<\/p>
Element<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nCa2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nK+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nCl\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nNa+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nMg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ca2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nK+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nCl\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nNa+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nMg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
K+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nCl\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nNa+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nMg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Cl\u2013<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nNa+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nMg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Na+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nMg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Mg2+<\/sup><\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nBiofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Biofunktsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLevinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n\nInimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nMembraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n\nEns\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon<\/p>\n<\/td>\n
Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon<\/p>\n<\/td>\n
Inimkeha keskne anioon. Osmoregulatsioon, hape-alus tasakaal, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n
Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon, hape-alus tasakaal, veevahetus, membraantransport<\/p>\n<\/td>\n
Ens\u00fc\u00fcmide kofaktor, DNA\/RNA s\u00fcntees, valgus\u00fcntees, biomembraanide stabiliseeerimine<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
RDA Imik (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n200-550<\/p>\n<\/td>\n\n400-950<\/p>\n<\/td>\n\n200-500<\/p>\n<\/td>\n\n150-500<\/p>\n<\/td>\n\n45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nRDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
200-550<\/p>\n<\/td>\n
400-950<\/p>\n<\/td>\n
200-500<\/p>\n<\/td>\n
150-500<\/p>\n<\/td>\n
45-80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
RDA Mees\/Naine (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n1000-1200<\/p>\n<\/td>\n\n2500-3500<\/p>\n<\/td>\n\n1600-2300<\/p>\n<\/td>\n\n1300-2300<\/p>\n<\/td>\n\n300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nAllikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
1000-1200<\/p>\n<\/td>\n
2500-3500<\/p>\n<\/td>\n
1600-2300<\/p>\n<\/td>\n
1300-2300<\/p>\n<\/td>\n
300-400<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Allikad<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPiimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n\nRosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nKeedusool<\/p>\n<\/td>\n\nAedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nImendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Piimatooted, kala, lihatooted<\/p>\n<\/td>\n
Rosinad, aprikoosid, banaanid<\/p>\n<\/td>\n
Keedusool<\/p>\n<\/td>\n
Aedviljad, piim, \u00f5unad, kala, liha, idandid, teraviljad, sibul, p\u00e4hklid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Imendumine<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool<\/p>\n<\/td>\n\nPeensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n\nNiudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nDefitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Peensool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n
