Vitamiinid pole ravimid ega \u00fcldiselt meeldevaldseks tarbimiseks m\u00f5eldud<\/li>\n<\/ul>\n
\nVitamiinide avastamise ajaloo olulisemad momendid on: 1880 Lunin \u2013 teaduslike eksperimentidega (Tartu \u00dclikoolis) hiirtel n\u00e4itas esimesena, et peale teiste toidukomponentide (susivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained) on organismide elutegevuseks vajalikud veel mingid asendamatud ained. 1911 Funk \u2013 isoleeris riisikestadest preparaadi, millel oli raviv efekt beriberi suhtes. Kuna see \u00fchend omas aminor\u00fchma, nimetas Funk teda elu amiiniks ehk \u201cvitamiiniks\u201d (la vita <\/em>= elu). Ehkki mitmetes vitamiinides pole aminor\u00fchma, on nimetus s\u00fcilunud. 1912 Hopkins, Funk \u2013 postuleerisid vitamiinide teooria: teatud spetsiifilised haigused (beriberi, skorbuut, rahhiit) tekivad spetsiifiliste faktorite (vitamiinide) puudumisel toidus.<\/p>\nMis on vitamiinid ja kuidas inimene neid saab?<\/h3>\n
Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised asendamatud mikrotoitained (inimkeha vajab neid v\u00e4ikestes kogustes). Nad on liitens\u00fc\u00fcmide koens\u00fc\u00fcmidena (ehituslik-funktsionaalsete koostisosadena) h\u00e4davajalikud ens\u00fc\u00fcmkatal\u00fc\u00fcsis. Koens\u00fc\u00fcmse jt biofunktsioonide l\u00e4bi ongi nad h\u00e4davajalikud inimkeha elutegevuses. Selgitagem vitamiine iseloomustavate m\u00e4rks\u00f5nade sisu inimkeha seisukohalt. Bioaktiivsus t\u00e4hendab seda, et antud \u00fchend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Enamasti v\u00f5ib vitamiinide puhul kasutada m\u00f5istet eksogeensed (ained, mida ei s\u00fcnteesita inimkeha rakkudes ja saadakse toiduga), kuid m\u00f5ningase suhtelisusega, kuna:<\/p>\n
\n- m\u00f5ningaid vitamiine s\u00fcnteesib seedekanali mikrofloora kas piisavalt v\u00f5i osaliselt (vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin jt) ja vajadusel suudab inimkeha m\u00f5nda vitamiini ka ise s\u00fcnteesida (Trp rohkuse puhul s\u00fcnteesitakse temast niatsiin, naharakkudes toimub UV kiirguse m\u00f5jul vitamiin D3 s\u00fcntees, vitamiin ubikinooni s\u00fcnteesitakse ka inimkehas);<\/li>\n
- kui toidus on piisavalt antud vitamiini eel\u00fchendit (provitamiini), suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (nt taimsetest karotenoididest s\u00fcnteesitakse vitamiin A);<\/li>\n
- eksogeensus erineb ka liigiti (nt inimene, ahv ja merisiga peavad saama askorbiinhapet toiduga, koer ja rott aga ei pea saama).<\/li>\n<\/ul>\n
NB! <\/strong>Arvestades \u00fclaltoodud aspekte, oleks korrektne j\u00e4rgmine formuleering: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid (sh ka m\u00f5nede vitamiinide eel\u00fchendid) totaalses enamikus seedekulgla kaudu. N\u00fc\u00fcdisaja toidu valmistamise ja s\u00e4ilitamise tehnoloogiate ning inimeste eluviiside t\u00f5ttu on vitamiinide p\u00f5hiallikad inimkeha jaoks j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n- toit (annab p\u00f5hiosa ja enamik p\u00e4rineb toidu taimsest osast);<\/li>\n
- seedekulgla mikrofloora tegevus;<\/li>\n
- vitamiinpreparaadid.<\/li>\n<\/ul>\n
Vitamiinide kohta \u00f6eldakse sageli asendamatud toitained, mis ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik asendamatud toidukomponendid oleksid vitamiinid. Nt asendamatud aminohapped pole vitamiinid. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka otseste ehitusuksustena ning neid vajab inimkeha ka suures hulgas (grammides).<\/p>\n
Aegajalt p\u00fc\u00fcab keegi paigutada vitamiinide hulka m\u00f5nda suvalist \u00fchendit. Selle taga on v\u00e4ga tugev finantshuvi, sest m\u00e4rks\u00f5na vitamiin \u00fclituntus tagaks sellele \u00fchendile kuulsuse ja m\u00fc\u00fcgiedu. Toonitagem: vitamiinide loetelu ei koostata suvaliselt, st nende hulka saab lugeda vaid neid orgaanilisi aineid, mis vastavad inimkeha seisukohalt vitamiinide m\u00e4\u00e4ratluse p\u00f5hipunktidele. Mingi \u00fchendi olemasolu toidus mikrokoguses ei tee temast veel vitamiini. Kuni pole tuvastatud, et antud \u00fchendi kestev puudumine p\u00f5hjustab kindla h\u00e4ire kofaktori ja mingis muus konkreetses metaboolses funktsioonis, ei kuulu taoline \u00fchend vitamiinide hulka.<\/p>\n
Kuidas vitamiine klassifitseeritakse?<\/h3>\n
Nende ehituse heterogeensus on peap\u00f5hjus, miks klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus lipiidides ja vees, ehk jaotamine rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks (tabel 1). Tuntakse \u00fcle 20 vitamiini. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul m\u00e4rgib \u00fcks ja seesama t\u00e4ht v\u00e4ga sarnase ehituse ja sama toimega \u00fchendite gruppi, mille \u00fcksikesindaja nimetus on vitameer (isoteel). N\u00e4iteks vitameerid A1<\/sub> ja A2<\/sub> jne.<\/p>\nTabel 1. Vitamiinide klassifikatsioon ja p\u00f5hiterminoloogia.<\/em><\/p>\n\n\n\n| \n T\u00e4his<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Keemiline p\u00f5hinimetus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n T\u00e4his<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Keemiline p\u00f5hinimetus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n Rasvlahustuvad vitamiinid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Vesilahustuvad vitamiinid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n A <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| retinoidid<\/td>\n | \n B1<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| tiamiin<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n D <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| kaltsiferoolid<\/td>\n | \n B2<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| riboflaviin<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n E <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| tokoferoolid<\/td>\n | \n B3<\/sub>, PP <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n