{"id":40,"date":"2024-04-04T03:25:16","date_gmt":"2024-04-04T00:25:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/13-mikrobioelemendid\/"},"modified":"2024-04-04T03:25:27","modified_gmt":"2024-04-04T00:25:27","slug":"13-mikrobioelemendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/13-mikrobioelemendid\/","title":{"rendered":"1.3. Mikrobioelemendid"},"content":{"rendered":"<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection1\">\n<h3>Essentsiaalsed mikrobioelemendid (mikromineraalid)<\/h3>\n<p>Kuuluvad tihti ens\u00fc\u00fcmide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisesse (nt hemo\u00adglobiinis, m\u00fco\u00adglobiinis ja hingamisahela ens\u00fc\u00fcmides on raud, vitamiin B<sub>12 <\/sub>ehituses on koobalt, kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonides on jood). Biomolekulide talitluses osalemine tingib nende vae\u00adguste avaldumise haigus\u00adtena. Kestev liigsus (seostuvad en\u00ads\u00fc\u00fcmide, val\u00adkude, nukleiin\u00ad\u00adhapetega p\u00e4rssides nende talitlust) p\u00f5h\u00adjustab patoloogilisi seisundeid. Kestvate varude puu\u00addu\u00admise ja madala normsisalduse t\u00f5ttu on nende defit\u00adsiit\/liig\u00adsus inimkehas reaalne ja vajaduse katmine s\u00f5ltub otseselt s\u00f6\u00f6misest.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d9d9dff1f36-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d9d9dff1f36-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d9d9dff1f36-collapse\">Vaata koondtabelit<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d9d9dff1f36-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d9d9dff1f36-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%\" border=\"1\" cellpadding=\"2\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr style=\"background-color: #f5f5f5\">\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center\" class=\"TableContents\"><strong>Element<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Fe<sup>2+\/3+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Zn<sup>2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>F<sup>\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Cu<sup>2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Mn<sup>2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>I<sup>\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Se<sup>4+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center\" class=\"TableContents\"><strong>Cr<sup>3+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Bio-funktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Hemoglobiin, m\u00fcoglobiin, ens\u00fc\u00fcmid, valgud<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Ens\u00fc\u00fcmide kofaktor, immuun-s\u00fcsteemi talitus, epidermise areng<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Hammaste areng, vereloome, hambaemaili kaitse<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Hemoglobiini s\u00fcntees, ens\u00fc\u00fcmide kofaktor, luukoe teke, redoks-reaktsioonid<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Ens\u00fc\u00fcmide kofaktor, kolesterooli s\u00fcntees, rasvhapete s\u00fcntees, vereloome<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Kilpn\u00e4\u00e4rme ens\u00fc\u00fcmid, kilpn\u00e4\u00e4rme t\u00f6\u00f6, valkude s\u00fcntees<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Antioks\u00fc-dantne kaitse, immuun-vastus, prostaglan-diinide s\u00fcntees<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Ens\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA s\u00fcntees, geeni-ekspressioon, insuliini potentsiaator<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>RDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">7-10<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">4-6<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,01-0,08<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,3-0,6<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,1-0,6<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,06-0,09<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,01-0,03<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,01-0,02<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>RDA t\u00e4iskasvanu (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">10-13<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">9-11<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">1,5-3,5<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,9-1,5<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">2,4-3,0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,13-0,16<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,07-0,1<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,05-0,08<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Allikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Maks, munad, liha, petersell, mets-maasikad, tomat<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Maks, munad, k\u00f5rvitsaseemned, p\u00e4rm<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Merekalad ja -taimed, juust, loomaliha, hambapasta, joogivesi<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Maks, neerud, kalaliha, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Munakollane, t\u00e4isteravili, p\u00e4hklid, seemned<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Merekalad, -taimed, jodeeritud sool, p\u00e4evalille