{"id":30,"date":"2024-04-04T03:25:15","date_gmt":"2024-04-04T00:25:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/31-vesi\/"},"modified":"2024-04-04T03:25:27","modified_gmt":"2024-04-04T00:25:27","slug":"31-vesi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/31-vesi\/","title":{"rendered":"3.1. Vesi"},"content":{"rendered":"<p>Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida vee \u00fclesandeid inimkehas ja seostama neid kliinilist t\u00e4htsust omava infoga.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h3><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"32\" height=\"41\" class=\"alignnone wp-image-50\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/222\/knopka2.png\" title=\"knopka2.png\" alt=\"knopka2.png\">Meeldej\u00e4tmiseks:<\/h3>\n<ul>\n<li>Veel on suur hulk elut\u00e4htsaid biorolle inimkehas<\/li>\n<li>Inimorganismi ainevahetusele vajalik puhas vesi on maitseta, l\u00f5hnata ning v\u00e4rvuseta<\/li>\n<li>Normaalse s\u00f6\u00f6mise ja joomise puhul rahuldab veevajaduse kaks\u2026kolm klaasi vett ekstra juurde tarbituna<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<div class=\"WordSection1\">\n<p>Vesi on biokeemiline toitaine. Paljudes ens\u00fc\u00fcm\u00adreak\u00adt\u00adsioo\u00adnides on ta kas reagent, produkt v\u00f5i keskkond. Polaarsed veemole\u00adkulid seonduvad vesi\u00adnik\u00ad\u00adsi\u00adde\u00admetega d\u00fcnaamiliseks struk\u00adtuuriks (ve\u00adsinik\u00adsidemed tekivad ja lagunevad). Teatud sise\u00adstruk\u00adtuur annab veele (v\u00f5r\u00adreldes teiste vede\u00adlikega) rea unikaalseid f\u00fc\u00fcsikalisi oma\u00addusi: k\u00f5rge keemis\u00adtemperatuur, madal sulamis\u00adpunkt (0\u00b0C), suur pind\u00adpinevus, suur soojus\u00admahtuvus, hea soojus\u00adjuhtivus, polaarsus, hea lahusta\u00advusv\u00f5ime. Nende oma\u00adduste t\u00f5ttu on vesi asendamatu eluks ja k\u00f5ikide bios\u00fcsteemide eksisteerimine vajab vett.<\/p>\n<h3>Vee biofunktsioonid<\/h3>\n<h5>Vee biofunktsioonid molekulaartasandil<\/h5>\n<p>Veemolekulide polaarsuse ja molekulidevaheliste\u00a0 vesi\u00adniksidemete t\u00f5ttu on vesi ideaal\u00adne<strong> <\/strong>uni\u00adver\u00adsaalne biolahusti (sobiv inimkeha elutegevuseks ja meta\u00ad\u00adbo\u00adlismi l\u00f5pp-produktide v\u00e4lju\u00adtamiseks). Vees lahus\u00adtub rohkem \u00fchendeid kui teistes lahustites. Lahus\u00adtumisel l\u00f5hu\u00adstuvad lahustuva aine osakestevahelised side\u00admed ja osa\u00adkeste \u00fcmber tekib sta\u00adbiliseeriv h\u00fcdraatkiht (vesi\u00adnik\u00adsidemed lahustuva osakese ja vee\u00admole\u00adku\u00adlide vahel). Polaarsed molekulid lahustuvad vees h\u00e4sti. Mitteio\u00adnisee\u00adru\u00advate, kuid n\u00f5rgalt polaarsete gruppidega orgaanilised \u00fchendid (susivesikud, alkoholid) lahustuvad vees nende gruppide interaktsioonil vee\u00admoleku\u00adli\u00addega.