{"id":41,"date":"2024-04-04T03:25:16","date_gmt":"2024-04-04T00:25:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/14-susivesikud\/"},"modified":"2024-04-04T03:25:27","modified_gmt":"2024-04-04T00:25:27","slug":"14-susivesikud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/14-susivesikud\/","title":{"rendered":"1.4. S\u00fcsivesikud"},"content":{"rendered":"<p>Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida:<\/p>\n<ul>\n<li>Millised susivesikud esinevad inimkehas ja mis on nende \u00fclesanded?<\/li>\n<li>Millised s\u00fcsivesikute derivaadid ja miks on olulised inimkehas?<\/li>\n<li>Miks inimkeha ei suuda seedida m\u00f5ningaid toidus olevaid s\u00fcsivesikuid?<\/li>\n<li>S\u00fcsivesikute biofunktsioone inimkehas ja tuua nende kohta n\u00e4iteid.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h3><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"32\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-50\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/knopka2.png\" title=\"knopka2.png\" alt=\"knopka2.png\">Meeldej\u00e4tmiseks:<\/h3>\n<ul>\n<li>Inimkehas on p\u00f5hilised D-monosahhariidid<\/li>\n<li>Olulisemad monosahhariidid on n\u00e4iteks gl\u00fckoos, fruktoos, galaktoos, riboos ja desoks\u00fcriboos<\/li>\n<li>T\u00e4htsamad oligosahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos<\/li>\n<li>Homopol\u00fcsahhariidid on gl\u00fckogeen, t\u00e4rklis ja tselluloos<\/li>\n<li>S\u00fcsivesikutel on palju t\u00e4htsaid biofunktsioone<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<p>\u00dchenditegrupi k\u00e4sitlemine \u201cs\u00fcsiniku h\u00fcdraatidena\u201d, \u00fcldvalemiga Cn(H2O)n, tin\u00adgis m\u00f5iste \u201cs\u00fcsi\u00advesi\u00adkud\u201d (1844.a., C.Schmidt, T\u00dc professor). See j\u00e4igi tunnustatud \u00fcldm\u00f5isteks, kuigi pole biokeemiliselt korrektne (nt uroonhappe, desoks\u00fcriboosi jt puhul). S\u00fcno\u00adn\u00fc\u00fcmtermin on \u201dsahhariidid\u201d. M\u00f5nede poolt alternatiivm\u00f5istena kasu\u00ad\u00adta\u00adtav \u201csuhkrud\u201d pole \u00f5ige. Suhkrud on kokku\u00adleppeline k\u00e4ibe\u00adtermin: kitsamas m\u00f5ttes kau\u00adban\u00ad\u00addusliku sahharoosi kohta ja laiemas m\u00f5ttes magusa\u00admaitseliste mono-, di-, tri- ja tetra\u00adsah\u00adhariidide \u00fcldnimetusena. Nii h\u00f5lmab termin \u201dsuhkrud\u201d vaid teatud osa s\u00fcsivesikutest.<\/p>\n<p>S\u00fcsivesikute nimetuse l\u00f5pp on enamasti <strong>-oos<\/strong>, (gl\u00fckoos, fruktoos jne). K\u00e4sitleme vaid neid s\u00fcsivesikuid, mille ehitus, omadused ja rollid aitavad m\u00f5ista inimkeha metabolismi ja selle h\u00e4ireid.<\/p>\n<p>Molekuli suurusel baseeruv struktuurne klassifikatsioon eristab s\u00fcsivesikute kolme p\u00f5hir\u00fchma:<\/p>\n<ul>\n<li>monosahhariidid (monoosid);<\/li>\n<li>oligosahhariidid (sisaldavad 2\u202610 monoosij\u00e4\u00e4ki);<\/li>\n<li>pol\u00fcsahhariidid (pol\u00fcoosid, mis jagunevad homo- ja heteropol\u00fcoosideks).<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Monosahhariidid (monoosid)<\/h3>\n<p>Lihts\u00fcsivesikutena ei h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsu nad v\u00e4iksemateks s\u00fcsivesikuteks. Loodus-mo\u00ad\u00adnoo\u00adsid on v\u00e4rvitud, vees\u00adla\u00adhus\u00adtuvad, reeg\u00adli\u00adna ma\u00adgu\u00ad\u00adsamaitselised ja kris\u00adtal\u00adsed. Mo\u00adnoo\u00adside empiiriline \u00fcld\u00adva\u00adlem on (CH2O)n, kus n on 3\u20267. Neid jao\u00adta\u00adtakse ala\u00adr\u00fchma\u00addeks C-aatomite arvu j\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Monoose liigendatakse ka funktsionaalse p\u00f5\u00ad\u00ad\u00adhi\u00adr\u00fchma j\u00e4rgi: aldoosidel on alde\u00adh\u00fc\u00fcd\u00ad\u00adr\u00fchm, ketoosidel \u2013 ketor\u00fchm. Gl\u00fct\u00ad\u00adseer\u00adal\u00addeh\u00fc\u00fcd ja dih\u00fcdroks\u00fcatsetoon on liht\u00adsaimad monoosid. Kuna mo\u00adnoosid sisal\u00adda\u00advad \u00fcle \u00fche h\u00fcdroks\u00fc\u00fcl\u00adr\u00fch\u00adma, on nad ka pol\u00fc\u00adh\u00fcdro\u00adks\u00fc\u00adalde\u00adh\u00fc\u00fc\u00addid v\u00f5i -ketoonid.