Peensool<\/p>\n<\/td>\n
Niudesool, j\u00e4mesool<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Defitsiit<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nKrambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nSeedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n\nKaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n\nNeuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nLiigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Krambid, liigeste valulikkus, osteoporoos<\/p>\n<\/td>\n
N\u00e4rvivalu, lihaskoe energia defitsiit, eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n
Seedeh\u00e4ired, iiveldus, hammaste lagunemine<\/p>\n<\/td>\n
Kaalu langus (vedelikukaotusest), isutus, oksendamine, gaasid<\/p>\n<\/td>\n
Neuromuskulaarse funktsiooni h\u00e4ired, n\u00e4rvilisus, depressioon, lihasn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fctmia<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Liigsus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nLuude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n\nEluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n\nN\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n\nTursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n\nOksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nPOT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Luude ja kudede kaltsifikatsioon, v\u00e4simus, h\u00e4ired n\u00e4rvi- ja lihaskoe talituses<\/p>\n<\/td>\n
Eluohtlikud s\u00fcdamear\u00fctmiad ja s\u00fcdame seiskumine<\/p>\n<\/td>\n
N\u00f5rkus, segadusseisund<\/p>\n<\/td>\n
Tursed, verer\u00f5hu t\u00f5us, kehatemperatuuri t\u00f5us<\/p>\n<\/td>\n
Oksendamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
POT (mg)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\n2000-2500<\/p>\n<\/td>\n\n3-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n\n20-30 g<\/p>\n<\/td>\n\n500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\nKaltsium (Ca)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
2000-2500<\/p>\n<\/td>\n
3-5 g<\/p>\n<\/td>\n
3,5-5 g<\/p>\n<\/td>\n
20-30 g<\/p>\n<\/td>\n
500-650<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
<\/p><\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n
Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nKaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaltsium on levinuim makrobioelement inimkehas (umbes 1,2kg). Ligi\u00adkau\u00addu 99% on luudes (lahus\u00adtumatud Ca-fosfaadid tagavad luude tugevus). Hammastes on teda um\u00adbes 7g, keha\u00advede\u00adlikes 1g. Ioon\u00adne kalt\u00adsium (Ca2+<\/sup>) osaleb ve\u00adre h\u00fc\u00fc\u00adbi\u00admis\u00adprot\u00adsessis, lihas\u00adkontraktsioonis, neuro\u00adtrans\u00admissioo\u00adnis, en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00adde aktivee\u00adri\u00admises, signaali \u00fclekandes, vere osmoot\u00adse r\u00f5\u00adhu tagamises.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Vajadus<\/strong><\/p>\nKaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\nToodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaltsiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1000\u20261200 mg. RDA\u00a0 on \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus, mille peaks saama toiduga ja mis on piisav katmaks vajaduse 97\u202698% tervetel inimestel tasakaalustatud segatoidu korral.<\/p>\n
Toodud piirides s\u00f5ltub kaltsiumi vajadus kehakaalust, f\u00fcsioloogilisest seisundist, east (lapseiga vajab teda luude in\u00adten\u00adsiivse kasvu t\u00f5ttu eriliselt). Inten\u00adsiivne lihast\u00f6\u00f6, stress, depressioon, suitsetamine t\u00f5s\u00ad\u00adta\u00advad toi\u00addukaltsiumi vajadust.\u00a0<\/p>\n
Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nUmbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Umbes 80\u202685% kaltsiumist saadakse piimatoodetest (klaasis piimas on teda 240\u2026280mg; juustude puhul j\u00e4\u00e4b ta vahemikku 500\u20261200mg 100g kohta).\u00a0 H\u00e4stiomastatavat kaltsiumi annavad ka kala ja lihatooted. Kaltsiumirikkamad on spinat, roos\u00adkapsas, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused jt, kuid sealt on kaltsiumi k\u00e4tte saamine raskem. Ca imendu\u00admise\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaal\u00adhape, f\u00fctaat, kiudained, rohke aspiriin. Ok\u00adsaalhape (spinatis, rabarberis, jne) annab kalt\u00adsiumiga lahustumatuid \u00fchen\u00addeid (neeru- ja sapikivide kompo\u00adnendid). Suhteline f\u00fctaadi\u00adroh\u00adkus tera\u00advilja\u00adsaadus\u00adtes p\u00e4rsib nende kalt\u00adsiumi\u00adrohkuse m\u00f5ju. Imendumine (20\u202640%) toimub nii aktiivtranspordina (peamiselt peensooles) kui ka passiivselt (j\u00e4mesooles). Seda\u00a0 soodustavad happeline keskkond, vita\u00admiinid D, C, Mg, fosfor, k\u00fcllastamata rasvhapped, laktoos, aluselised aminohapped (viimased annavad kaltsiumiga komplekse). Kuna fosfor, Mg, Mn ja vitamiin C kuu\u00adluvad luukoe maat\u00adriksisse peab arvestama nende osa Ca imen\u00addumises\/oma\u00ads\u00adtamises. Kui toidus on Mg v\u00e4ga v\u00e4he, siis Ca rohkel ma\u00adnus\u00adta\u00admisel tema kasu\u00adtamine h\u00e4irub: kaltsium ladestub lihas\u00adtes, s\u00fcda\u00admelihases, neerudes (neeru\u00adkivid).\u00a0<\/p>\n
Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n\nKalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaltsiumi tase veres on rohkete biofunkt\u00adsioonide t\u00f5ttu t\u00e4pselt regu\u00adleeritud ja normaalsel s\u00f6\u00f6misel defitsiiti ei teki. Kestev m\u00f5\u00f5dukas kaltsiumi defitsiit v\u00f5ib tingida krampe ja liigeste valulisust, ka pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste j\u00f5u n\u00f5rgenemist, kasvuh\u00e4ireid, \u00e4rrituvust. S\u00fcgavama defitsiidi puhul (nt toidukaltsiumi hulk pole kestvalt pii\u00adsav) tekib luude k\u00f5hetumine-n\u00f5rgenemine, arteriaalne h\u00fcpo\u00adtensioon, osteomalaatsia (luude peh\u00admu\u00admine, h\u00e4i\u00adrub luude mine\u00adralisat\u00adsioon), osteoporoos (luude urbsus\/poo\u00adris\u00adtumine, luude massi v\u00e4he\u00adnemine mahu kohta arvestatuna), te\u00adtaania (lihas\u00adkrambid). Pidevalt rohke kohv v\u00f5i alko\u00adhol viivad osa kaltsiumi uriiniga v\u00e4lja. Kaltsiumi adekvaatne lisamanustamine v\u00f5iks toimuda j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, hemor\u00adroidid, reuma, alko\u00adho\u00adlism, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve, rasedusega kaasnev h\u00fcpertensioon, piimapro\u00adduk\u00adtide ala\u00adtarbimine, naha kahjus\u00adtused\/p\u00f5le\u00adtused (vii\u00admasel juhul koos vita\u00admiin A-ga), peale kirurgilisi operatsioone, maohaavand (tal on an\u00adtat\u00ad\u00adsiidne ehk maosisaldise hap\u00adpe\u00adsust v\u00e4hendav toime).\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n<\/div>\n
Kalt\u00ad\u00ad\u00adsium on fluor-tingitud m\u00fcr\u00adgis\u00adtuste an\u00adtidoot. Antat\u00adsiid\u00adallergiate ja\u00a0 neerukivide puhul on kaltsiumi lisamanustamine vastu\u00adn\u00e4i\u00addus\u00adtatud.<\/p>\n
Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\nNaatrium (Na)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaltsiumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse (see on toiduga saadud kogus pluss lisamanustatu, mis kestval manustamisel pole esile kutsunud \u00fchelgi indiviidil probleemseid k\u00f5rvaltoimeid; kestev kasutamine t\u00e4hendab seejuures 3\u20266 kuud) \u00fclempiir on t\u00e4iskasvanu jaoks hetkel 2000\u20262500mg. Kaltsiumi ja vitamiin D mega\u00addoosid p\u00f5hjustavad h\u00fcperkaltseemia, millele j\u00e4rgneb inten\u00adsiivne luude\u00a0 ja kudede (just\u00a0\u00a0 neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes). Kaltsiumi kestev liigsus h\u00e4irib n\u00e4rvi\u00adkoe (depres\u00adsioon, v\u00e4simus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe talitlust, suurendab vere h\u00fc\u00fc\u00adbimist, h\u00e4irib tsingi omastamist luukoe rakkude poolt.<\/p>\n
Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Inimkehas (70kg) on seda 100\u2026110g. Tema normaaljaotuse (raku\u00adv\u00e4\u00adli\u00adselt 8\u202620 korda rohkem kui rakus) tagab Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koost\u00f6\u00f6s t\u00e4idetavad \u00fclesanded on: a) Na-pumba loodud naat\u00adriumi- ja kaaliumigradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel on membraani\u00adpo\u00adtentsiaali tekitamise kaudu n\u00e4rvikoe ja lihaskoe talitlusaluseks; b) vere osmo\u00adlaalsuse regu\u00adlatsioon; c) hape-alustasa\u00adkaalu hoidmine; d) nor\u00admaalne veevahetus; e) memb\u00adraan\u00adtranspordi (ka imen\u00ad\u00addumise) taga\u00admi\u00adne; f) ens\u00fc\u00fcmide\u00a0 (nt Na-pump) akti\u00advat\u00adsioo\u00adn.<\/p>\n
Vajadus<\/strong><\/p>\nNaatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Naatriumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 1300\u20262500 mg. Neis piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. T\u00e4iskasvanu vajab p\u00e4evas 20\u202635mg naat\u00adriumi keha kilogrammi kohta. Kee\u00addusoolana on see 70 kg inimese puhul 3\u20266g. Tee\u00adlusikat\u00e4is soo\u00adla (umbes 5g) sisaldab umbes 2g naatriumi.<\/p>\n
Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nTarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Tarbitud soolast on suur osa varjatud iseloomuga (paga\u00adritooted, margarii\u00adnid, juust, vorst, konservid, puljongikuubikud, liha- ja kalatooted). Soolatarbe \u00fcldstruk\u00ad\u00adtuur: umbes 10% tuleb naturaalsetest toidu\u00adainetest, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus, 40% langeb tarbija arvele (toidu valmis\u00adtamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem\u00a0 k\u00f5rvitsalised, m\u00e4dar\u00f5igas, mit\u00admed maitsetaimed. Na imendub peensoolest ja k\u00f5ige paremini j\u00e4mesoolest. Na imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D, v\u00e4ga valku\u00adderohke toit h\u00e4irib aga m\u00f5nev\u00f5rra Na imendumist.<\/p>\n
Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine <\/strong><\/p>\nNaatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Naatriumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoidu tarbimisel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord ohustada kauaaegseid taim\u00adtoitlasi (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi), sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4nga oksen\u00addamise, diureeti\u00adku\u00admi\u00adde, k\u00f5hu\u00ad\u00adlah\u00adtisuse, rohke higis\u00adta\u00admise ja vee megatarbimise puhul. Defitsiidi tunnused: kaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine see\u00adde\u00adkulglas, aminohapete ja mo\u00adnooside imendumish\u00e4ired. Kestva defitsiidi puhul tekivad lihas\u00adkram\u00adbid, reumaatilised n\u00e4hud ja ilmselt ka n\u00e4rvivalu (neuralgia). Lisamanustamine v\u00f5ib osutuda vajalikuks kauakestva taim\u00ad\u00adtoitluse, kestva r\u00e4nga oksen\u00addamise ja k\u00f5hulahtisuse puhul. Adekvaatne manustamine v\u00f5ib olla vajalik diuree\u00adtiku\u00admide kestval kasutamisel, neerupealiste teatud v\u00e4hivormide puhul, r\u00e4nga kestva emotsionaalse stressi puhul, postoperatiivsel perioodil, Addison <\/em>t\u00f5ve puhul.