seemned,<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">P\u00e4rm, kalad, krevetid, krabid, tailiha, sibul, k\u00fc\u00fcslauk<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Munakollane, p\u00e4rm, maks, tailiha, t\u00e4isteravili, seened<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Imendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Duodeenum<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Peensool<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Magu, peensool<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Peensool<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Peensool<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Duodeenum<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Seedekulgla (aktiivtransport)<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Seedekulgla<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Defitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Kahvatu nahk, v\u00e4simus, pearinglus, \u00e4rrituvus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Kasvupeetus, haavade paranemise aeglustumine, steriilsus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Isutus, hammaste arengu h\u00e4ired, kaaries<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Aneemia, leukopeenia, luude deminera-lisatsioon<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Gl\u00fckoosi metabolismi aeglustumine, kuulmish\u00e4ired<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Lokomotoorsed h\u00e4ired, struuma, aeglane kasv, n\u00f5rkus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">N\u00e4rvikoe-rakkude pigmentee-rumine, kardio-m\u00fcopaatia, isutus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Gl\u00fckoosi metabolismi aeglustumine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>Liigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Peap\u00f6\u00f6ritus, liigesvalud, s\u00fcdame ja maksa-kahjustus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Kahvatus, iiveldus, alak\u00f5huvalud<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Isutus, iiveldus, nahal\u00f6\u00f6ve<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Unetus, laste h\u00fcperaktiivsus, Wilsoni t\u00f5bi<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Unetus, \u00e4rrituvus, hallutsinat-sioonid, depressioon<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Alak\u00f5huvalud, metallimaitse, nahal\u00f6\u00f6ve<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Dermatiit, palavik, selenoos, kaaries, letargia<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Iiveldus, dermatiit, kopsude, maksa, neerude kahjust.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #f5f5f5\" valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\"><strong>POT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">20-30<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">25-30<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">5-10<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">3-5<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">5-10<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,7-1,0<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,2-0,3<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0,2-0,25<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<h5>Raud (Fe)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on 3\u20264g. Rauda vajab hemo\u00ad\u00adglo\u00adbiini, m\u00fcoglobiini, heem\u00ad-ens\u00fc\u00fcmide (m\u00fcelo\u00adperok\u00ads\u00fcdaas, kata\u00adlaas, l\u00e4m\u00ad\u00admas\u00adtik\u00adoksiidi s\u00fcntaas, gua\u00adn\u00fc\u00adlaadi ts\u00fck\u00adlaas, tr\u00fcp\u00adto\u00adfaani oks\u00fcdaas, ts\u00fcto\u00adkroomid) ja mitte\u00adheemsete val\u00adkude\/ens\u00fc\u00fcmide (pro\u00adlii\u00adni h\u00fcd\u00adroks\u00fclaas, ribo\u00adnukleotiidi reduktaas, raud-v\u00e4\u00e4vel-valgud jt) s\u00fcn\u00adtees. Raud esineb inimkehas Fe<sup>2+ <\/sup>(ferro-; prevaleerib happelises keskkonnas) ja Fe<sup>3+ <\/sup>(ferri-; pre\u00adva\u00adleerib neutraalses ja aluselises keskkonnas) vormis. Raua oks\u00fcd\u00adatsiooniastme muu\u00adtus (Fe<sup>2+ <\/sup>ja Fe<sup>3+ <\/sup>vaheline \u00fcleminek) on paljude raudasisaldavate biomolekulide toime aluseks. \u00a0\u00a0<\/p>\n<p><strong>NB! <\/strong>Raud on inimkehas kasulik seotuna (lahustuv, mittetoksiline seisund). Vaba\u00adnenud raud (v\u00f5i\u00admas pro-oks\u00fcdant) oks\u00fcdeerub orga\u00adnismis ko\u00adheselt raskestilahustuvateks toksilisteks produk\u00adtideks. Vaba raua k\u00f5rvaldamiseks, selle taseme hoidmiseks v\u00e4ga madalal on s\u00fcsteemid nii raua salves\u00ad\u00adtamiseks (ferritiin) kui ka trans\u00adportimiseks (transferriin).<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Raua soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 11\u202614 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Peamised raudasisaldavad produktid on maks, munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, peter\u00adsell, rosinad, metsmaasikad, molluskid, tomatid, k\u00fc\u00fcslauk, seened. Paremini omastab or\u00adganism rauda lihast, loom\u00adsetest produktidest. Toidus on mitte\u00adheemne raud (tavaliselt 85\u202690% toidu\u00adrauast, imen\u00addub 5\u20268%) ja heemne raud (heemis, imendub 15\u202630%). Lihas on heemset rauda 30\u202660%. Raua imendumine (p\u00f5hiliselt duodeenumis, edasi v\u00e4heneb imen\u00addumine gradientselt) on ak\u00adtiivne, k\u00fcllastuv protsess. Toiduraud on tavaliselt kolme\u00advalent\u00adsena (valk- ja