<\/p>\n<h5>Monooside kujutamine<\/h5>\n<p>Monoosid esinevad inimkehas nii avatud ahe\u00adlana kui ka ts\u00fcklilises vormis. Tutvume nende vastavate vormidega (joonis 1): a) li\u00adneaarne ehk avatud ahel; b) ts\u00fckliline vorm.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"800\" height=\"205\" class=\"alignnone wp-image-51\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid1.png\" title=\"monoosid1.png\" alt=\"monoosid1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid1.png 800w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid1-300x77.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid1-768x197.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 800px) 100vw, 800px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 1. Gl\u00fckoosi erinevate vormide erinev kujutamine.<\/em><\/p>\n<p>Lineaarne (avatud) vorm. Antud vor\u00admis v\u00f5ivad olla k\u00f5ik mo\u00adnoo\u00ad\u00adsid (trioosid ja tetroosid ongi\u00a0 ainult lineaarvormis). Vaatleme s\u00fcsi\u00adniku\u00adaatomite numeratsiooni gl\u00fckoosi n\u00e4itega (joonis 1).<\/p>\n<p>Ts\u00fckliline ehitus. Pentoosidest alates tekitab molekulisisene reaktsioon al\u00adde\u00adh\u00fc\u00fcd- (v\u00f5i keto-) gru\u00adpi ja \u00fche -OH vahel p\u00fcranoos- (6-l\u00fcliline) v\u00f5i fura\u00adnoos\u00adts\u00fck\u00adli (5-l\u00fcliline). Gl\u00fckoosil domineerib\u00a0 p\u00fcranoosvorm (joonis 1). Monoosid on vesilahustes pea\u00admi\u00adselt termo\u00add\u00fcnaamiliselt stabiilse ts\u00fck\u00adlina (alla 0,1% molekulidest on lineaarvormis). Kristalsel kujul on nad ai\u00adnult ts\u00fcklilises vormis.<\/p>\n<p>Monooside ts\u00fcklilist ehitust saab esitada Kolli-Tollens projekt\u00ad\u00ad\u00adsi\u00adoonis (C-aa\u00ad\u00ad\u00adtomid on paigutatud vertikaalselt) ja Ha\u00ad\u00adworth projektsioonis, mis kujutab ts\u00fck\u00adlit perspektiivis (joonis 1) kusjuures ras\u00advane joon C-aato\u00admite vahel n\u00e4itab esi\u00adplaa\u00adnil aset\u00adsevat serva.<\/p>\n<p style=\"text-align: left\">Konformatsioonide esitamine. Sel puhul kasutatakse monoo\u00adsi\u00adde kujutamiseks kon\u00adfor\u00admatsioone (tugi\u00adtool, vann jt). Nii on gl\u00fckoosi puhul tugi\u00adtool-konformatsioon (joonis 1) sta\u00adbiil\u00adseim ja sel\u00adli\u00adsena esinebki ta ena\u00admikes loodus\u00fchendites. Ka\u00adsu\u00adtatakse ka vi\u00adsu\u00adaal\u00adselt liht\u00adsus\u00adtatut Haworth va\u00adlemit: vabad jooned n\u00e4i\u00adta\u00advad vaid -OH\u00a0 r\u00fch\u00ad\u00ad\u00admade paik\u00adne\u00admist ts\u00fck\u00adli\u00adtasa\u00adpinna suhtes (joonis 2). See teeb kujutise vi\u00adsuaal\u00adselt lihtsaks.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"104\" class=\"alignnone wp-image-52\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid2.png\" title=\"monoosid2.png\" alt=\"monoosid2.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 2. Gl\u00fckoosi ts\u00fcklilise vormi lihtsustatud kujutamine.<\/em><\/p>\n<h5>Monosahhariidid inimkehas<\/h5>\n<p style=\"text-align: left\">Absoluutne enamus inimkeha monoo\u00adsidest (ka nende derivaatidest) on D-iso\u00admeerid ja vaid \u00fcksikud esindajad on L-iso\u00admeerid. Seet\u00f5ttu j\u00e4etakse tavaliselt\u00a0 t\u00e4histus D m\u00e4rkimata.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Tabel 1. F\u00fcsioloogiliselt t\u00e4htsad monoosid.<\/em><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" align=\"center\" cellpadding=\"2\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr style=\"background-color: #f5f5f5\">\n<td>\n<p style=\"text-align: center\" align=\"center\"><strong>\u00dcldnimed<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td colspan=\"2\">\n<p align=\"center\"><strong>N\u00e4ited inimorganismis<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"background-color: #f5f5f5\">\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\"><strong>Aldoosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\"><strong>Ketoosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong>3C Trioosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Gl\u00fctseeraldeh\u00fc\u00fcd<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Dih\u00fcdroks\u00fcatsetoon<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left\" valign=\"top\">\n<p