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nNeerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Neerud suudavad \u00f6\u00f6p\u00e4evas eritada 20\u202630g soola. Suu\u00adrem kogus on otse\u00adselt ohtlik. Na liigsus p\u00f5hjustab jalgade, n\u00e4o turset ja kaaliumi \u00fclem\u00e4\u00e4rast eritumist uriini\u00adga. Tema liigsus h\u00e4irib rak\u00adku\u00addes ioontasakaalu, rakku j\u00e4\u00e4b rohkem ka kaltsiumi. Ca2+ <\/sup>sisalduse suurenemine vere\u00adsoonte seinte sile\u00adlihas\u00ad\u00ad\u00adrakkudes tingib nende kokkut\u00f5mbe, soonte valendik aheneb ja\u00a0 verer\u00f5hk t\u00f5useb. Osaledes vee-aine\u00adva\u00adhetuses seob Na roh\u00adkesti vett.<\/p>\n<\/div>\n\nKui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\nKaalium (K)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kui liial\u00addada kestvalt soolaga, pee\u00adtuvad kehas nii Na kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, ka arteri\u00adseintesse (kaotavad osaliselt elast\u00adsust, ei laiene vastavalt f\u00fcsioloogilistele vajadustele). S\u00fcda peab inten\u00adsiivselt t\u00f6\u00f6tama pumpamaks verd l\u00e4bi ahenenud soonte ning verer\u00f5hk t\u00f5u\u00adseb. Seet\u00f5ttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste ja s\u00fcda\u00admepuudulikkuse puhul. Keedusoola liigtarbimise ja h\u00fcpertoonia vahel on \u00f6kogeneetiline seos: NaCl pidev liigsus soodustab h\u00fcper\u00adtoonia teket vaid nendel, kellel on vastav p\u00e4rilik eelsoodumus h\u00fcpertoonia tekkeks.\u00a0<\/p>\n
Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\nVajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Inimkehas (70kg) on seda 130\u2026170g, Ta on rakulise lokalisatsiooniga (30\u202645 korda rohkem kui rakuv\u00e4lises vedelikus). Raku talitluse k\u00e4igus rakust v\u00e4ljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil. Kaaliumi ja naatriumi rollid on seotud (vt naatriumi teema).<\/p>\n
Vajadus<\/strong><\/p>\nKaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaaliumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 2000\u20263500 mg. Antud piirides s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, kliimast. Ok\u00adsendamine, kestev k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamine, diuree\u00adtikumide kasutamine, kes\u00adtev kurnav f\u00fc\u00fc\u00adsiline tegevus t\u00f5s\u00adtavad tunduvalt kaaliumi vajadust.<\/p>\n
Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nRohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Rohkesti on teda rosinates, aprikoosides, virsikutes, petersellis, selleris, kuiva\u00adtatud ploomides, ba\u00adnaa\u00adnides, teraviljasaadustes, p\u00e4eva\u00adlille\u00adseemnetes, p\u00e4hklites, suh\u00adteliselt rohkesti kalalihas ja pii\u00adma\u00adtoo\u00addetes. Kaalium imendub peensoolest, imendumist\/omas\u00adtamist soodustavad Mg ja vitamiin B6<\/sub>. Alko\u00adhol on tema suhtes topelt antagonist, kuna ta soodustab magneesiumi v\u00e4lju\u00adtamist.\u00a0\u00a0<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nKaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaaliumi puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitlastel ei teki (ta esineb paljudes toidu\u00adainetes). Teda v\u00e4lju\u00adtatakse uriiniga, m\u00e4r\u00adkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt ka higiga. \u00dclem\u00e4\u00e4rane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarbi\u00admi\u00adne, ma\u00addal veresuhkru tase, lakto\u00advege\u00adtaarsus soodustab K v\u00e4l\u00adju\u00adtamist. Kaa\u00adliumi bio\u00ad\u00adfunk\u00adt\u00adsioonide anta\u00adgonistid on kortikosteroidid ja diuree\u00adtiku\u00admid. Kestev \u00fche\u00adk\u00fclgne s\u00f6\u00f6mine, kestev stress, seede\u00adtrakti\u00adhai\u00adgused, suhkruhaigus, kortisooni, aldosterooni tarvita\u00admine v\u00f5ib tekitada tema de\u00adfitsiiti. Korti\u00adko\u00adste\u00ad\u00adroi\u00addid