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection2\">\n<p>Kui polaarsete grup\u00adpide vastaktoime vee\u00admole\u00adkulidega \u00fcletab apolaarsete (h\u00fcdro\u00adfoob\u00adsete) gruppide omavahelisi interak\u00adtsioone, lahus\u00adtub vees ka amfipaatne molekul (omab polaarseid ja apo\u00adlaarseid gruppe). Lahustuvus ei sa\u00admas\u00adtu alati h\u00fcdro\u00adfiilsusega. Viimane on lahus\u00ad\u00adtuva aine ja vee\u00admolekulide vahe\u00ad\u00adline tugev vastasm\u00f5ju. H\u00fcdrofiilsed ained m\u00e4rgu\u00advad, punduvad ja\/v\u00f5i lahus\u00adtuvad. Mitte\u00adlahustu\u00advad h\u00fcdrofiilsed ja punduvad on kollageen, t\u00e4rklis, tselluloos, inuliin jt.<\/p>\n<p><strong>NB! <\/strong>Inter\u00adaktsioon veemole\u00adkulidega ta\u00adgab bio\u00admakromolekulide<strong> t\u00f6\u00f6ks <\/strong>vajaliku konfor\u00admat\u00adsioo\u00adni. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Vesi on n\u00f5rga dissotsieeruva elektrol\u00fc\u00fcdina seotud ka hape-alus-tasa\u00adkaaluga (kesk\u00adkonna pH-ga; pH on negatiivne k\u00fcmnendlogaritm vesinikioonide kontsent\u00adratsioonist; pH skaala on loga\u00adrit\u00admiline, st pH=4 on 10 korda happelisem kui pH=5 ja 100 korda happelisem kui pH=6). Bio\u00advedelike pH v\u00e4\u00e4r\u00adtusi: maomahl 1,5\u20262,7; rinnalaste maomahl 4,9\u20265,3; uriin 4,8\u20268,0; piim 6,5\u20266,7; rinnapiim 7,4; s\u00fclg 6,4\u20267,3; veri 7,4; rakkudevaheline vedelik 7,4; peensoole n\u00f5re 7,6\u20268,4. V\u00f5rdluseks: sidru\u00adnimahl 1,8\u20262,4; puhas vihmavesi\u00a0 5,9\u20266,3; maksa\u00adrakkude ts\u00fctoplasma 6,9.<\/p>\n<p>Katioonide\/anioonide kontsentratsioon rakus on reeglina 0,001\u20260,15M, lihtbiomolekulidel aga 0,1\u20261,0M. Vesinikioonide kontsentratsioon vereplasmas on 0,00000004M (pH=7,4). Kont\u00adsent\u00adratsiooni t\u00f5us (atsidoos) tasemeni 0,0000001M (pH=7,0) on eluohtlik. Ohtlik on ka umbes samasugune langus (alkaloos). Vee hea soojusjuhtivus aitab aga rakusisest temperatuuri \u00fchtlustada, kaitstes rakustruktuure lokaal\u00adse \u00fclekuumenemise eest.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"WordSection3\">\n<p>Vesinikioonide kont\u00adsentratsiooni muutust veres tuleb inimkehas s\u00e4ilitada\/regu\u00adleerida v\u00e4ga ma\u00addalate (v\u00e4ikeste) kontsent\u00adratsioonide ta\u00adsemel. Taolise\u00a0 peen\u00adregulatsiooni tagavad vere puhvers\u00fcsteemid ja selle tagamisega on seotud ka vesi. Vee biofunktsiooniks molekulaar\u00adtasandil on substraadi roll. Ta on paljude reakt\u00ad\u00adsioo\u00adnide reagent. H\u00fcdro\u00adl\u00fc\u00fcs toimubki vee ja h\u00fcdrolaaside koost\u00f6\u00f6s (nt seedumisel).