align=\"center\"><strong>4C Tetroosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Er\u00fctroos<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Er\u00fctroloos<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left\" valign=\"top\">\n<p align=\"center\"><strong>5C Pentoosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Riboos<\/p>\n<p align=\"center\">Ks\u00fcloos<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Ribuloos<\/p>\n<p align=\"center\">Ks\u00fcluloos<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong>6C Heksoosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Gl\u00fckoos<\/p>\n<p align=\"center\">Galaktoos<\/p>\n<p align=\"center\">Mannoos<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Fruktoos<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong>7C Heptoosid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"center\">Seduheptuloos<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<ul>\n<li>Trioosid (C<sub>3<\/sub>H<sub>6<\/sub>O<sub>3<\/sub>). Inimkehas on nendeks gl\u00fctseeraldeh\u00fc\u00fcd (gl\u00fctseroos) ja dih\u00fcdroks\u00fcatsetoon<\/li>\n<li>Tetroosid (C<sub>4<\/sub>H<sub>8<\/sub>O<sub>4<\/sub>). Tetrooside esindaja inimorganismis on er\u00fctroos.<\/li>\n<li>Pentoosid (C<sub>5<\/sub>H<sub>10<\/sub>O<sub>5<\/sub>). P\u00f5hiesindajad on riboos ja desoks\u00fcriboos. Inimkeha pentoosid on ka ks\u00fcluloos, ribuloos, l\u00fcksoos. D- ja\u00a0 L-arabinoos (Ara) ja D-ks\u00fc\u00adloos (Xyl) on taim\u00adsete gum\u00ad\u00admide gl\u00fckopro\u00adteii\u00adni\u00addes. Funktsionaalse\u00adtena pole neid inimkehast leitud.<\/li>\n<li>Heksoosid (C<sub>6<\/sub>H<sub>12<\/sub>O<sub>6<\/sub>), joonis 3. Inimkehas esinevad gl\u00fc\u00adkoos (viina\u00admarjasuhkur), galaktoos (piimasuhkur), fruk\u00adtoos (puu\u00ad\u00adviljasuhkur) ja man\u00ad\u00adnoos. Pisut esineb ka L-fu\u00ad\u00ad\u00adkoosi ja 2-des\u00ad\u00adok\u00ads\u00fc\u00adgl\u00fckoosi.<\/li>\n<li>Heptoosid (C<sub>7<\/sub>H<sub>14<\/sub>O<sub>7<\/sub>). Inimkehast on funkt\u00adsio\u00ad\u00adnaal\u00ad\u00adsena leitud sedoheptuloosi.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: left\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"316\" height=\"257\" class=\"alignnone wp-image-53\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid3.png\" title=\"monoosid3.png\" alt=\"monoosid3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid3.png 316w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/monoosid3-300x244.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 316px) 100vw, 316px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 3. Heksooside kesksed esindajad.<\/em><\/p>\n<h5>Monooside biokeemilis-klii\u00adni\u00adlisi aspekte<\/h5>\n<ul>\n<li>Gl\u00fckoos (Glc) on inimkeha keskne s\u00fcsivesik. Veresuhkur ongi gl\u00fc\u00adkoos. Ve\u00adri kan\u00ad\u00adnab Glc kudedesse, kus ta ka\u00adsutub pea\u00admiselt energia tootmiseks. Glc ilmnemine uriinis (gl\u00fcko\u00adsuuria) suhkurt\u00f5ve pu\u00adhul viitab veresuhkru k\u00f5rgtasemele (h\u00fcper\u00adgl\u00fc\u00adkeemia).<\/li>\n<li>Galaktoos (Gal) on piimasuhkru laktoosi ja n\u00e4rvikoe liit\u00adli\u00adpii\u00addide (tserebrosiidid, gangliosiidid) ehituskomponent. Gal metabolismi p\u00e4rilikud h\u00e4ired avalduvad ga\u00adlak\u00ad\u00ad\u00adtosee\u00admiana (teki\u00adtab maksakahjustust, vaim\u00adse arengu pee\u00adtu\u00adst, katarakti).<\/li>\n<li>Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on sahha\u00adroo\u00adsi kom\u00ad\u00adponent. P\u00e4rilik fruktoosi intolerantsus resulteerub Fru kuhju\u00admisena maksas (h\u00fcpogl\u00fc\u00adkeemia, kollat\u00f5bi, hemorraagia).<\/li>\n<li>Mannoos on gl\u00fckoproteii\u00adnide komponent.<\/li>\n<li>L-fu\u00adkoos on vere\u00adgrupi markerite A, B ja 0 ning rinna\u00adpii\u00adma oli\u00adgosah\u00adhariidide komponent.<\/li>\n<li>D-Sed-P on s\u00fcsivesikute metabolismi vahe\u00fchend.<\/li>\n<li>Riboos on koens\u00fc\u00fcmide, vita\u00admiin B12 ja ATP komponent.<\/li>\n<li>D-ks\u00fcluloos ja ribu\u00adloos\u00a0 on s\u00fcsivesikute me\u00adtabolis\u00admi vahe\u00ad\u00fchen\u00addid.