K <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| naftokinoonid<\/td>\n | \n B4<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n koliin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n Q <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| ubikinoonid<\/td>\n | \n B5<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n pantoteenhape<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n B6<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n p\u00fcridoksiin, p\u00fcridoksamiin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n B8<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n inositool (m\u00fcoinositool)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n B10<\/sub>,B11<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n foolhape,folatsiin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n B12<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n kobalamiinid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n BT<\/sub> <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n karnitiin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n C <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n askorbiinhape<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n H <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n biotiin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n N <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n lipoehape<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n PABA <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n p-aminobensoehape<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\nKommentaarid tabelile. <\/strong>Tabel sisaldab vaid rahvusvaheliste nomenklatuurikomisjonide poolt \u00fcheselt aktsepteeritud vitamiine ja nende p\u00f5hinimetusi. Seega: tabelis pole juba ammu k\u00f5rvalej\u00e4etud t\u00e4histusi ja nimetusi, samuti ka m\u00f5nede populistlike autorite meelevaldselt pakutud uusi \u00fchendeid, mis tegelikult ei vasta inimkeha seisukohalt vitamiinide m\u00e4\u00e4ratluse p\u00f5hipunktidele (vt \u00fclalpool)). Vesilahustuvate vitamiinide hulgas eristatakse B-grupi vitamiine (k\u00f5ik tabelis B t\u00e4hega t\u00e4histatud vitamiinid).<\/em><\/p>\nMiks tekib vitamiinide defitsiit?<\/h3>\nTabelist 2 n\u00e4eme, et vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid n\u00e4dalaid, rasvlahustuvate vitamiinide varud m\u00f5nev\u00f5rra kauem. Varudele vaatamata on h\u00e4davajalik vitamiinide igap\u00e4evane saamine seedetrakti kaudu.<\/p>\n NB! <\/strong>Vaid siis tagatakse varude piisav tase koerakkudes, mis on vajalik v\u00e4hemalt kahel p\u00f5hjusel. Esiteks, varude taseme langusest p\u00f5hjustatud mitmesugused subkliinilised kahjustused muudavad keharakud oluliselt tundlikumaks patoloogiliste h\u00e4irete tekkev\u00f5imaluste suhtes. Teiseks, vaid varude piisav tase tagab keharakkudes antud vitamiini optimaaltaseme, mis on vajalik tema metaboolseteks funktsioonideks (sh koens\u00fc\u00fcmne roll). Esmajoones just koens\u00fc\u00fcmrolli t\u00f5ttu tekitab vitamiinide defitsiit h\u00e4ireid metaboolsete protsesside kulgemises. Nad pole vastavas koens\u00fc\u00fcmrollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Seega tuleb igasuguseid toitumisekstreemsusi kindlasti v\u00e4ltida. Kestva parenteraalse toitmise puhul tuleb ilmtingimata manustada vajalikke vitamiinpreparaate.<\/p>\nVitamiinide defitsiidi tekkep\u00f5hjused on:<\/p>\n \n- toitumuslik-olmelised: toiduainete defitsiit (nt n\u00e4lgimine) ja tasakaalustamata \u00fchek\u00fclgne toit, toiduainete vale t\u00f6\u00f6tlustehnoloogia, imendumish\u00e4ired (alkoholismi korral, rasvavaese toidu pideval tarbimisel, rasvaasendajate kestval tarbimisel);<\/li>\n
- organismi haiguslikud seisundid ja ravimite tarvitamine: sapphapete v\u00e4hesust p\u00f5hjustavad haigused m\u00f5jutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist; maksahaiguste puhul h\u00e4irub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine; soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega; raviainete toimed nende imendumisele ja metabolismile (nt mitmed tuberkuloosivastased ravimid tingivad B-grupi vitamiinide k\u00f5rgenenud vajaduse); anorexia nervosa<\/em>; peensoole resektsioon;<\/li>\n
- f\u00fcsioloogilised: vitamiinide suurenenud vajadus rasedatel ja imetavatel naistel.<\/li>\n<\/ul>\n
Tabel 2. Vitamiinivarude ajalised piirid inimkehas.<\/em><\/p>\n\n\n\n| \n Vitamiin A<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20263 aastat<\/p>\n<\/td>\n | \n Vitamiin B5<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 2\u20264 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Vitamiin D<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20265 kuud<\/p>\n<\/td>\n | \n Vitamiin B6<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20264 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Vitamiin E<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20264 kuud<\/p>\n<\/td>\n | \n Foolhape<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20263 kuud<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Vitamiin K<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n ?<\/p>\n<\/td>\n | \n Vitamiin B12<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20263 aastat<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Vitamiin B1<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1\u20263 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n | \n Vitamiin C<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 2\u20266 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Vitamiin B2<\/sub><\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 2\u20265 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n | \n Biotiin<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 2\u20267 n\u00e4dalat<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |