\n\t![\"knopka2.png\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/knopka2.png\" "\\"knopka2.png\\"")
Meeldej\u00e4tmiseks:
\n<\/h3>\n\n- \n\t\tEestimaal normaalse segatoitumise korral essentsiaalsete bioelementide defitsiiti ei kujune\n\t<\/li>\n
- \n\t\tKrooniline alkoholi tarbimine takistab enamike biomineraalide imendumist\n\t<\/li>\n
- \n\t\tNaatriumi ja kloori on meis rohkem rakust v\u00e4ljas ja kaaliumi vastupidi rohkem rakus sees\n\t<\/li>\n
- \n\t\t\u00dcle maailma k\u00f5ige enam esinevad bioelementide defitsiidid on Fe, I, Se ja Zn defitsiidid\n\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\n\n\t\tElementaarkoostis on elava ehituse\/talitluse alus. Elavast leitud \u00fcle 70 keemilise elemendi hulgas on\u00a0 talitlusteks vajalik miinimum 27 bio\u00adele\u00admenti, mis jaotuvad inimkeha puutuvalt j\u00e4rgmiselt.\n\t<\/p>\n
\n- \n\t\t\tP\u00f5hibioelemendid (H, C, O, N, P, S): biomolekulides aatomitena ja nende kombinat\u00adsioo\u00adnidest koosnevad biomolekulid;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEssentsiaalsed makrobioelemendid (vajatakse \u00fcle 100mg p\u00e4evas): t\u00e4idavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+<\/sup>, Na+<\/sup>, K+<\/sup>, Mg2+<\/sup>, Cl\u2013<\/sup>).\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEssentsiaalsed mikrobioelemendid <\/strong>(Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): h\u00e4\u00adda\u00ad\u00adva\u00adja\u00adlik mikrobiogeensete elementide miinimum.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\t
Inimkeha p\u00f5hibioelemendid
\n\t<\/h3>\n
\n\t\tP\u00f5hibioelementideks on H, C, O, N, P, S (moodustavad 96\u202698% elus\u00adorganismide elementaarkoosti\u00adsest, nende baasil formeeruvad bio\u00admolekulid, raku orgaa\u00adni\u00adline aine). Kuue mitte\u00adme\u00adtallilise bio\u00adele\u00admendi evolut\u00adsioo\u00adniline \u201ceelistatus\u201d biofunkt\u00adsioonideks tuleneb p\u00f5hiliselt sellest, et:\n\t<\/p>\n
\n- \n\t\t\tnad annavad kergesti kovalentseid sidemeid v\u00e4limise elektronkihi ise\u00e4rasuste t\u00f5ttu (tugevad sidemed tagavad biomolekulide ehitusstabiilsuse) ning kaksiksidemete (O, C, N) v\u00f5i kolmik\u00adsidemete (C) v\u00f5imalus on aluseks biomolekulide mit\u00adme\u00adkesi\u00adsu\u00adsele ja reaktsiooniv\u00f5imele;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tnendest inimkehas moodustunud\u00a0 vesilahustuvad anorgaanilised \u00fchendid (CO2<\/sub>, NH3<\/sub>) on kergesti kasu\u00adtatavad\/v\u00e4ljutatavad.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\tS\u00fcsinik (C)
\n\t<\/h5>\n
\n\t\tInimkehas (70kg) on umbes 15kg s\u00fcsinikku. Juhtroll p\u00f5hibio\u00adele\u00admen\u00adtide seas tuleneb sellest, et:\n\t<\/p>\n
\n- \n\t\t\tC-aatom v\u00f5ib anda neli ens\u00fcmaatiliselt s\u00fcn\u00adteesi\u00adtavat\/l\u00f5hustatavat kovalentset sidet kas teiste ele\u00admentide aatomitega v\u00f5i C-aatomitega;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatom moodustab \u00fcksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!);\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (gl\u00fckogeen, am\u00fclo\u00adpektiin) ja ts\u00fcklilisi struktuure (steroidid);\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatomi \u201ctetraeedrilisus\u201d on aluseks biomolekulide konfiguratsioonile.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\tHapnik (O)