<\/li>\n<li>L-ks\u00fcluloos on gl\u00fckuroonhappe oks\u00fc\u00addat\u00adsi\u00adoo\u00adni va\u00adhe\u00ad\u00ad\u00fchend.<\/li>\n<li>L-ks\u00fc\u00adlu\u00ad\u00adloos ja L-l\u00fcksoos on essentsiaalse pen\u00adtosuuria mar\u00ad\u00ad\u00adke\u00adri\u00adteks uriinis.<\/li>\n<\/ul>\n<h5>F\u00fcsioloogiliselt t\u00e4htsad monoo\u00adsi\u00adde derivaadid inimkehas<\/h5>\n<ol>\n<li>Fosfosahhariidid \u00a0\u2013\u00a0 biokeemilis-meditsiinilised aspektid <br>Fosfosahhariidid on s\u00fcsivesikute metabolismi vahe\u00fchendid ja nende metaboliseerimiseks sobivad aktiivvormid (fos\u00adfo\u00adr\u00fc\u00fclitud ATP-ga). Negatiivse laengu t\u00f5ttu ei difundeeru nad ra\u00adkust v\u00e4lja (vajaliku taseme s\u00e4ilumine rakus!). Triooside fosfoestrid (GAP, DAP), er\u00fctroos-4-P, ri\u00adbuloos-5-P ja ks\u00fc\u00adloos-5-P on g\u00fckoosi meta\u00adbo\u00adlis\u00admi vahe\u00fchendid. Riboos-5-P ja desoks\u00fc\u00adri\u00adboos-5-P on nukleotiidide komponent.\n<p>NB! Gl\u00fc\u00adkoos-6-P (Glc-6-P) on s\u00fcsivesikute metabolismi keskne \u00fchend. S\u00fcsi\u00ad\u00advesikute metabolismi va\u00adhe\u00fchen\u00addid on ka Glc-1-P, Fru-1,6-bisP ja Fru-6-P ja sedoheptuloos-7-P (Sed-7-P).<\/p>\n<\/li>\n<li>Gl\u00fckosiidid \u2013 biokeemilis-kliinilised aspektid <br>Need on gl\u00fckosiidsidemega seotud monoos-mitte\u00adsahha\u00adriid (agl\u00fckoon) v\u00f5i mo\u00adnoos-monoos\u00a0 komp\u00adlek\u00adsid. O-gl\u00fckosiidides on gl\u00fc\u00adko\u00adsiidside monoosi hemiatsetaalse -OH ja agl\u00fc\u00adkooni -OH vahel. Nt mitmed s\u00fcdamegl\u00fcko\u00adsii\u00addid (agl\u00fckooniks on steroid), mis on di\u00adgi\u00adtaalise ja strofantiini preparaatidena s\u00fcda\u00adme\u00ad\u00adravi\u00admid. Oligosahhariidides on gl\u00fckosiidside \u00fche monoosi hemiatsetaal\u00adse -OH ja teise mo\u00adnoosi tavalise -OH vahel. Kui baasosa (he\u00admiatsetaalne osa) on Glc, on te\u00adgemist gl\u00fc\u00adko\u00ad\u00adsii\u00addiga, kui Gal, siis on see galaktosiid, jne. M\u00f5nedes on baasosaks disahhariidj\u00e4\u00e4k ja agl\u00fckooniks steroid\u00a0 (nt antibiootikum streptom\u00fctsiin). N-gl\u00fckosiidi annab monoosi hemiatsetaalse -OH ja mingi teise \u00fchendi aminor\u00fchma vaheline reaktsioon (nt nuk\u00adleotiidid ja m\u00f5\u00adned gl\u00fckoproteiinid).\n<\/li>\n<li>Uroonhapped ja suhkuralkoholid\u00a0 \u2013\u00a0 biokeemilis-meditsiinilised aspektid <br>Ens\u00fc\u00fcmide toimel oks\u00fcdeerub C6 juures olev h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchm kar\u00adboks\u00fc\u00fcl\u00adr\u00fchmaks, st tekib uroonhape: gl\u00fc\u00ad\u00adkoo\u00adsist tekib gl\u00fc\u00adkuroonhape, galaktoosist galaktu\u00adroon\u00adhape. D-gl\u00fckuroonhape on vajalik ksenobiootikumide (sh raviained) detoksikatsioonis. Uroonhapped on gl\u00fc\u00adkoos\u00adaminogl\u00fckaa\u00adnide p\u00f5\u00ad\u00adhikomponendiks. Aldeh\u00fc\u00fcdr\u00fchma ens\u00fcmaatiline redutseerumine annab suhkuralkoholi (alditooli), nt gl\u00fc\u00adkoosist tekib suhkuralkohol ehk sorbitool (kasutatakse magustajana).\n<\/li>\n<li>Aminosahhariidid\u00a0 \u2013\u00a0 biokeemilis-meditsiinilised aspektid <br>T\u00fc\u00fcpesindaja inimkehas on gl\u00fckoo\u00ads\u00adamiin. Tema derivaat N-atset\u00fc\u00fcl\u00adgl\u00fckoos\u00adamiin on he\u00adte\u00adropol\u00fcsahhariidide (h\u00fcalu\u00adroon\u00adhape jt) kom\u00adponent. Galaktoosamiini derivaat, N-atset\u00fc\u00fcl\u00adga\u00adlak\u00ad\u00adtoosamiin, on kondroitiini komponent. Mitmed\u00a0 antibiootikumid (er\u00fctrom\u00fctsiin jt) si\u00adsal\u00addavad ami\u00adnosah\u00adha\u00adriide, mis on ilmselt nende antibiootili\u00adse toime aluseks.\n<\/li>\n<li>Siaalhapped\u00a0 \u2013\u00a0 biokeemilis-meditsiinilised aspektid <br>Monooside derivaatidena k\u00e4sitletavad siaalhapped on neuramiinhappe atset\u00fc\u00fclderivaadid. \u00dcheks siaal\u00adhapete esindajaks on\u00a0 N-atset\u00fc\u00fclneuramiinhape ehk NANA. NANA on gangliosiidide ja plasmamembraani pinnal lokaliseeruvate gl\u00fckoproteii\u00adnide komponent.