<\/p>\n<h5>Vee biofunktsioonid raku tasandil<\/h5>\n<p>Vesi moodustab ts\u00fctoplasma (60\u202680% vett) p\u00f5hiaine. Rak\u00adkude p\u00fcsiva kuju ja vormi tagab rakusisene r\u00f5hk (turgor), mille tekitamiseks on vesi h\u00e4davajalik. Mi\u00adda rohkem osmoosi abil vett rakku imatakse, seda suurem on turgor (vee mehhaaniline funkt\u00adsioon). Vesi on ka termoregulaator. Tema suur soojus\u00admahtuvus (vee temperatuuri muutmiseks \u00fche kraadi v\u00f5rra tuleb rakendada olulist energiahulka) kaitseb rakke \u00fcle\u00adkuumenemise ja mahajahtumise eest.<\/p>\n<h5>Vee biofunktsioonid organismi tasandil<\/h5>\n<p>Ka siin toimib termoregulatoorne\/kaitse funkt\u00adsioon (\u00fcle\u00adkuu\u00admenemist v\u00e4ldib liigsoojuse vabanemine vee aurustumisega). Pinna temperatuur, millelt toi\u00admub au\u00adrumine, alaneb. Inimesel (hobusel) higistab kogu keha pind, seal k\u00e4rss, lehmal nina\u00adpeegel. Vee\u00adrikkad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi (inimeses vere- ja l\u00fcmfi\u00adringe abil).<\/p>\n<\/div>\n<p>Vesi moodustab organismide h\u00fcdrostaatilise skeleti, olles vajalik nende kindlapiirilise kuju tek\u00adkeks (veesisalduse v\u00e4henemine on \u00fcheks p\u00f5hjuseks kortsude tekkel vananeval nahal). Vett sisaldav liiges\u00adv\u00f5ie v\u00e4hendab h\u00f5\u00f5rdumist (kaitsefunktsioon, nagu pisarate tekegi). Veerikkas limas toimub viljastumine. Inimese loode areneb vesi\u00adkeskkonnas. Sellega v\u00e4heneb raskusj\u00f5u m\u00f5ju (kom\u00adpenseeritakse \u00fclesl\u00fckkej\u00f5uga) ning loode on paremini kaitstud mehhaaniliste ja termiliste m\u00f5jutuste eest. Vee olulisusele inimkeha talitlustes viitab biovedelike ja kudede k\u00f5rge vee\u00adsisaldus: l\u00fcmfis 89\u202690%, veres 83%, neerudes 81\u202683%, lihastes 74\u202675%, ajus 74\u202675%, maksas 67\u202668%, luudes 22\u202623%. T\u00e4is\u00adkas\u00advanu (75kg) sisaldab umbes 45 liitrit vett: 31 liitrit paikneb intra\u00adtsel\u00adlulaar\u00adselt ja 14 liitrit ekstratsellulaarselt (10,5 l rakkude\u00advahelises keskkonnas, 3,5 l\u00a0 vereplasmas).<\/p>\n<h3>Vee vajadus<\/h3>\n<p>Vesi on toitaine. Seedi\u00admine, kehaainete s\u00fcnteesid, kata\u00ad\u00adbo\u00adlism, meta\u00adbo\u00adlismi l\u00f5pp-produktide v\u00e4lju\u00ad\u00adtamine, kehatemperatuuri regulatsioon, ainete trans\u00adport inim\u00adkehas on v\u00f5imalikud vee osalusel. Pidevat varustatust veega peab silmas pidama. Veeta ei saa ini\u00admene elada \u00fcle n\u00e4dala. T\u00e4iskasvanute \u00f6\u00f6\u00adp\u00e4evas vajatava vee hulk on <strong>28\u202635ml\/kg <\/strong>(75kg ini\u00admesel kulub \u00f6\u00f6p\u00e4evas 2\u20262,5 l vett;\u00a0 millest keha toodab ise 0,3\u20260,4 l). Imi\u00adkute vee\u00advajadus on 120\u2026170ml\/kg, 4\u20266 aastastel 75\u2026100ml\/kg. Imikute ja laste suurt veevajadust seletab nende veerohkus: vast\u00ad\u00ads\u00fcndinu (kuni 80% vett), laps (58\u202664%), t\u00e4iskasvanu (48\u202660%).