p\u00f5hjustavad K v\u00e4ljumist ja Na kuhjumist (v\u00f5ib p\u00f5hjustada ar\u00fctmiat, skele\u00adti\u00adlihaste n\u00f5rkust). Kuna K defitsiit h\u00e4irib gl\u00fckoosi me\u00ad\u00adta\u00adbolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Kaa\u00adliumi kest\u00adva defit\u00adsiidi pu\u00adhul v\u00f5ib hap\u00adpeliste \u00fchendite kuhjumine oletatavasti tingida teravat n\u00e4r\u00advivalu (neural\u00adgiat). Kaaliumi manus\u00adtamine v\u00f5ib olla raviva efektiga j\u00e4rgmiste haiguste\/h\u00e4irete pu\u00adhul: m\u00f5\u00f5dukas diabeet, ar\u00fctmia, k\u00f5hulahtisus v\u00e4ike\u00adlastel, alko\u00adho\u00adlism, steno\u00adkardia, vinn\u00adl\u00f6\u00f6ve noorukitel, koliit v\u00e4ikelastel.<\/p>\n
Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\nMagneesium (Mg)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kaaliumi p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir pole selge (ilmselt on see vahe\u00admikus 3\u20265g). Liigsus-s\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla peensoolehaavand. T\u00f5sine h\u00fcper\u00adka\u00adleemia v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdame seiskumise.<\/p>\n
Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Inimkehas (70kg) on seda 19\u202630g.\u00a0 Rakus on teda umbes 10 korda rohkem kui raku\u00adv\u00e4lises vedeli\u00adkus. Teda on roh\u00adkesti luu\u00addes (umbes 65% keha magneesiumist; osaleb rasv\u00adlahustuvate soo\u00adlade koos\u00adtises luukoe tekkes; rohkesti ka den\u00adtiinis) ja lihastes (20% keha mag\u00adnee\u00adsiu\u00admist). Ta on \u00fcle 300 ens\u00fc\u00fcmi kofaktoriks. Mg tagab ribo\u00adsoomide ja mitokondrite terviklikkuse, osaleb nuk\u00adleiin\u00ad\u00adhapete ning valkude s\u00fcnteesil, raku\u00adener\u00adgee\u00adtikas, stabi\u00adliseerib bio\u00admemb\u00adraane (seostub fosfo\u00adlipiidide laetud pea\u00adgrup\u00adpi\u00addega, inhi\u00adbeerib fosfo\u00adlipaas A2<\/sub>), mo\u00adduleerib ioon\u00adpum\u00adpade, -kanalite ja kand\u00adjate t\u00f6\u00f6d (seega ka signaali\u00ad\u00fcle\u00adkannet ja Ca ning K taset rakus). Teda vajab n\u00e4rvi\u00adtalitlus (n\u00e4rvi\u00adkiudude sti\u00admu\u00adlatsioonil\u00e4ve t\u00f5st\u00admis\u00adeks, s\u00fcnap\u00adti\u00adlise \u00fcle\u00adkande regu\u00adlat\u00adsiooniks) ja lihaskoe l\u00f5\u00f5gastus (m\u00f5judes peri\u00ad\u00adfeersetele arteritele ja arte\u00adrioo\u00adlidele alandab ta \u00fcldist peri\u00adfeerset resistentsust).<\/p>\n<\/div>\n\nVajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Vajadus<\/strong><\/p>\nMagneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\nAllikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Magneesiumi soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanule on 300\u2026400 mg. Antud piirides varieerub kogus s\u00f5ltuvalt kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisun\u00addist. Tema vajadust suurendavad rohke kalt\u00adsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus.<\/p>\n
Allikad ja imendumine<\/strong><\/p>\nMagneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Magneesiumi esineb rohkesti v\u00e4rskete aedviljade rohe\u00adlis\u00adtes osades,\u00a0 piimas, \u00f5untes, kalalihas, lihas, idandites, teraviljasaadustes, \u00f5li\u00adrikastes seemnetes, sibulas, p\u00e4hk\u00adlites, peedis, sojaubades. Tar\u00adbi\u00adtud mag\u00adneesiumist imendub 30\u202645% (prevaleeriva passiiv- ja aktiivtrans\u00adpordina) niude\u00adsoo\u00adlest ja j\u00e4me\u00adsoolest. Imendumine s\u00f5ltub kaltsiumi, fosfori, parathormooni, kalt\u00adsito\u00adniini ja vitamiin D tasemest veres. Tema omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid B6<\/sub> ja\u00a0 C.