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 M\u00e4rkus: Monoose saab veres\/uriinis m\u00e4\u00e4rata ka hemiatsetaalse -OH redutseeriva toi\u00adme alusel. Redutseerivate monooside (gl\u00fckoos jt) tase t\u00f5useb veres suhkurt\u00f5ve ja kaasas\u00fcndinud s\u00fcsivesikute metabolismi h\u00e4irete (galaktoseemia jt) puhul.<\/li>\n<\/ol>\n<h3>Oligosahhariidid<\/h3>\n<p>Need liitsusivesikud koosnevad 2\u202610 monoosij\u00e4\u00e4gist, seotuna gl\u00fckosiid\u00adside\u00admega. S\u00f5ltuvalt monoo\u00adsi\u00adj\u00e4\u00e4kide arvust eristatakse di-, tri-, tetrasahhariidid jne. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Gl\u00fckosiidside v\u00f5ib neis\u00a0 olla alfa- v\u00f5i beeta-side (s\u00f5l\u00adtuvalt milline anomeerne \u2013OH on haaratud sidemesse). Oligosahhariid on mittere\u00addutseeriv (nt sahharoos), kui m\u00f5lema liitunud monoosi hemi\u00adatsetaalne -OH on kasutunud gl\u00fckosiidsideme tekkeks. Laktoos ja maltoos on redutseerivad suhkrud (\u00fcks hemiatsetaalne -OH on vaba, vt allpool).<strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<h5>Disahhariidid<\/h5>\n<p>F\u00fcsioloogiliselt olulised disahhariidid on laktoos, sahharoos ja maltoos. Disahhariidi s\u00fcstemaatiline nimetus koosneb monoosij\u00e4\u00e4kide nimetustest,\u00a0 kusjuures l\u00f5pp -oos osutab, et \u00fcks hemiatsetaalne OH-r\u00fchm pole sidemesse h\u00f5ivatud.<\/p>\n<p><strong>Laktoos<\/strong> (piimasuhkur) koosneb galaktoosi- ja gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4gist (joonis 4). Ta on piima p\u00f5\u00adhis\u00fcsivesik (rinna\u00adpii\u00admas 6\u20268%, lehmapiimas 3,8\u20265%), mida s\u00fcnteesitakse piiman\u00e4\u00e4rmetes laktatsiooniperioo\u00addil. Inimesele on ta v\u00e4ga oluline Gal allikas. M\u00f5\u00ad\u00adned on laktoosile intole\u00adrantsed (seede\u00adens\u00fc\u00fcm lak\u00adtaasi aktiivsus on v\u00e4ga madal v\u00f5i v\u00e4ga harva puudub \u00fcldse). Laktoos ei h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsu, kuhjub seedekulglas ja l\u00f5hustub seedekulgla mikroobide toimel. S\u00fcmptomid: k\u00f5huvalu, k\u00f5hulahtisus, mete\u00adorism ja oksendamine. Piima\u00adproduktid (juust jt), kus laktoos on h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsitud, probleeme ei tekita.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"298\" height=\"140\" class=\"alignnone wp-image-54\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah1.png\" title=\"disah1.png\" alt=\"disah1.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 4. Laktoos.<\/em><\/p>\n<p><strong>Sahharoos<\/strong> (peedisuhkur, roosuhkur) koosneb gl\u00fckoo\u00adsi- ja fruk\u00adtoosij\u00e4\u00e4gist (joonis 5). Ta on toiduaine (toidu\u00adsuhkur)\u00a0 ja magustaja. Teda l\u00f5hustab seedekulgla sah\u00adha\u00adraas ehk invertaas (gl\u00fc\u00ad\u00ad\u00adko\u00adsiid\u00adside\u00admete h\u00fcdro\u00adl\u00fc\u00fc\u00adsi soodustab happeline keskkond maos) ja vabanenud Glc ning Fru imen\u00adduvad. \u00dcliharv sahharaasi defitsiit tekitab k\u00f5hu\u00adlah\u00adti\u00adsuse ja k\u00f5hupuhituse.<\/p>\n<p>Sahharoosi <em>in vitro<\/em> h\u00fcd\u00adro\u00adl\u00fc\u00fcsil saadud Glc ja Fru ekvimolaarsegu on invert\u00adsuhkur (pr inversion = p\u00f6\u00f6re; sahha\u00adroosi\u00adlahuse erip\u00f6\u00f6\u00adrang enne ja p\u00e4rast h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi on erinev). K\u00f5rgetel kont\u00adsent\u00adrat\u00adsi\u00adoo\u00adni\u00addel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu (konservant!). Tema ma\u00adgusus on suh\u00adte\u00adli\u00adselt k\u00f5rge (kui v\u00f5tta sahharoosi suh\u00adteliseks magu\u00adsuseks 100, siis teiste mono- ja disahhariidide magusus on j\u00e4rgmine: Fru 120\u2026170, Glc 60\u202670, maltoos 45\u202660, laktoos 15\u202620).<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"335\" height=\"146\" class=\"alignnone wp-image-55\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah2.png\" title=\"disah2.png\" alt=\"disah2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah2.png 335w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah2-300x131.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 335px) 100vw, 335px\"><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 5. Sahharoos.