or\u00adgaa\u00adniliste ha\u00adpete-seotuna). Imen\u00addumiseks peab ta neist vabanema ja redutseeruma (enamik imen\u00adduvast rauast on ferro-vormis). Maohape (ka vitamiin C) redut\u00adseerib kolmevalentse raua kahe\u00advalentseks soo\u00addustades raua vabane\u00admist sidujatest (mao alahappesuse ja antatsiidide\u00a0 puhul on raua vabane\u00admine sidu\u00adjaist ja redut\u00adsee\u00adrimine v\u00e4henenud). Vitamiin C ja raua meele\u00advald\u00adne koos\u00admanus\u00adtamine pole para\u00adku kahjutu (koos on nad v\u00f5imsaks oks\u00fcdatiivseks stressoriks). Toidu keetmine l\u00f5hub rauda\u00adsiduvaid komplek\u00adse, st mitte\u00adheemse raua k\u00e4tte\u00adsaa\u00adda\u00advus suureneb. Taimedes olev\u00a0 f\u00fctaat (spinat, oad jt) ja oksaal\u00adhape (spinat, ra\u00adbar\u00adber) on rauaga imendumatutes kompleksides. Idandamine ja t\u00f6\u00f6t\u00adlused vabastavad rauda suu\u00adrendades m\u00f5nev\u00f5rra mitteheemse raua k\u00e4tte\u00adsaadavust. Tees ja kohvis leiduv tanniinhape, Ca, Zn ja kiudainete suurkogused, kolest\u00fc\u00adra\u00admiin ja rohke alkohol p\u00e4r\u00adsi\u00advad mitte\u00adheemse raua imen\u00addumist.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection2\">\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Raua lai levik tagab selle, et segatoitluse puhul defit\u00adsiiti ei kujune. Defitsiidi t\u00fc\u00fcpp\u00f5hjused on: 1) pi\u00adka\u00adajaline verekaotus (s\u00fcnnitus, pikenenud menst\u00adru\u00adatsioon, m\u00fcoom); 2) ve\u00ad\u00adrejooks seedekulglast (mao\u00ad\u00adlimaskesta kahjustused kestval ravi\u00admite tarvitamisel, mao\u00adhaa\u00advandite puhul; gastriit kroonilise alkoholismi tagaj\u00e4rjel); 3) kom\u00ad\u00ad\u00adpen\u00adsee\u00adri\u00admata suurenenud vajadus (nt raseduse ajal); 4) v\u00e4henenud imendumine (nt mao-soolestiku operatsioonide j\u00e4rgselt); 5) \u00fche\u00ad\u00adk\u00fclg\u00adne s\u00f6\u00f6mine (lapsed saavad harva ja v\u00e4he lihatoite; taimetoitlus jne); 6) raua p\u00f5hi\u00addepoode (maks, p\u00f5rn, luu\u00fcdi) haigused.<\/p>\n<p>Defitsiidi-s\u00fcmptomite hulka kuuluvad: kahvatu nahk, ebanormaalne v\u00e4simus, pearinglus, \u00e4rrituvus, neelamisraskused, s\u00fcdamepekslemine (eriti koormuse puhul), vahel ka k\u00fc\u00fcnte rabedus ja n\u00f5gusa\u00adk\u00fc\u00fc\u00adnelisus. Raud-defitsiitne aneemia on \u00fcks levinumaid toitumishaigusi maailmas. Selle kaugele are\u00adnemist n\u00e4itavad mikrots\u00fc\u00fct\u00adsed (v\u00e4ik\u00ad\u00adsemad) ja h\u00fcpo\u00adkroom\u00adsed (alapig\u00admentsed) er\u00fct\u00adrots\u00fc\u00fcdid (n\u00e4\u00adha mikroskoobis). P\u00f5hjuseks on hemo\u00adglobiini s\u00fcnteesi taseme lan\u00adgus (heemi ei piisa). Seerum\u00adferri\u00adtiin on praktiliselt null (varuraua vabanemine mak\u00adsast on langenud). See\u00adrumtrans\u00ad\u00adferriin on rauaga alak\u00fcllastunud ja \u00fcle normi (kom\u00adpensatoorne: rauda p\u00fc\u00fctakse seedetraktist rohkem vastu v\u00f5tta).\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Raua adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: aneemia, alko\u00adholism, postoperatiivne periood, podagra. Rauapreparaatide meelevaldset kasutamist tuleb v\u00e4ltida. P\u00f5hireeglid nii prof\u00fc\u00adlaktikas kui ka raud-defitsiitse anee\u00admia ravis on: ei tohiks kasutada koos vitamiin C ja 2-valentse raua soolade preparaate; kolmevalentse raua preparaadid on ohutumad (raud-sahharoos; raud-pol\u00fcmal\u00adtoos, raud-mal\u00adtoos, raud-dekst\u00adriin, raud-dekst\u00adraan jt); v\u00f5iks kasutada ferri\u00adtii\u00adni alastruktuu\u00adridega sar\u00adna\u00adseid komplekse ja heemseid rauaprodukte; rauapreparaate ei tohiks kasutada akuutse hepatiidi ja hemol\u00fc\u00fctilise aneemia puhul ning vere\u00fclekande j\u00e4rgselt.\u00a0 \u00a0\u00a0<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 20\u202630mg. Toksilisuse esmas\u00fcmp\u00adtomid on\u00a0 peap\u00f6\u00f6\u00adritus, v\u00e4si\u00admus, verine k\u00f5hulahtisus ja oksendamine, tugev iiveldus ja alak\u00f5hu valu.\u00a0 Hilis\u00ads\u00fcmpto\u00admid on sinakad huuled, k\u00e4ed ja s\u00f5rmek\u00fc\u00fcned, tugev kahvatus, kollaps, kram\u00adbid, kooma, n\u00f5rgad j\u00e4rsud s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid, keha\u00adkaalu langus. Raua liigsus tekitab tugeva s\u00fcgava oks\u00fcdatiivse stressi, mis on SVH, enne\u00adaegse vananemise, <em>Alzhei\u00admer <\/em>t\u00f5ve, liigeste haiguste \u00fcks p\u00f5h\u00adjustest. Raua liigsuse puhul tekib raud\u00adsalvestust\u00f5bi (hemo\u00adkromatoos; krooniline progres\u00adseeruv raua kuhjumine eesk\u00e4tt mak\u00adsas). Raua liigsus tingib nahapigmentatsiooni, soo\u00addus\u00adtab h\u00fcpogo\u00adnadismi, osteoporoosi, rahhiidi kujunemist. Raua ohtlikult toksiline annus on 170\u2026200mg.<\/p>\n<h5>Tsink (Zn)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 1,9\u20262,5g (85\u202690% on luudes ja skeletilihastes, rohkesti eesn\u00e4\u00e4r\u00admes, maksas, h\u00fcpof\u00fc\u00fcsis). Ta on kofaktoriks umbes 300 ens\u00fc\u00fc\u00admis (kar\u00adbok\u00ad\u00ads\u00fc\u00adpep\u00adti\u00addaas, karboanh\u00fcdraas, LDH, alu\u00adseline fosfa\u00adtaas, RNA pol\u00fcmeraas, DNA pol\u00fcmeraas, Cu,Zn-SOD, alkoholi deh\u00fcdro\u00adgenaas, jt). \u201dZn-finger\u201d-valke vajab gee\u00adni ekspressioon ja ste\u00adroid\u00adhormoonide seostumine ret\u00adseptoritega. Tsin\u00adgita h\u00e4irub areng, kasv, palju\u00ad\u00ad\u00adnemine (roh\u00adkesti spermides; vajalik eesn\u00e4\u00e4rme talit\u00adlu\u00adseks), im\u00admuun\u00ads\u00fcs\u00adteemi, epidermise ning maits\u00admis\u00adretseptorite nor\u00admaalne areng ja insuliini toime. Ta soodustab B-kompleksi vita\u00admii\u00adni\u00adde imen\u00addumist. Cu,Zn-SOD kaudu osaleb ta antioks\u00fcdantses kaitses, alkoholi deh\u00fcdrogenaasi kaudu aga alkoholi metabolismis.<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Tsingi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 9\u202613 mg.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Tsingirikkad on liha, maks, munad, piim, jogurt, t\u00e4isteraviljatooted, k\u00f5rvit\u00adsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad ja p\u00e4rm. Ta imendub peensoolest nii kandja-vahen\u00addatuna kui ka passiivse difu\u00adsioonina. Imendumine (umbes 30%) korreleerub metallo\u00adtioniini (tsinki-siduv valk) sisaldusega mukoosa\u00adrakku\u00addes (tagab tsingi vajatava hulga, kui teda on toidus piisavalt). F\u00fctaat v\u00e4hendab tsingi imen\u00addumist (alla 15%). Rohke Ca, antatsiidid, tetrats\u00fckliin ja liigne kohv v\u00e4hendavad tsingi imen\u00addumist. Rohke raud p\u00e4rsib tsingi imendumist (eesk\u00e4tt v\u00e4ikelastel ja vanuritel).<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection3\">\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Tsinki esineb paljudes toiduainetes ja seet\u00f5ttu segatoitluse puhul defit\u00adsiiti ei kujune. Defitsiit v\u00f5ib tekkida gl\u00fckokortikoidravi v\u00f5i rauapreparaatide liigsel kasutamisel, maksa\u00adtsirroosi jt seedetrakti haiguste, p\u00f5letushaiguse, alkoholismi ja dieedipiirangute korral, aga ka kestva stressi, kaadmiumi toksiliste dooside, kauakestva paren\u00ad\u00adte\u00adraal\u00adse toitmise (tekib dermatiit) puhul. Defitsiidi s\u00fcmpto\u00admi\u00add on: kasvu\u00ad\u00adpeetus (k\u00e4\u00e4\u00adbus\u00ad\u00adkasv), hepa\u00adto\u00ad\u00adsplenomegaalia, h\u00fcpogo\u00adnadism, steriilsus, hi\u00adli\u00adnenud sugu\u00adk\u00fcp\u00adsus, eba\u00adregu\u00adlaarne menst\u00adru\u00adaalts\u00fckkel, haavade para\u00adnemise aeglus\u00adtu\u00admine, tugev v\u00e4simus, isu\u00adtus, toitude maitse ja l\u00f5hna j\u00e4rgi eristamisv\u00f5ime kaha\u00adnemine (tsink on maits\u00admis\u00adret\u00adseptorite normaal\u00adseks kujune\u00admiseks\/talitlu\u00adseks \u00advajalikus s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmete pol\u00fc\u00adpep\u00adtii\u00addis gus\u00adtiinis), langenud immuun\u00advastus, p\u00f5lve- ja kanna\u00adliigeste valulikkus noo\u00adrukitel, alkoholitaluvuse langus, neuro\u00adps\u00fc\u00fc\u00adhilised h\u00e4ired.<\/p>\n<p>V\u00e4ga harv kaa\u00adsa\u00ads\u00fcndinud nahap\u00f5letik (<em>acrodermatitis entero\u00adpathica<\/em>) on tsingi\u00advae\u00adgusest\/imen\u00addu\u00admis\u00ad\u00ad\u00adh\u00e4irest tingitud (talle on iseloomulikud k\u00e4te, jalgade ja keha\u00adavade \u00fcmbruse l\u00f6\u00f6ve ja perioodiline k\u00f5hulahtisus). Tsink-defitsiitseid patsien\u00adte iseloomustavad vereringe\u00adh\u00e4ired, mines\u00ad\u00adta\u00admis\u00adkalduvus, tihti ka valged laigud s\u00f5rme\u00adk\u00fc\u00fcntel, eba\u00adm\u00e4\u00e4\u00adrased nahalaigud, harvem juuste intensiivne v\u00e4lja\u00adlan\u00adgemine. Tsingi kestev defitsiit p\u00f5hjustab eesn\u00e4\u00e4rme (v\u00e4ga tsin\u00adgirikas) ehi\u00adtuse\/m\u00f5\u00f5tmete haigusliku muu\u00ad\u00adtuse. Tsink v\u00e4ljutatakse pankrease\u00adn\u00f5re\u00adga (v\u00e4lja\u00adhei\u00adde\u00adte\u00adga), v\u00e4hem uriiniga. Alko\u00adholi liigtarbi\u00admine v\u00f5ib p\u00f5hjus\u00adtada tema mobili\u00adsatsiooni maksast ja eraldumist uriiniga. Tsingi liigeritumist uriini\u00adga esi\u00adneb ka <em>Hodgkin <\/em>t\u00f5ve (pea\u00admiselt p\u00f5rnas ja l\u00fcmfis\u00f5lmedes esinev pahaloomuline l\u00fcmfoom) ja leu\u00ad\u00ad\u00adkeemia puhul. Ka diuree\u00adtikumid suurendavad tsingi eritumist. Tema\u00a0 adekvaatne manus\u00adta\u00admine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00adre\u00adte pu\u00adhul: ate\u00adroskleroos, h\u00fcper\u00adkolesteroleemia, haa\u00advandt\u00f5bi, alkoholism, maksa tsir\u00adroos, leukee\u00admia, vinnl\u00f6\u00f6ve, haa\u00advan\u00addid, prostatiit, reumatoidartriit, <em>Hodgkin <\/em>t\u00f5bi, der\u00admatiit, p\u00f5letused, impotent\u00adsus, menstruat\u00adsioonih\u00e4ired. Tsink soo\u00addustab\/pikendab insu\u00adliini toi\u00admet (efektiivsem koos vase ning vita\u00admiinidega A, E, B<sub>6<\/sub>). Ta on kaadmiumi antagonist\/antidoot. Toidutsingi normaalhulk p\u00e4rsib kaad\u00admiumi liigset aku\u00admuleerumist.<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Tsingi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 25\u202630mg. Liigsuse esmas\u00fcmptomid on kah\u00advatus, iiveldus, oksendamine, alak\u00f5huvalud. Tema megadoosid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada\u00a0 h\u00e4i\u00ad\u00adreid raua ja vase meta\u00adbolismis (raua- ja vasevarude v\u00e4henemist maksas). Tugeva toksilise toime puhul (140\u2026160mg annused) ilmneb maolimaskesta t\u00f5sine kahjustus (terav valu mao piirkonnas).<\/p>\n<h5>Fluor (F)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 2,0\u20262,4g (hammastes, ka luudes). Vajalik ham\u00admaste arenguks, suurendab Ca depo\u00adnee\u00adru\u00admist hamba\u00adkudedes, on oluline vereloomes, pidurdab suhkrute muu\u00adtumist suus orgaa\u00adni\u00adlisteks hapeteks (kaitseb hamba\u00ademaili).