\n\t<\/h5>\n
\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 46kg. Kudedesse j\u00f5udnud hap\u00ad\u00adni\u00adkust umbes 95% l\u00e4heb biomo\u00adle\u00adkulide l\u00f5hustumiseks, et salvestada metaboolset energiat (pea\u00admi\u00adselt ATP) vormis. Umbes 5% hap\u00adnikust kulub vajalike reaktiivsete hapnikuosakeste tekkeks.\n\t<\/p>\n
\n\t\tVesinik (H)
\n\t<\/h5>\n
\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 7kg. Tema t\u00e4htsus on ve\u00adsi\u00adnik\u00adsidemete andmises vesi\u00adnikuaato\u00admi ja vesinikust elektro\u00adnega\u00adtiiv\u00adsema ele\u00admendi aatomite (hapnik, l\u00e4mmastik) vahel bio\u00admo\u00adlekulides. Vesi\u00adnik\u00adside\u00admed on valkude ja nukleiin\u00adhapete k\u00f5r\u00adgemate struk\u00adtuuritasemete stabiilsuse aluseks.\n\t<\/p>\n
\n\t\tL\u00e4mmastik (N)
\n\t<\/h5>\n
\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 2kg (amino\u00adha\u00adpetes, nukleotiidides\/nukleiinhapetes, hetero\u00adts\u00fck\u00adli\u00adlistes l\u00e4m\u00ad\u00admas\u00adtiku\u00ad\u00fchen\u00ad\u00addites). Bio\u00admole\u00adkulides on l\u00e4mmastik s\u00fcsinik\u00adskeletti t\u00e4ien\u00addav, mitme\u00adke\u00adsis\u00adtav (nt aro\u00admaatsetes struktuurides) ja reaktiivsust t\u00f5stev ele\u00adment.\n\t<\/p>\n<\/div>\n
\n\tFosfor (P) ja v\u00e4\u00e4vel (S)
\n<\/h5>\n
\n\tInimkehas (70kg) on ligikaudu 0,7kg fosforit. Ta osaleb mak\u00adro\u00adergi\u00adlistes sidemetes (ATP), teda lei\u00addub nukleo\u00adtiidides\/nukleiin\u00adhapetes, fosfo\u00adlipii\u00addides, s\u00fcsivesikute fosfo\u00adestrites ja mitmetes ko\u00aden\u00ad\u00ad\u00ad\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00addes. Tema soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane vajadus on ligikaudu v\u00f5rdne kaltsiumi omaga.\n<\/p>\n
\n\tInimkehas on umbes 0,175kg v\u00e4\u00e4vlit (rohkesti naha, k\u00fc\u00fcnte, juuste \u00advalkudes). Biomole\u00adku\u00ad\u00adli\u00addes on ta ami\u00adno\u00adhapete (ts\u00fcsteiin, metio\u00adniin), gluta\u00adtiooni, koens\u00fc\u00fcm A, vita\u00admiinide B1<\/sub> ja H, he\u00adpa\u00adriini jne koos\u00ad\u00adtises. Kahe ts\u00fcs\u00adteiini\u00admo\u00adlekuli tiool\u00adr\u00fchmast tekkiv -S-S- side (disul\u00adfiid\u00ad\u00ad\u00adside) osaleb pal\u00adjude val\u00adku\u00adde\/en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admide se\u00adkun\u00addaar- ja tert\u00adsiaarstruktuuri ta\u00adga\u00admi\u00ad\u00adses.\u00a0\n<\/p>\n\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tLISA\u00d5PPEMATERJAL: Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism 2015, lk 5-16
\n<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida: Mis on inimkeha jaoks essentsiaalsed makro\u2013 ja mikrobioelemendid? Makro\u2013 ja mikrobioelementide p\u00f5hirolle inimkehas seostatuna kliinilise infoga. Probleeme, mille p\u00f5hjustab konkreetse makro\u2013 ja mikrobioelemendi kestev defitsiit v\u00f5i liigsus ning makro\u2013 ja mikrobioelemendi t\u00f5endusp\u00f5hise lisamanustamise vajadusi. …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":103,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n