<\/em><\/p>\n<p><strong>Maltoos<\/strong> sisaldab kahte gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4ki (joonis 6). Ta on t\u00e4rkli\u00adse ja gl\u00fckogeeni struk\u00adtuu\u00adri\u00fchik. Maltoos (linnasesuhkur) on t\u00e4rklise h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsiprodukt taimedes. S\u00fclje am\u00fclaas suudab toidut\u00e4rklist osaliselt l\u00f5hustada tootes maltoosi jt produkte. Pankrease am\u00fclaas h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsib toi\u00addu\u00adt\u00e4rk\u00adlise maltoosiks. See\u00adde\u00aden\u00ads\u00fc\u00fcm maltaas l\u00f5hustab\u00a0 mal\u00adtoosi gl\u00fckoosiks.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"317\" height=\"140\" class=\"alignnone wp-image-56\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah3.png\" title=\"disah3.png\" alt=\"disah3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah3.png 317w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/disah3-300x132.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 317px) 100vw, 317px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\">Joonis 6. Maltoos.<\/p>\n<h3>Pol\u00fcsahhariidid (pol\u00fcoosid) on liitsusivesikud<\/h3>\n<p>Nad t\u00e4idavad varuaine ja ehituslikke \u00fclesandeid. Nende monomeere (monoosij\u00e4\u00e4ke) seob alfa- v\u00f5i beeta-gl\u00fckosiidside andes lineaarseid (hargnenud v\u00f5i mittehargnenud), spiraalseid, sf\u00e4\u00e4rilisi struktuure.<\/p>\n<h5>Homopol\u00fcsahhariidid (homopol\u00fcoosid)<\/h5>\n<p>Nende ehitus\u00fcksusteks on \u00fcht-t\u00fc\u00fcpi monoosij\u00e4\u00e4gid (enamasti Glc). Kesksed homopol\u00fcoosid on:<\/p>\n<ul>\n<li>varupol\u00fcoosid (Glc varud): gl\u00fckogeen loomsetes rakkudes (ka seentes), t\u00e4rklis taimerakkudes<\/li>\n<li>struktuurpol\u00fcoosid: tselluloos (taimede rakukest); kitiin (putukate, krabide jt eksoskelett).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Gl\u00fckogeen<\/strong><\/p>\n<p>Gl\u00fckogeen on veresuhkru (gl\u00fckoosi) l\u00fchiajaline va\u00adru inimkehas (peamiselt maksas ja skeletilihastes). Tema monomeeriks on \u03b1-D-Glc, tema osaline h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs annab dekstriine ja isomaltoosi ning ta seostub ts\u00fctoplasma valkudega ja osaliselt ka rakusisese membraanistikuga.<\/p>\n<p>NB! Vabade ahelaotste tohu\u00ad\u00adtu arv v\u00f5i\u00admal\u00addab f\u00fcsio\u00adloo\u00adgilisel vajadusel rohkete gl\u00fckoosimo\u00adle\u00adkulide kii\u00adret vabanemist (aga ka liitmist).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"313\" height=\"467\" class=\"alignnone wp-image-57\" style=\"margin-right: auto;margin-left: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/polysah1.png\" title=\"polysah1.png\" alt=\"polysah1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/polysah1.png 313w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/polysah1-201x300.png 201w\" sizes=\"auto, (max-width: 313px) 100vw, 313px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis 7. Gl\u00fckogeeni skemaatiline ehitus. Harg\u00adne\u00admispunkt on iga 4\u20268 gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4gi j\u00e4rel ning k\u00f5rvalahelad sisaldavad 6\u202612 gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4ki.<\/em><\/p>\n<p>Gl\u00fckogeenimolekuli konkreetne suurus (ahelate pikkus) s\u00f5ltub keha gl\u00fckoosivajadustest antud hetkel. J\u00e4relikult varieerub tema Mw olles 1\u202616 miljonit (mak\u00adsimaalselt 10<sup>5<\/sup> gl\u00fckoosi\u00fchikut!). Tema \u00fcldvalem on (C<sub>6<\/sub>H<sub>10<\/sub>O<sub>5<\/sub>)n x H<sub>2<\/sub>O. Gl\u00fckogeeni arvukad h\u00fcdrok\u00ads\u00fc\u00fcl\u00adr\u00fchmad seos\u00adtuvad vesiniksidemete abil veemolekulide\u00adga ning gl\u00fckogeenimolekul on tugevasti h\u00fcdrati\u00adsee\u00adru\u00adnud. Tema vesilahuse viskoossus on madal (joodi\u00adtest on pruunikas-violetne). Gl\u00fcko\u00adgee\u00adnimo\u00adle\u00adku\u00adli k\u00fclg\u00ad\u00ad\u00ad\u00adahelateta osa (gl\u00fckogeeni osalise en\u00ads\u00fcmaatili\u00adse h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi produkt) nim j\u00e4\u00e4kdekstriiniks.