<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Fluori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1,5\u20263,5 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Fluori-rikkamad on merekalad, -taimed, juust, loomaliha, tee,\u00a0 roheline sibul. Fluor imendub maost ja peensoolest (p\u00e4rsivad kaltsiu\u00admi\u00ad- ja alumiiniumisoolad) Fluor v\u00e4ljutub uriiniga.<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Fluori defitsiiti normaalse segatoitluse puhul ei kujune. De\u00adfit\u00ad\u00adsiidi s\u00fcmp\u00adto\u00admi\u00adte hulka kuuluvad isutus, hammaste arengu h\u00e4ired, kaariese teke. Seet\u00f5ttu lisatakse teda joogiveele (tavaliselt naatrium\u00adfluo\u00adrii\u00addina; fluori looduslik vorm on kaltsiumfluoriid). Fluori adek\u00advaatne manustamine v\u00f5ib olla raviva efek\u00ad\u00adti\u00adga j\u00e4rg\u00admiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00ad\u00adre\u00adte puhul: osteo\u00adporoos, hammaste ja igemete haigused. Ma\u00adnus\u00ad\u00adta\u00admi\u00adsega ei tohi liialdada. Fluori lisamanustamine kilpn\u00e4\u00e4rme alafunktsiooni puhul on vastun\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection4\">\n<p>Fluori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletatavasti vahemikus 5\u202610mg. Fluori kahjuliku toime esmas\u00fcmptomid on luude valulikkus, iiveldus, nahal\u00f6\u00f6ve, suukuivus. Kui fluori\u00adsi\u00adsaldus joogivees \u00fcletab 2 osa miljoni kohta, kujuneb hammaste fluo\u00adroos (ilmselt ka kalduvus mongo\u00adlis\u00admile). Luude\u00adk\u00f5vastumus (osteoskleroos) tekib, kui sisaldus \u00fcle\u00adtab 8 osa miljoni kohta. Veelgi k\u00f5rgem fluorisisaldus p\u00f5hjustab maksa, s\u00fcdame, kesk\u00adn\u00e4r\u00advi\u00ad\u00ads\u00fcs\u00adteemi, neerupealiste dege\u00adne\u00adra\u00adtiiv\u00adseid muutusi, impotentsust, sidemete kaltsifikatsiooni. Fluori toksiline annus on 18\u202620mg, letaalne annus aga \u00fcle 1,7\u20262,1g. Kalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste antidoot.<\/p>\n<h5>Vask (Cu)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 70\u2026100mg. Vaske vajab Hb s\u00fcntees, noradrenaliini s\u00fcntes ja fosfolipiidide s\u00fcnteesi ens\u00fc\u00fcmid. L\u00fcsiini oks\u00fc\u00addaasis ja koos\u00adt\u00f6\u00f6s vita\u00admiiniga C osaleb ta kollageeni ja elastiini formee\u00adru\u00admi\u00adses. Ta on vajalik luukoe tek\u00adkes, soodustab raua omastamist er\u00fctrot\u00ads\u00fc\u00fctide kujunemisel,\u00a0 osaleb redoks\u00adreakt\u00adsioonides (olles inimkehas mono- ja divalent\u00adse\u00adna). Vaske sisaldavad hingamisahela v\u00f5tme\u00adens\u00fc\u00fcm (ts\u00fctokroomi oks\u00fcdaas) ja antioks\u00fcdant\u00adse kaitse ens\u00fc\u00fcm (Cu,Zn-SOD).<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Vase soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 0,9\u20261,5 mg.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Antud piirides s\u00f5ltub vajatav vase kogus kaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Peamised vaske sisaldavad produktid on maks, neerud, punane liha, kala\u00adliha, oad, t\u00e4is\u00adtera\u00advilja\u00adtooted, p\u00e4hk\u00adlid. Vase depood on maks, neerud, s\u00fc\u00adda ja aju. Vase imendumine (30\u202650%, v\u00e4ga indivi\u00adduaalne, va\u00adnuritel ja v\u00e4ikelastel tagasihoidlik) toimub peen\u00adsoole \u00fclaosas. Taimsed valgud, liigne raud (m\u00f5ju on tugev v\u00e4ikelastel ja imikutel), Zn, Mo, Ca, fosfor ja antatsiidid ning penitsillamiin p\u00e4rsivad vase imendumist. Mukoosarakkudesse j\u00f5udnud vasest sal\u00advestub osa valkudes, teine osa viiakse verre ja\u00a0\u00a0 seos\u00adtub al\u00adbu\u00admiini ja transkupreiiniga, viiakse maksa (l\u00fclitub tseruloplasmiini). Vase p\u00f5hikogus v\u00e4ljub sapisekretsiooniga (home\u00adostaas s\u00e4ilitatakse imendumise ja sapisekretsiooni tasa\u00adkaa\u00adluga).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Vaske esineb paljudes toiduainetes ja seet\u00f5ttu segatoitluse puhul defit\u00adsiiti tavaliselt ei kujune. Defit\u00adsiiti on t\u00e4heldatud eelk\u00f5ige lastel: kva\u0161iorkori, ts\u00f6liaakia, h\u00fcpo\u00adt\u00fcre\u00adoidismi, raua\u00advaegus-aneemia ja intra\u00advenoosse toitmise puhul. Raua\u00adpreparaatide suurdoosid p\u00f5hjustavad imi\u00adkutel ja v\u00e4ike\u00adlastel vase defitsiiti. Defitsiidi s\u00fcmpto\u00admi\u00ad\u00adte hulka kuuluvad aneemia (er\u00fctro\u00adpo\u00adeesia h\u00e4irumine), l\u00fcm\u00adfot\u00ads\u00fc\u00fctide taseme langus (leu\u00adko\u00adpeenia) koos infektsioonitundlikkuse t\u00f5usuga, naha valulisus\/tundlik\u00adkus ja kipi\u00adtamine, liigeste ja side\u00admete funktsioonih\u00e4ired, dem\u00fce\u00adlinisatsioon, luude de\u00admi\u00adnera\u00adlisat\u00adsioon. V\u00e4ga harv vase defit\u00adsiidi s\u00fcndroom on <em>Menkes <\/em>s\u00fcndroom (p\u00e4rilik seede\u00adkulgla limas\u00adkestas toimuva vase trans\u00adpordidefekt vase imendumisel ja vase la\u00addes\u00adtu\u00admine rakku\u00addesse): ise\u00adloomulikud \u201ckarmid\u201d krussis ja katkevad juuksed, veenirebendid, luustiku v\u00e4\u00e4rarendid, krambid, vaimne alaareng. Vase adek\u00advaatne manustamine v\u00f5ib olla raviefektiga j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: aneemia, osteo\u00adporoos, leu\u00adkeemia, alkoholism, artriit, lamatised, postope\u00adratiivne periood. Vase toime on efektiivsem raua, tsingi ja koobaltiga koosmanustamisel.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection5\">\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Vase p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on vahemikus 3\u20265mg. Liigsuse esmas\u00fcmptomid on oksendamine, lihasvalud, alak\u00f5huvalud. Vase toksilisus on seotud mit\u00admete hai\u00adguste\/h\u00e4ire\u00adtega: rauasisalduse lan\u00adgus, mol\u00fcbdeeni defitsiidi teke, Zn-ens\u00fc\u00fcmide talit\u00adlush\u00e4ired, depres\u00adsioon, seniil\u00ad\u00adsus, unetus, laste h\u00fcperaktiivsus, rasedustoksikoos, hallutsinatoorne skiso\u00adfree\u00adnia, nee\u00ad\u00adru\u00ad\u00adpealiste ebanormaalne suurenemine ja <em>Wilson <\/em>t\u00f5bi. Viimane aval\u00addub vase la\u00addes\u00ad\u00adtumises kudedes (h\u00e4iritud on vase ekskret\u00adsioon maksas sappi; ra\u00advi toimub vase kelaa\u00adto\u00adritega, nt penit\u00adsillamiin seob vaske viies teda uriini). Seeru\u00admva\u00adse liigt\u00f5usu v\u00f5ib tekitada \u00f6stro\u00adgeenide tar\u00advi\u00adta\u00ad\u00admi\u00adne raseduse ajal. S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt mitmekuine k\u00f5rge tase v\u00f5ib olla s\u00fcn\u00adni\u00adtus\u00adj\u00e4rg\u00adse depressiooni ja ps\u00fchhooside \u00fcheks p\u00f5hjuseks.<\/p>\n<h5>Mangaan (Mn)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 40\u202690mg (luudes, maksas, pankreases, neerudes, h\u00fcpof\u00fc\u00fcsis). Teda vajavad ens\u00fc\u00fcmid (argi\u00adnaas, Pyr karboks\u00fclaas, Mn-SOD, amino\u00adtransfe\u00adraasid) kofaktorina ja muko\u00adpol\u00fc\u00adsahhariidide, kar\u00adba\u00admiidi, kilpn\u00e4\u00e4rme hor\u00admoonide, rasvhapete, kole\u00adste\u00adrooli\u00a0 s\u00fcn\u00adtees, rinnapiima produtseerimine, vereloome ja side\u2013 ning luukoe moodustamine. Ta toetab bio\u00adtiini, tia\u00admiini, vitamiin C bioak\u00adtiivsust. Mitokondriaalne Mn-SOD osaleb antioks\u00fcdantses kaitses.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Mangaani soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 2,4\u20263 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist. Antibiootikumiravi puhul, rohke fosfo\u00adri ja Ca puhul toi\u00addus, kestva suure f\u00fc\u00fcsilise koormuse korral on man\u00adgaani vajadus suurenenud.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Mangaani-rikkamad on munakollane, t\u00e4is\u00adteraviljatooted, p\u00e4hklid, seemned, rohelised aedviljad (vii\u00admaste Mn-sisaldus s\u00f5ltub pinnase Mn-sisaldusest). Toidu t\u00f6\u00f6t\u00adlemine ja terade jahva\u00adta\u00admine eemal\u00addab olulise koguse mangaani. Mangaan imendub peensoolest. Ca, fosfori ja Mg meg\u00ada\u00addoosid ja mitmed oraalsed kontratseptiivid p\u00e4rsivad tema imen\u00addumist. Enamik mangaanist v\u00e4lju\u00adtatakse sapiga.<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Mangaani defitsiiti normaalse segatoitluse puhul ei teki. Defit\u00adsiidi s\u00fcmp\u00adto\u00admi\u00adte hulka kuuluvad gl\u00fckoosi metaboliseerimise aeglustumine (veresuhkru taseme t\u00f5us, suurem risk suhkur\u00adt\u00f5ve tek\u00adkeks), kuulmish\u00e4ired, neuro\u00ad\u00admuskulaarsed h\u00e4ired (lihaskoordineerituse h\u00e4irumine, pea\u00adp\u00f6\u00f6\u00adritus, epi\u00adlep\u00ad\u00ad\u00adsia\u00ad\u00ad\u00ad\u00adhoo\u00adgude sa\u00adgenemine, krambid, halvatus). Neuromus\u00adku\u00adlaarsed h\u00e4ired esinevad eesk\u00e4tt v\u00e4ikelastel. Mn adekvaatne manustamine v\u00f5ib anda efekti j\u00e4rg\u00admis\u00adte hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00adre\u00adte puhul: suhkurt\u00f5bi, pol\u00fc\u00adskleroos, epilepsia. Vajalik ma\u00adnus\u00adtada paren\u00adteraalse toitmise puhul. Tema toimet\u00a0 potent\u00adseerib B-komplek\u00adsi vitamiinide ja vita\u00admiin E manustamine. Mn nagu ka Zn soodustab Cu v\u00e4ljutumist, mist\u00f5ttu ta v\u00f5ib anda positiivse efekti nende skiso\u00adfree\u00adniahaigete puhul, kellel on kujunenud Cu liigsus.<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Mangaani p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on\u00a0 5\u202610mg.\u00a0 Mangaanirikas dieet eeldab ka raua pii\u00adsa\u00advat saamist (liigne Mn h\u00e4irib raua depo\u00adneerimist\/kasutamist). Man\u00adgaani liigsuse s\u00fcmptomid on\u00a0 une\u00adtus, \u00e4rrituvus, hallutsinatsioonid, depressioon, v\u00f5ib olla ka impotent\u00adsus. Man\u00adgaanim\u00fcrgitus (nt kaevanduses mangaaniaurude sissehingamine) p\u00f5h\u00adjustab par\u00adkin\u00ad\u00adso\u00adnismi-laadseid s\u00fcmptomeid (lihas\u00adte\u00adv\u00e4rin, n\u00f5rkus, lohisev k\u00f5nnak, r\u00fchi ja n\u00e4omiimika kadumine, h\u00e4\u00e4le n\u00f5rgenemine ja k\u00f5r\u00adgenemine).<\/p>\n<h5>Jood (I)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 15\u202620mg (70\u202680% kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonides). Joodi vajab kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonide s\u00fcntees, kilpn\u00e4\u00e4rme t\u00f6\u00f6 ja val\u00adku\u00adde s\u00fcntees, millest s\u00f5ltub: a) v\u00e4ikelaste kasv, nende organite areng ja vaimne areng, b) me\u00adtabolismi kiirus, c) termogenees, d) juus\u00adte, k\u00fc\u00fcnte, naha seisund.