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Defitsiidi kliinilised markerid ja lisamanustamine<\/strong><\/p>\nLaialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\nLiigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Laialdase leviku t\u00f5ttu defitsiiti tavaliselt ei teki. Siiski v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas defitsiit talvel ja kevadel kujuneda. Esiteks, toidu tugev t\u00f6\u00f6t\u00adlus (k\u00fcpsetamine jne) k\u00f5rvaldab oluliselt mag\u00adnee\u00adsiumi. Teiseks, tema imendu\u00admi\u00adse\/omas\u00adtamise antagonistid on oksaalhape ja f\u00fctaat. Kolmandaks, liigne alkohol, kortiko\u00adste\u00adroidid ja diureetikumid inten\u00ad\u00adsiivistavad mag\u00ad\u00ad\u00adnee\u00adsiumi v\u00e4ljutamist. Magneesiumi defitsiit tekib diabeetikutel, kroo\u00adnilistel alko\u00adhoo\u00adlikutel, maksa tsir\u00adroosi, kroo\u00adnilise k\u00f5hu\u00adlahti\u00adsuse, kestva oksen\u00adda\u00admise, soolte\u00adhaiguste, pankreatiidi, neeru\u00adhaiguste, ate\u00adrosk\u00adle\u00adroosi, s\u00fcsi\u00advesikute kestva mega\u00adtarbimise ning metaboolse atsi\u00addoosi puhul. Defitsiidi s\u00fcmptomite hulka kuuluvad neuro\u00admus\u00adku\u00adlaar\u00adsete funktsioonide h\u00e4ired: n\u00e4rvilisus, depressioon, letar\u00adgia, lihasv\u00e4rin, lihas\u00ad\u00adn\u00f5rkus, s\u00fcdame ar\u00fct\u00admia, emaka valulised kokku\u00adt\u00f5mbed rase\u00addu\u00adse l\u00f5ppj\u00e4rgus. S\u00fcgava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja k\u00f5rge risk\u00a0 krampide tekkeks.\u00a0 Mg lisamanustamine v\u00f5ib olla raviva efektiga eesk\u00e4tt j\u00e4rgmiste hai\u00adgus\u00adte\/h\u00e4i\u00adre\u00adte puhul: alkoholism, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired, suhkurt\u00f5bi, astma, ateroskleroos, h\u00fcpertensioon, eklampsia, kal\u00adduvus trombide tekkeks, raskesti para\u00ad\u00adnevad luumurrud, epilepsia, pso\u00adriaas, j\u00e4mesoole\u00adp\u00f5letik, kalduvus neeru\u00adkivide tek\u00adkeks, vaimse arengu peetus. Ta h\u00f5l\u00adbustab B-kompleksi vitamiinide ning vitamiinide E ja C omas\u00adtamist\/kasutamist rakkude poolt ja on alumiiniumi antidoot.<\/p>\n
Liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nP\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\nKloor (Cl)<\/h5>\nBiofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
P\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on 500\u2026650mg. Tema toksilise toime vara\u00adja\u00adsed s\u00fcmptomid on oksen\u00addamine, k\u00f5hulahtisus, kuumalained, brad\u00fckardia, h\u00fcpotensioon, punetus, unisus, n\u00f5rkus, ka\u00adheli\u00adn\u00e4gemine, k\u00f5neh\u00e4ired (avalduvad tavaliselt kui tema totaaltase plasmas on 3,5\u20265mmol\/l). Plasma v\u00e4ga k\u00f5rge (5\u202615mmol\/l) Mg totaal\u00adtasemega kaasuvad k\u00f5ne\u00adlemis\u00adv\u00f5imetus, h\u00fcporefleksia (nt puu\u00addub p\u00f5lvekedra refleks), halvatus, hinga\u00admispeetus ja s\u00fcdame\u00adseiskus. Mg toksilisust v\u00f5imendab h\u00fcpo\u00adkaltseemia, h\u00fcper\u00adkaleemia ja ureemia. Mg toksilisuse efektiivne antidoot on kaltsium\u00adgl\u00fckonaat.<\/p>\n
Biofunktsioonid inimkehas<\/strong><\/p>\nInimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n\nAllikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Inimkehas (70kg) on seda 100\u2026105g. Ta on rakuv\u00e4lise lokali\u00adsat\u00adsiooniga (um\u00adbes 30 korda rohkem kui rakus). Klooriioon on inim\u00adkeha keskne anioon. Tema biofunktsioonid haa\u00adkuvad naatriumi ja kaaliumi oma\u00addega. Koost\u00f6\u00f6s tagatakse: osmo\u00adre\u00adgu\u00adlat\u00adsioon, hape-alustasakaal, membraantransport (sh ka imen\u00addu\u00admine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraani\u00adpoten\u00adt\u00adsiaal. Kloor\u00adi\u00ad-ioonid on h\u00e4davajalikud soolhappe s\u00fcnteesiks maos. Kloori soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane kogus (RDA, mg) t\u00e4iskasvanutele on 1600\u20262500 mg. Antud piires s\u00f5ltub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, f\u00fcsioloogilisest seisundist, elukoha kliimast. Kloori vajadus lahendub keedusoola tarbimisega.<\/p>\n<\/div>\n