<\/p>\n<p><strong>T\u00e4rklis<\/strong><\/p>\n<p>Ta on inimtoidu olulisim s\u00fcsivesik (eriti t\u00e4rk\u00adlise\u00adrikkad on teraviljad, kartul, banaanid). Tema \u00fcldvalem on (C<sub>6<\/sub>H<sub>10<\/sub>O<sub>5<\/sub>)n x H<sub>2<\/sub>O ja ligikaudne Mw on 10<sup>6<\/sup>\u202610<sup>7<\/sup>.<\/p>\n<p>T\u00e4rklis on segapol\u00fcmeer: 75\u202685% moo\u00addustab\u00a0 am\u00fclopektiin ja 15\u202625% vees\u00adla\u00adhus\u00ad\u00adtuv \u03b1-am\u00fcloos. T\u00e4rklise osalisel h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil tekkivad dekstriinid h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsuvad maltoosiks ja l\u00f5puks gl\u00fc\u00adkoosiks.<\/p>\n<p>Am\u00fclopektiin\u00a0 (Mw kuni 10<sup>6<\/sup>) on hargnenud biopol\u00fc\u00admeer. Molekul on v\u00e4iksem, v\u00e4hem kompaktsem ja v\u00e4hem\u00adhargnenud (k\u00f5rval\u00adahel on iga 8\u20269 gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4gi j\u00e4rel) kui gl\u00fckogeenil. Ta ei lahustu vees, kuid pundub vees ja annab kuumutamisel kliistri. Am\u00fclopektiini jooditest on punakasvioletne.\u00a0<\/p>\n<p>\u03b1-Am\u00fcloos on lineaarne pol\u00fcmeer (Mw on 10 000\u202650 000), milles on seostunud Glc-j\u00e4\u00e4gid (100\u2026300 j\u00e4\u00e4ki). Tema disahhariidfragment on maltoos. Am\u00fcloos esineb t\u00e4rklises helikaalsena (\u00fches spiraalikeerus on kuus gl\u00fckoosij\u00e4\u00e4ki), mida stabi\u00adlisee\u00adrivad vesiniksidemed. Am\u00fc\u00adloos lahustub vees. Et joodimolekulid paigutuvad t\u00e4nu oma m\u00f5\u00f5tmetele am\u00fcloosi heeliksi sise\u00admusse, siis komplekseerudes am\u00fcloosi kolloidlahuse mitsellidega annabki t\u00e4rkliselahus t\u00fc\u00fcpilise sinise v\u00e4rvuse (jooditesti puhul). Am\u00fcloos on mitteredutseeriv s\u00fcsivesik.<\/p>\n<p><strong>Tselluloos<\/strong><\/p>\n<p>Tselluloos on eluslooduse levinuim ehitusbio\u00adpol\u00fc\u00admeer (taimede rakukesta p\u00f5hikomponent), mille mo\u00adno\u00admee\u00adr on beeta-gl\u00fckoos. Tema Mw on 300000\u20261 000000 (ehk 3000\u202610000 mo\u00adnoosij\u00e4\u00e4ki). Mo\u00adnoo\u00ad\u00ad\u00adsi\u00adj\u00e4\u00e4kide vaheli\u00adseks side\u00ad\u00admeks hargnematus pol\u00fc\u00admeer\u00adses ahelas on beeta(1,4) ja tinglikult v\u00f5ib tselluloosi vaa\u00addel\u00adda koosnevana tsellu\u00adbioossetest \u00fcksustest. Tsel\u00adluloosis ole\u00adva sideme beeta(1,4) konfi\u00adguratsioon tin\u00adgib tselluloosi po\u00adl\u00fc\u00ad\u00admeer\u00adsete ahelate paigutuse teineteise k\u00f5r\u00advale. Pol\u00fcmeerseid naaber\u00adahelaid seovad ve\u00ad\u00adsi\u00adniksidemed, vesiniksidemed esinevad ka ahelasisestena. Ahe\u00adlate\u00advaheliste ja ahelasiseste vesinik\u00adsi\u00addemete v\u00f5rgus\u00adti\u00adku t\u00f5t\u00adtu kujunevad pikad, vees lahus\u00adtu\u00admatud ja praktiliselt ve\u00adnimatud tselluloosi mikro\u00adfibrillid. Mikrofibrillid koon\u00addu\u00advad fibrilli\u00addeks, millede kim\u00adbud moo\u00addustavad rakukesta toese, kuhu lisanduvad ka hemit\u00adsellu\u00adloosid (pol\u00fcmeersed arabaanid, ks\u00fclaanid, mannaanid, galaktaanid jt). Taime\u00adra\u00adku vananedes ladestub rakukesta toe\u00ad\u00adse t\u00fchimikesse pui\u00adtu\u00admisel moodustuv lig\u00adniin (h\u00fcdrok\u00ads\u00fc\u00adfen\u00fc\u00fclpropaanne pol\u00fc\u00admeer), mis muudab rakukes\u00adta j\u00e4i\u00adgaks.<\/p>\n<p>NB! Et side beeta(1,4) ei h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsu inimese seedekulgla en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admide toimel, siis tselluloos (ega ka he\u00admi\u00adtselluloos) ei see\u00addu inimese seedeens\u00fc\u00fcmide toimel seedekulglas.<\/p>\n<p><strong>Kitiin<\/strong> on lineaar-pomopol\u00fcmeer: monomeerid N-atset\u00fc\u00fcl\u00adgl\u00fckoosamiinid on seotud beeta(1,4)-side\u00admetega (krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida tugevdab kaltsium\u00adkarbonaat). <strong>Dekstraanpol\u00fcooside<\/strong> monomeeriks on a-gl\u00fc\u00adkoos ja sidemed on alfa(1,6), alfa(1,2) v\u00f5i alfa(1,3) nii ahelates kui hargnemispunktides. Dekstraa\u00adnid on p\u00e4rmirakkude, bakterite varupol\u00fcoosid. Nende molekulid moodustavad kergesti ristsidemeid ja sobivad elektroforeesil kasutatavateks dekstraangeelideks. <strong>Inuliini<\/strong> monomeeriks on beeta-fruktoos, sidemeks beeta(1,2). Ta on taimerakkude varu\u00adpo\u00adl\u00fcoos. <strong>Agar-agar<\/strong> (modifit\u00adseeritud beeta-galaktoosi j\u00e4\u00e4kidest) on vetikate pol\u00fcmeer, mida ka\u00adsu\u00adtatakse geelmaterjalina marmelaadi valmistamisel, geelelektroforeesis jm.