\u00a0 \u00dchekuune inim\u00adembr\u00fco si\u00adsaldab vett umbes 90%. Rau\u00adgad on vee\u00advaesed (\u00fcks p\u00f5hjusi luude hap\u00adrusele). Liigsest veest vaba\u00adnetakse eri\u00adta\u00admisega. \u00d6\u00f6p\u00e4evas eritub vett 1,0\u20261,5 l neerude, 0,4\u20260,5 l naha, 0,3\u20260,4 l kopsude ja 0,15 l soo\u00adlestiku kaudu.<\/p>\n<h3>Vesi \u2013 miks ja kui palju?<\/h3>\n<p>Paljud tarbitavad vedelikud v\u00e4\u00e4rivad lugupidamist. Vesi on nendest number \u00fcks. Esiteks iseenda \u00fclit\u00e4htsuse t\u00f5ttu, sest inimelu on veeta v\u00f5imatu. Teiseks, vesi on teiste vedelike, nt veri, piim, \u00fclit\u00e4htis koostisosa. Kolmandaks, olles inimorganismi jaoks \u00fclivajalik makrotoitaine (vt allpool vee biorollide arvukust inimkehas), ei anna puhas vesi kaloreid, erinevalt teistest jookidest.<\/p>\n<p>Veemolekul on v\u00e4ike ja v\u00e4ga lihtne, vaid H<sub>2<\/sub>O. Samas on vesi biokeemiliselt toitaine number \u00fcks. Inimkeha makromolekulid talitlevad veemolekulidega seostunult, l\u00e4biimbunult. See tagab nende \u00f5ige \u00fclesehituse, paigutuse ja t\u00f6\u00f6kindluse. Toiduainete seedimine, kehaainete s\u00fcntees, biomolekulide l\u00f5hustumine inimkehas, ainevahetuse toimimine, selle l\u00f5pp-produktide v\u00e4ljutamine, kehatem\u00adperatuuri regulatsioon, ainete transport kehas, meeleelundite talitlus jm pole v\u00f5imalik vee osaluseta. N\u00e4iteks kaitseb vee suur soojusmahtuvus keharakke \u00fclekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks \u00fche kraadi v\u00f5rra tuleb rakendada k\u00fcllaltki suurt hulka energiat. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri \u00fchtlustada. Ka organismi tasandil on vee \u00fcheks \u00fclesandeks termoregulatoorne roll (hoiab kehatemperatuuri 36\u202637\u00a0<sup>o<\/sup>C). Higistamisel on mitu \u00fclesannet. Esiteks, s\u00e4ilitada soojuse \u00e4raandmisega p\u00fcsiv kehatemperatuur: \u00fche milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 kraadi kulub 0,5\u20260,6\u00a0kcal soojusenergiat. Teiseks, higistamine osaleb ainevahetuses normaalselt tekkivate j\u00e4\u00e4kainete kehast v\u00e4ljaviimisel. Higi koostises lahkub kehast mitmesuguseid mineraalsooli, uureat ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavad koos rasu lipiididega nahabakterite toimel higile spetsiifilise l\u00f5hna, tagades ka naha n\u00f5rga happelisuse.<\/p>\n<p>Veep\u00f5hised biovedelikud (veri, l\u00fcmf jt) transpordivad aineid. Juba 6\u20268% veekaotus kehakaalust p\u00f5hjustab ringeh\u00e4ireid: ringleva vere hulk v\u00e4heneb, viskoossus suureneb. Veesisalduse v\u00e4henemisel on oma osa vananeva naha kortsude tekkes. Vee kaitserolli n\u00e4ited on h\u00f5\u00f5rdumise v\u00e4hendamine (veerikas liigesev\u00f5ie) ning \u00e4rritavate ainete, osakeste \u00e4rauhtumine ja lahjendamine (pisarad, s\u00fclg). Tajume maitsemolekule ja tunneme l\u00f5hnamolekule vees lahustunult, k\u00f5rvas muudetakse heliv\u00f5nked vedelikuv\u00f5ngeteks, millel p\u00f5hineb kuulmisaisting. Elu j\u00e4rjepidevus on veest lahutamatu. Veerikkas limakeskkonnas toimub viljastumine ning ka embr\u00fconaalareng toimub vesikeskkonnas. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste m\u00f5jutuste eest, takistab embr\u00fco veekaotust, v\u00e4ldib kokkukasvamist lootekestadega; vesikeskkonnas toimiv \u00fclesl\u00fckkej\u00f5ud v\u00e4hendab embr\u00fcole toimivat raskusj\u00f5u m\u00f5ju. Vee biorolle inimkehas pole v\u00f5imalik asendada. Ja k\u00f5ige selle juures on veemolekul t\u00f5epoolest vaid v\u00e4ike ja v\u00e4ga lihtne, vaid H<sub>2<\/sub>O!<\/p>\n<p>\u00dclituntu ja asendamatu kipub aga muutuma kultuslikuks. Nii tekkis ka veekultus, sest tegelikult on vesi vee\u00e4ri veskitele: \u201eJooge \u00fcha rohkem ja rohkem vett!\u201d. V\u00f5rgutatakse ka omap\u00e4rase kuju v\u00f5i tooniga pudelitega, sest \u00f5rnsinises plastpudelis paistab vesi veelgi ahvatlevam! Meelitatakse villitud veele erinevaid maitseid andes: sidrunimaitselise, lume- ja soodamaitselise jms. Pane t\u00e4hele: kogu see butafooria ei muuda aga <strong>veemolekuli enda kvaliteeti ega sisu inimkeha jaoks karvav\u00f5rdki<\/strong>. V\u00f5ta teadmiseks: <strong>inimorganismi ainevahetusele vajalik puhas <\/strong><strong>vesi on maitseta, l\u00f5hnata ning v\u00e4rvuseta<\/strong>.<\/p>\n<p>Kultuslikkust p\u00fc\u00fctakse usinalt \u00e4ra kasutada! Igat sorti \u201eveeinfot\u201d tulvab koskedena! Internetis levitatavat vee p\u00e4evakoguse hulka suurendatakse ja suurendatakse. Kuidas on siis lood tegelikult? Alustagem veeharimatuse k\u00f5rvaldamist.<\/p>\n<p>Tuletame meelde, et koopainimene j\u00f5i vett vaid siis, kui tal oli janu, ja ei mingit klaasidega p\u00e4evahulga m\u00f5\u00f5tmist! Tol ajal polnud klaasitaolist eset olemaski. T\u00e4pselt nii toimetasid ka esiemad-isad sada aastat ja isegi m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi. Ja oh sa imet! Polnud neil mingit keha \u201ekuivamise\u201d kartust ega paljusid muid h\u00e4dasid. Kas t\u00f5esti lased oma m\u00f5tlemisv\u00f5imetust totaalselt vesiloputada \u00fcha ulmelisemate pealesurutavate vee p\u00e4evakogustega?<\/p>\n<p>\u00dcks vesine reklaam p\u00f5hjendab vajadust juua p\u00e4evas v\u00e4ga palju vett nii: inimorganism sisaldab ju 75\u202680% vett. See on aga libas\u00f5num! Selline protsent vett on skeletilihastes, kuid t\u00e4iskasvanu keha tervikuna sisaldab vett umbes 60%. Pane aga h\u00e4sti t\u00e4hele! \u00dcle 15\u202620-protsendiline libatamine on vee puhul <strong>kaaluliselt v\u00e4ga suur kogus<\/strong>! Teine libas\u00f5num on see, et sa pidavat jooma iga p\u00e4ev <strong>ekstra<\/strong> v\u00e4hemalt 10 klaasi vett. See on umbes 2,4 liitrit vett! T\u00e4iesti sobimatu inimorganismi normaalsele ainevahetusele!