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection6\">\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Joodi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 0,13\u20260,16 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Joodi-rikkamad on merekalad, kalamaksa\u00f5li, meretaimede produktid, jodeeritud sool, p\u00e4eva\u00adlilleseemned ja pinnase joodisisaldusest s\u00f5ltuvalt ka seened. Toidus on ta peamiselt anorgaanilise jodii\u00addina (imendub t\u00e4ielikult 12-s\u00f5r\u00admikust). Loomses toidus on ka valk-seotud joodi (imendub umbes 50%). Jood salvestub kilpn\u00e4\u00e4rmes. Uriini joodikogus n\u00e4itab tema homeostaasi, kuna \u00f6\u00f6p\u00e4evase uriiniga v\u00e4ljutuv kogus moodustab umbes 80\u202690% \u00f6\u00f6p\u00e4evas organismi tulnud joodist.<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Defitsiiti segatoitluse puhul ei kujune. Defitsiit v\u00f5ib aga kujuneda eluohtlikuks: tugevad lokomo\u00adtoorsed h\u00e4ired lastel, struuma (kilpn\u00e4\u00e4rme haiguslik suurenemine koos kilpn\u00e4\u00e4r\u00adme hor\u00admoonide sek\u00adret\u00ad\u00adsiooni langusega); raseduse korral lapsel kretinism jne, seet\u00f5ttu rikastatakse soola KI-ga. Joodi defit\u00adsiidi s\u00fcmp\u00adto\u00admi\u00add lastel on ebanormaalselt aeglane suguline areng, vaimse arengu peetus, aeglane kasv, \u00fcldine n\u00f5rkus, n\u00e4rvilisus, juuste kuivsus; t\u00e4iskasvanutel aga struuma, s\u00fcdame\u00ad\u00adpeks\u00adle\u00admine, k\u00fclma\u00adkartus, kiire pulss, rasvumine, arterite elastsuse v\u00e4he\u00adnemine. Kasulik pole goitro\u00adgeen\u00adsete (pr <em>goitre<\/em> = h\u00f5\u00f5tsik) \u00fchendite (enamikus v\u00e4\u00e4vlitsisaldavad gl\u00fc\u00adkosiidid ja fenooli\u00adt\u00fc\u00fcpi \u00fchendid) rikaste produktide (toores kapsas, naeris, sojaoad, maap\u00e4hklid, spinat, aedsalat) v\u00e4ga rohke tarbimine. Need \u00fchen\u00addid p\u00e4rsivad joodi kilpn\u00e4\u00e4rmesse ja t\u00fcroglobuliini l\u00fclitumist.<\/p>\n<p>Joodi adekvaatne manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga\u00a0 j\u00e4rg\u00admiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00ad\u00adre\u00adte puhul: struuma, h\u00fcpot\u00fcreoidism (ja kaasuv vaimse arengu peetus), ateroskle\u00adroos, steno\u00adkardia. Kui ps\u00fc\u00fchilis\u00adte haiguste raviks tarbitakse liitiumkarbonaati (muudab kilpn\u00e4\u00e4rme t\u00f6\u00f6 v\u00e4ga aeglaseks), peaks joodi liigset manustamist v\u00e4ltima (p\u00e4rsib omakorda kilpn\u00e4\u00e4r\u00adme tegevust).<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Joodi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 0,7\u20261mg. Joodipreparaatide kestvad megadoosid kahjusta\u00advad\u00a0 kilpn\u00e4\u00e4rme hormonaalset tegevust. Liigsuse esmas\u00fcmptomid on alak\u00f5huvalud, palavik, metallimaitse suus, nahal\u00f6\u00f6ve, tugev kipitustunne k\u00e4tes ja jalgades, k\u00f5hulahtisus, iiveldus, n\u00f5rkus, keele ja igemete kuivsus, peavalu. Raseduse ajal joodiga liialdami\u00adsel v\u00f5ib imikul ilmneda kilpn\u00e4\u00e4rme suurenemine, h\u00fcpot\u00fcroidism ja koguni kretinism. Rinnapiima sattuv liigne jood p\u00f5hjustab imikul nahal\u00f6\u00f6be ja v\u00f5ib p\u00e4rssida tema kilpn\u00e4\u00e4rme normaalset arengut.<\/p>\n<h5>Seleen (Se)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 10\u202614mg (maksas, spermides, lihastes). On keskse rakusisese antiok\u00ads\u00fcdantse ens\u00fc\u00fcmi (GSHPx) koostises, mis reguleerib peroksiidide taset. Ka tioredoksiini reduktaas on selenoproteiin. Se vajavad m\u00f5ned immuun\u00advastuse valgud, PG s\u00fcntees ja t\u00fcroksiini ning trijood\u00adt\u00fcroniini muundavad t\u00fcroksiini dejo\u00addinaasid. Vereplasmast on leitud selenoproteiin P, lihastest aga seleno\u00adproteiin W (sisaldavad selenots\u00fcsteiini).<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Seleeni soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 0,07\u20260,1 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection7\">\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Seleeni-rikkamad on \u00f5lle\u00adp\u00e4rm, kalad, krevetid, krabid, tailiha, piima\u00adproduktid, terised, sibulad. Toiduainete seleenisisaldus s\u00f5ltub pinnase seleeni\u00adsisal\u00addusest. Toidu rafi\u00adneerimine, keet\u00admine, k\u00fcpse\u00adta\u00admi\u00adne ja te\u00adrade jahva\u00adtamine elimineerib suu\u00adre osa seleenist. Se\u00ad on taimedes seleno\u00adme\u00adtio\u00ad\u00adniinina, loomsetes allikates selenots\u00fcsteiinina. Ta esineb ka seleniitide ja sele\u00adnaatidena. Selenometioniin ja selenots\u00fcsteiin imenduvad aktiivtranspordina, anorgaanilised seleeni\u00fchendid lihtdifusioonina. Seleenist imendub 50\u202660% (soodustavad vitamiin E ja A ning Met, p\u00e4rsivad aga raskmetallid). Seleno\u00admetioniin on valdav seleeni salvestusvorm inimkehas.\u00a0 Enamik seleenist v\u00e4lju\u00adtatakse sapiga.<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Seleeni defitsiiti on maailmapiirkondades, kus seleenisisaldus on pinnases madal. Defit\u00adsiidi s\u00fcmp\u00adto\u00admid on n\u00e4rvikoerakkude pigmenteerumine (vaimne alaareng, n\u00e4gemisv\u00f5ime v\u00e4he\u00adnemine), kardio\u00adm\u00fco\u00adpaatia (<em>Keshan <\/em>haigus),\u00a0 lihaste valulisus ja n\u00f5rkus, h\u00fcpot\u00fcreoidism, dermatiidid. Se adekvaatne manus\u00adta\u00admine v\u00f5ib olla raviefektiga j\u00e4rg\u00ad\u00admiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00adre\u00adte puhul: lihaskoe d\u00fcstroofilised muutu\u00adsed, kva\u0161iorkor, artriit, steno\u00adkardia, ts\u00fcstiline fibroos, h\u00fcpertensioon, raskmetallide (Tl, Ag, Cd, Hg) imendumise blokeerimine (Se soodustab seega raskmetallide ekskret\u00adsiooni).<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Seleeni p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 0,2\u20260,3mg. Tema me\u00adga\u00ad\u00addoosid (eriti kestval kasutamisel) on toksilised. S\u00fcmptomid on dermatiit, seedetrakti dis\u00adtress, palavik, selenoos (juuste, k\u00fc\u00fcnte, hammaste v\u00e4ljalangemine), kaaries, letargia, halvatus, selja\u00adajup\u00f5letik, surm. Seleeni tuleb\u00a0 manustada koos vitamiin E-ga. Koos moo\u00addustavad nad olu\u00adlise antioks\u00fcdatiivse potentsiaali.<\/p>\n<h5>Mol\u00fcbdeen (Mo)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 3\u202611mg (luudes, neerudes, maksas). Ta on\u00a0 ens\u00fc\u00fcmide kofaktor (ksan\u00adtiini oks\u00fcdaas, aldeh\u00fc\u00fcdi ok\u00ads\u00fc\u00addaas, sulfitoks\u00fcdaas, mis eemaldab v\u00e4\u00e4vlit\u00adsisal\u00adda\u00adva\u00adtest amino\u00adha\u00adpetest, nt tau\u00adriin, sulfaadij\u00e4\u00e4gi). Mo vajab ka luukoe teke ja areng.<\/p>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Mol\u00fcbdeeni oletatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 0,04\u20260,07 mg.\u00a0 Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist. Vase liigsusel ja parenteraalsel toitmisel on mol\u00fcbdeeni vajadus pisut suurenenud.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Mol\u00fcbdeeni-rikkamad on loomaliha, maks, oad, \u00adteraviljatooted, tumerohelised aedviljad (s\u00f5ltub pinnase mol\u00fcbdeenisisaldusest). Mol\u00fcbdeeni imendub seedetraktist 25\u202680% (maost ja peensoolest). Ta v\u00e4lju\u00adtatakse peamiselt uriiniga.<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Mol\u00fcbdeeni defitsiiti normaalse segatoitluse puhul ei kujune. Mol\u00fcbdeeni adek\u00advaat\u00ad\u00adne ma\u00adnus\u00adtamine v\u00f5ib olla ravi\u00adva efektiga j\u00e4rg\u00admiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00adre\u00adte puhul: aneemia, hammaste\/igemete kah\u00adjustused, impotentsus. Podagra\u00a0 puhul on mol\u00fcbdeeni lisamanustamine vastun\u00e4i\u00addustatud.<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>Tema p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult 0,5\u20261mg. Tema liig\u00adsu\u00adse s\u00fcmptomid on kasvupeetus, aneemia, podagra. Ta on vase antagonist (liigsus p\u00f5hjustab vasetaseme languse organismis: nt mol\u00fcbdeenikogused alates umbes 0,5mg tingi\u00advad vase liigse eritumise uriiniga).<\/p>\n<h5>Kroom (Cr)<\/h5>\n<p><strong>Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\n<p>Inimkehas (70kg) on seda 1\u20265mg ( p\u00f5rnas, neerudes, testistes). Ta on\u00a0 en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admide kofaktor (DNA s\u00fcnteesis ja geeni\u00adekspressioonis). Inimkehas on gl\u00fckoosi tolerant\u00adsuskompleks (kroom, niatsiin, Gly, Glu, ts\u00fcs\u00adteiin v\u00f5i glutatioon),\u00a0 mis potentseerib insuliini toimet.<\/p>\n<\/div>\n<p><strong>Vajadus<\/strong><\/p>\n<p>Kroomi oletatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 0,03\u20260,08 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist. Rohke suhkrutarbimise ja ka viirusinfektsioonide puhul on kroomi vajadus suurenenud.<\/p>\n<p><strong>Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\n<p>Kroomi-rikkamad on muna\u00adkol\u00adlane, \u00f5llep\u00e4rm, maks, tai\u00adliha, t\u00e4is\u00adteravilja\u00adtooted, seened. Toidu rafineerimine elimineerib osa kroomi (nt toorsuhkur sisaldab kroomi, rafineeritud suhkrus see puudub). Seedetraktist imendub ainult 1\u20266% toidukroomist. Kroom v\u00e4l\u00adju\u00adtub p\u00f5hiliselt sapiga (v\u00e4ljaheites).<\/p>\n<p><strong>Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\n<p>Kroomi defitsiiti segatoidu puhul ei kujune. Defit\u00adsiidi s\u00fcmp\u00adto\u00admiks on esmajoones gl\u00fckoosi meta\u00adboliseerimis-v\u00f5imsuse langus (vt biofunktsioonid). Kroomi adekvaatne manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviefektiga j\u00e4rg\u00admiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00ad\u00adre\u00adte puhul: suhkurt\u00f5bi, kva\u0161iorkor, ateroskleroos, skisofreenia, ulatuslikumad p\u00f5letused. Gl\u00fc\u00adkoosi post\u00adope\u00ad\u00adratiiv\u00adne intravenoosne kestev manustamine n\u00f5uab kindlasti kroomi. Juba 50\u202660g gl\u00fckoosi ma\u00adnus\u00ad\u00adta\u00admisel lan\u00adgeb kroomi sisaldus veres j\u00e4rsult. Kopsu-, maksa- ja neeruhaiguste puhul peab kroomi lisamanustamisega olema ettevaatlik.<\/p>\n<p><strong>Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 0,20..0,25mg. Liig\u00adsu\u00adse s\u00fcmptomid on iiveldus, dermatiit, kopsude, maksa ja neerude kahjustused. Kroomi toksiline annus on \u00fcle 0,25mg.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed mikrobioelemendid (mikromineraalid) Kuuluvad tihti ens\u00fc\u00fcmide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisesse (nt hemo\u00adglobiinis, m\u00fco\u00adglobiinis ja hingamisahela ens\u00fc\u00fcmides on raud, vitamiin B12 ehituses on koobalt, kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonides on jood). Biomolekulide talitluses osalemine tingib &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":101,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}