<\/p>\n<h5>Heteropol\u00fcsahhariidid (heteropol\u00fcoosid, heterogl\u00fckaanid)<\/h5>\n<p>Koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest \u201cplokkidest\u201d, need \u201dplokid\u201d koosnevad erinevate monooside derivaatidest (GlcUA, GlcNAc, GalNAc; seejuures on GlcNAc ja GalNAc tihti sulfa\u00adteerunud vormis). Neid nimetatakse n\u00fc\u00fcd ka proteo\u00adgl\u00fckaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiin\u00adsulfaadid, der\u00adma\u00adtaansulfaadid, hepa\u00adraan\u00adsul\u00adfaat, kera\u00adtaansulfaat, h\u00fcaluroonhape jt. Nad talitlevad inimkehas komplek\u00ad\u00adseerunult teiste bio\u00admo\u00adlekulidega.<\/p>\n<h3>S\u00fcsivesikute biofunktsioonide meditsiinilisi aspekte<\/h3>\n<p>S\u00fcsivesikud on looduses levinuimad orgaanilised \u00fchendid. Nad moodustavad taimedes 75\u202690%, loom\u00adorganismides keskmiselt 2\u20263% ja mikroorganismides 12\u202628% kuivkaalust. S\u00fcsivesikute kesksemad biofunktsioonid inimkehas on:<\/p>\n<ul>\n<li>Energeetiline: s\u00fcsivesikute keskne funkt\u00adsioon. \u00d6\u00f6p\u00e4eva\u00adsest energiavajadusest katab toidu\u00ads\u00fcsive\u00adsikute (gl\u00fckoosi) t\u00e4ielik oks\u00fcdat\u00adsioon\u00a0 s\u00fcsihappe\u00adgaasiks ja veeks 50..60% energia\u00advaja\u00addustest. Energeetiliseks varuaineks on maksa ja lihaste gl\u00fckogeen. 1g s\u00fcsivesikute t\u00e4ielik oks\u00fcdatsioon annab 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat.<\/li>\n<li>Varuaine: loomarakus on varupol\u00fcoosiks gl\u00fckogeeniterakesed. Maksa ja ske\u00adle\u00adtilihaste gl\u00fckogeen on Glc l\u00fchiajaline reserv inimkehas. Maksa gl\u00fckogeen on kasutatav Glc taga\u00advarana kogu organismi jaoks, lihaste gl\u00fc\u00adko\u00adgeen on vaid lihaste enda energeetilisteks vajadusteks.<\/li>\n<li>Bios\u00fcnteetiline: s\u00fcsivesikute metabo\u00adliidid lak\u00adtaat, p\u00fcruvaat jt on rasvhapete jt \u00fchendite s\u00fcsinikskeleti loomise aluseks. Rib-5-P vajab nukleo\u00adtiidide ja koens\u00fc\u00fcmide s\u00fcntees.<\/li>\n<li>Biore\u00adgulatoorne: s\u00fcsi\u00advesikud on m\u00f5nede hormoonide ja koen\u00ads\u00fc\u00fcmide kom\u00adponentideks.<\/li>\n<li>Struktuurne: monoosid ja nende deri\u00advaadid on pol\u00fcooside mono\u00admee\u00adrideks. S\u00fcsi\u00advesi\u00adkuid sisal\u00addavad biomolekulid on bio\u00admembraanide pinnakompo\u00adnendid, rakkude\u00advahelise maatriksi, sideku\u00addede komponendid. Ka ret\u00adsep\u00adtorite ehituses on leitud s\u00fcsivesikulisi kompo\u00adnente.<\/li>\n<li>Kaitse: Gl\u00fckuroon\u00adhape osaleb toksiliste ainete (ka raviainete) kah\u00adjutuks tegemises. Anti\u00adkehade, kaitse\u00adlima\u00adde, mitmete vereh\u00fc\u00fcbi\u00admis\u00adfaktorite ehi\u00adtuses on ka s\u00fc\u00adsi\u00advesi\u00adkuline komponent.<\/li>\n<li>Toit\u00adaineline: rinna\u00adpiima laktoos on vasts\u00fcn\u00addinutele \u00fclioluline toitaine, vajalik ka t\u00e4is\u00adkasvanute normaalses s\u00f6\u00f6mises.<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<h4>LISA\u00d5PPEMATERJAL: <span id=\"docs-internal-guid-2e0425da-5f05-c23e-93ab-c57492d4d4e9\" data-mce-mark=\"1\">Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism,<\/span> 2015, lk 64-70<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida: Millised susivesikud esinevad inimkehas ja mis on nende \u00fclesanded? Millised s\u00fcsivesikute derivaadid ja miks on olulised inimkehas? Miks inimkeha ei suuda seedida m\u00f5ningaid toidus olevaid s\u00fcsivesikuid? S\u00fcsivesikute biofunktsioone inimkehas ja tuua nende kohta n\u00e4iteid.\u00a0 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-41","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":100,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions\/100"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}