>\n\n
LISA\u00d5PPEMATERJAL: Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism lk 20-32; 48-50; 57<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida: Mis iseloomustab inimkeha aminohappeid? Inimkeha jaoks essentsiaalseid aminohappeid. Aminohapetega seotud toiduainete alast ja kliinilises praktikas vajalikku informatsiooni. Mis on peptiidid? Mis on valgud?\u00a0 Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Meeldej\u00e4tmiseks: Valgud …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":99,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/99"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}