\n\t\tElementaarkoostis on elava ehituse\/talitluse alus. Elavast leitud \u00fcle 70 keemilise elemendi hulgas on\u00a0 talitlusteks vajalik miinimum 27 bio\u00adele\u00admenti, mis jaotuvad inimkeha puutuvalt j\u00e4rgmiselt.\n\t<\/p>\n
- \n
- \n\t\t\tP\u00f5hibioelemendid (H, C, O, N, P, S): biomolekulides aatomitena ja nende kombinat\u00adsioo\u00adnidest koosnevad biomolekulid;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEssentsiaalsed makrobioelemendid (vajatakse \u00fcle 100mg p\u00e4evas): t\u00e4idavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+<\/sup>, Na+<\/sup>, K+<\/sup>, Mg2+<\/sup>, Cl\u2013<\/sup>).\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEssentsiaalsed mikrobioelemendid <\/strong>(Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): h\u00e4\u00adda\u00ad\u00adva\u00adja\u00adlik mikrobiogeensete elementide miinimum.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\t
Inimkeha p\u00f5hibioelemendid
\n\t<\/h3>\n\n\t\tP\u00f5hibioelementideks on H, C, O, N, P, S (moodustavad 96\u202698% elus\u00adorganismide elementaarkoosti\u00adsest, nende baasil formeeruvad bio\u00admolekulid, raku orgaa\u00adni\u00adline aine). Kuue mitte\u00adme\u00adtallilise bio\u00adele\u00admendi evolut\u00adsioo\u00adniline \u201ceelistatus\u201d biofunkt\u00adsioonideks tuleneb p\u00f5hiliselt sellest, et:\n\t<\/p>\n
- \n
- \n\t\t\tnad annavad kergesti kovalentseid sidemeid v\u00e4limise elektronkihi ise\u00e4rasuste t\u00f5ttu (tugevad sidemed tagavad biomolekulide ehitusstabiilsuse) ning kaksiksidemete (O, C, N) v\u00f5i kolmik\u00adsidemete (C) v\u00f5imalus on aluseks biomolekulide mit\u00adme\u00adkesi\u00adsu\u00adsele ja reaktsiooniv\u00f5imele;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tnendest inimkehas moodustunud\u00a0 vesilahustuvad anorgaanilised \u00fchendid (CO2<\/sub>, NH3<\/sub>) on kergesti kasu\u00adtatavad\/v\u00e4ljutatavad.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\tS\u00fcsinik (C)
\n\t<\/h5>\n\n\t\tInimkehas (70kg) on umbes 15kg s\u00fcsinikku. Juhtroll p\u00f5hibio\u00adele\u00admen\u00adtide seas tuleneb sellest, et:\n\t<\/p>\n
- \n
- \n\t\t\tC-aatom v\u00f5ib anda neli ens\u00fcmaatiliselt s\u00fcn\u00adteesi\u00adtavat\/l\u00f5hustatavat kovalentset sidet kas teiste ele\u00admentide aatomitega v\u00f5i C-aatomitega;\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatom moodustab \u00fcksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!);\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (gl\u00fckogeen, am\u00fclo\u00adpektiin) ja ts\u00fcklilisi struktuure (steroidid);\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tC-aatomi \u201ctetraeedrilisus\u201d on aluseks biomolekulide konfiguratsioonile.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n
\n\t\tHapnik (O)