Allikad<\/strong><\/p>\nNaatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\nImendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Naatriumi esineb k\u00fcllaldaselt peaaegu k\u00f5igis toiduainetes. Igap\u00e4evasest soolatarbest on suur osa aga varjatud iseloomuga. Nii\u00a0 saadakse piisavalt NaCl valmis kujul tarbitavatest toidu\u00adainetest (pagaritooted, juust, vorst, margariinid, konservid, puljongikuubikud jne) ning kasutatavatest poolfabrikaatidest (liha- ja kalatooted). Lisandub toiduvalmistamisel ja s\u00f6\u00f6misel lisatav sool.\u00a0 Inimeste soolatarbe \u00fcldine struk\u00ad\u00adtuur on j\u00e4rgmine: ligikaudu 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame naturaalsete toidu\u00adainete koostises, 50% lisab toiduainetet\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogia) ja 40% langeb tarbija arvele (toidu valmistamine). Taimedest sisaldavad naatriumi suhteliselt roh\u00adkem just mait\u00ad\u00adsetaimed: k\u00fc\u00fcslauk, till, seller, petersell ja m\u00e4dar\u00f5igas.<\/p>\n
Imendumine<\/strong><\/p>\nNaatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\nDefitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Naatrium imendub kergesti\u00a0 maost ja peensoolest. Protsess vajab energiat ja selle v\u00f5tme\u00adkom\u00adponent on Na-pump. Naatriumi imen\u00addu\u00admist\/omastamist soodustab vitamiin D. Rohke soola\u00adsisaldus\u00a0 toidus, aga ka valku\u00adderohke toit h\u00e4irib m\u00f5nev\u00f5rra naatriumi imendumist. Naatrumi sises\u00adtumist toiduga peegeldab naatriumi hulk uriinis. Naatriumirohke toidu puhul on ekskretsiooni kiirus suur.<\/p>\n
Defitsiidi kliinilised markerid <\/strong><\/p>\nKeedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\nAllikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Keedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust tasakaalustatud sega\u00adtoitu tarbivatel inimestel ei teki. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kujuneda probleemiks kauakestva absoluutse taim\u00adtoitluse (s\u00fc\u00fcakse vaid tai\u00admi) harrastajatele, sest taimedes on v\u00e4he naatriumi ja\u00a0 rohkesti kaaliumi. Ajutine defitsiit v\u00f5ib tekkida r\u00e4ga oksen\u00addamise, k\u00f5hulahtisus, rohke higis\u00adtamise ja vee megatarbimisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/div>\n
Allikad, imendumine, defitsiidi ja liigsuse kliinilised markerid<\/strong><\/p>\nKloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kloori peamiseks allikaks on keedusool, tema defitsiiti ei esine. Tarbitud kloor imendub peensoolest ja ilmselt pas\u00adsiivselt. Rohke higistamise ja pol\u00fcuuria puhul v\u00f5ib m\u00f5ningane defitsiit kujuneda. Tema defitsiidi s\u00fcmptomid on n\u00f5r\u00adge\u00adne\u00adnud lihaskontraktsioon, seedeh\u00e4ired, iivel\u00addus, juuste kiirenenud v\u00e4ljalangemine, hammaste lagunemine. Kloori p\u00e4evase ohutu totaalkoguse \u00fclempiir on oletuslikult\u00a0 vahemikus 3,5\u20265g. Kloori toksilisuse s\u00fcmptomid on n\u00f5rkus ja segadusseisund.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Essentsiaalsed makrobioelemendid Vaata koondtabelit Element Ca2+ K+ Cl\u2013 Na+ Mg2+ Biofunktsioonid Levinuim bioelement, luude ja hammaste koostises, vere h\u00fc\u00fcbimine, lihaskontraktsioon Membraani-potentsiaali tekitamine ja s\u00e4ilitamine, vere osmolaarsuse regulatsioon, ens\u00fc\u00fcmide aktivatsioon Inimkeha keskne …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}