\n\t<\/h5>\n\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 46kg. Kudedesse j\u00f5udnud hap\u00ad\u00adni\u00adkust umbes 95% l\u00e4heb biomo\u00adle\u00adkulide l\u00f5hustumiseks, et salvestada metaboolset energiat (pea\u00admi\u00adselt ATP) vormis. Umbes 5% hap\u00adnikust kulub vajalike reaktiivsete hapnikuosakeste tekkeks.\n\t<\/p>\n
\n\t\tVesinik (H)
\n\t<\/h5>\n\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 7kg. Tema t\u00e4htsus on ve\u00adsi\u00adnik\u00adsidemete andmises vesi\u00adnikuaato\u00admi ja vesinikust elektro\u00adnega\u00adtiiv\u00adsema ele\u00admendi aatomite (hapnik, l\u00e4mmastik) vahel bio\u00admo\u00adlekulides. Vesi\u00adnik\u00adside\u00admed on valkude ja nukleiin\u00adhapete k\u00f5r\u00adgemate struk\u00adtuuritasemete stabiilsuse aluseks.\n\t<\/p>\n
\n\t\tL\u00e4mmastik (N)
\n\t<\/h5>\n\n\t\tInimkehas (70kg) on seda umbes 2kg (amino\u00adha\u00adpetes, nukleotiidides\/nukleiinhapetes, hetero\u00adts\u00fck\u00adli\u00adlistes l\u00e4m\u00ad\u00admas\u00adtiku\u00ad\u00fchen\u00ad\u00addites). Bio\u00admole\u00adkulides on l\u00e4mmastik s\u00fcsinik\u00adskeletti t\u00e4ien\u00addav, mitme\u00adke\u00adsis\u00adtav (nt aro\u00admaatsetes struktuurides) ja reaktiivsust t\u00f5stev ele\u00adment.\n\t<\/p>\n<\/div>\n
\n\tFosfor (P) ja v\u00e4\u00e4vel (S)
\n<\/h5>\n\n\tInimkehas (70kg) on ligikaudu 0,7kg fosforit. Ta osaleb mak\u00adro\u00adergi\u00adlistes sidemetes (ATP), teda lei\u00addub nukleo\u00adtiidides\/nukleiin\u00adhapetes, fosfo\u00adlipii\u00addides, s\u00fcsivesikute fosfo\u00adestrites ja mitmetes ko\u00aden\u00ad\u00ad\u00ad\u00ads\u00fc\u00fc\u00admi\u00addes. Tema soovitatav \u00f6\u00f6p\u00e4evane vajadus on ligikaudu v\u00f5rdne kaltsiumi omaga.\n<\/p>\n
\n\tInimkehas on umbes 0,175kg v\u00e4\u00e4vlit (rohkesti naha, k\u00fc\u00fcnte, juuste \u00advalkudes). Biomole\u00adku\u00ad\u00adli\u00addes on ta ami\u00adno\u00adhapete (ts\u00fcsteiin, metio\u00adniin), gluta\u00adtiooni, koens\u00fc\u00fcm A, vita\u00admiinide B1<\/sub> ja H, he\u00adpa\u00adriini jne koos\u00ad\u00adtises. Kahe ts\u00fcs\u00adteiini\u00admo\u00adlekuli tiool\u00adr\u00fchmast tekkiv -S-S- side (disul\u00adfiid\u00ad\u00ad\u00adside) osaleb pal\u00adjude val\u00adku\u00adde\/en\u00ads\u00fc\u00fc\u00admide se\u00adkun\u00addaar- ja tert\u00adsiaarstruktuuri ta\u00adga\u00admi\u00ad\u00adses.\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tLISA\u00d5PPEMATERJAL: Inimkeha p\u00f5hilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism 2015, lk 5-16
\n<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida: Mis on inimkeha jaoks essentsiaalsed makro\u2013 ja mikrobioelemendid? Makro\u2013 ja mikrobioelementide p\u00f5hirolle inimkehas seostatuna kliinilise infoga. Probleeme, mille p\u00f5hjustab konkreetse makro\u2013 ja mikrobioelemendi kestev defitsiit v\u00f5i liigsus ning makro\u2013 ja mikrobioelemendi t\u00f5endusp\u00f5hise lisamanustamise vajadusi. …<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":103,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- \n\t\t\tEssentsiaalsed mikrobioelemendid <\/strong>(Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): h\u00e4\u00adda\u00ad\u00adva\u00adja\u00adlik mikrobiogeensete elementide miinimum.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n