<\/p>\n<p>Teeme puust ja punaselt p\u00e4evase veevajaduse selgeks. T\u00e4iskasvanud inimene vajab \u00f6\u00f6p\u00e4evas 32\u00a0ml vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. Arvutagem! Kui kaalud 60\u00a0kg, siis on sinu organismi p\u00e4evane veevajadus 60\u00a0x\u00a032\u00a0=\u00a01920\u00a0ml. Kuidas see kogus saadakse? Esiteks, p\u00e4eva jooksul s\u00f6\u00f6du ja joodu sisaldab rohkelt ka vett (nt 100\u00a0g v\u00e4rsket leiba annab umbes 42\u00a0g vett, 100\u00a0g kurki annab koguni 96\u202697\u00a0g vett; palju vett saab teest, mahladest, piimatoodetest jms). Seega: normaalse s\u00f6\u00f6ja puhul on s\u00f6\u00f6gi ja joogi arvelt saadav vee kogus 1100\u20261200\u00a0ml. Pane t\u00e4hele! See kogus tuleb 1920\u00a0ml-st maha lahutada. Teiseks, 1920\u00a0ml-st tuleb maha lahutada ka inimkeha ainevahetuses toodetav vee kogus (300\u2026400\u00a0ml). Seega: kui 1920\u00a0ml-st v\u00f5tta maha s\u00f6\u00f6gi ning joogiga saadud vee kogus ja ainevahetuses toodetud vee kogus, siis j\u00e4\u00e4b katmata 500\u2026600\u00a0ml ehk <strong>paar-kolm klaasi vett<\/strong>! Jah, 2\u20263 klaasi tasuks vett p\u00e4evas ekstra juurde juua! See kogus kehtib ka kui inimese kehakaal on 70\u00a0kg v\u00f5i 90\u00a0kg v\u00f5i 100\u00a0kg, sest siis on p\u00e4evane toitude ja jookide kogus suurem, st seal tuleb ju vett vastavalt rohkem!<\/p>\n<p>Oled n\u00fc\u00fcd vee asjus haritud ning n\u00e4ed ise, et soovitus juua 10 klaasi (umbes 2,4 liitri vett) p\u00e4evas eraldi juurde on libas\u00f5num ja loomulikult toob kellelegi raha sisse! Pealegi p\u00f5hjustab sellise suure liigse koguse vee iga p\u00e4ev juurde joomine suuri probleeme. Sina seda ei tee, sest oled juba astunud esimese sammu olemaks normaalne jooja! Normaalne s\u00f6\u00f6mine ja normaalne joomine rahuldab ka keha veevajaduse.<\/p>\n<p>Hoiduda tuleks aga ka <strong>pidevast <\/strong>janust. Janu on signaal, et pead kohe vett saama. See on olukord, kus t\u00f5useb ringlevate kehavedelike (nt veri) tihedus, suureneb mitmete koostisosade sadenemine (kivit\u00f5bede risk!), aeglustub m\u00f5nev\u00f5rra ka ainevahetus. Inimkeha tasakaalustatud veebilanssi aitabki reguleerida ja s\u00e4ilitada janutunne. Janu tekke kolm p\u00f5hip\u00f5hjust on:<\/p>\n<ul>\n<li>organism ei ole saanud vett piisavalt,<\/li>\n<li>organismi on viidud liiga palju mineraalsooli,<\/li>\n<li>organism on kaotanud liigselt vett.<\/li>\n<\/ul>\n<p>F\u00fcsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vee joomine.<\/p>\n<p>Kui n\u00fc\u00fcd k\u00fcsiks veel kord kokkuv\u00f5tteks, kas peaks mingi koguse vett p\u00e4evas ka ekstra jooma? Vastus: m\u00f5istlik on p\u00e4eva jooksul aeg-ajalt pisut vett juua, et kokku tuleks paar-kolm klaasi p\u00e4evas, v\u00e4ga soojal ajal klaas-paar rohkem.<\/p>\n<h3>Kas juua tavalist, mullitatud v\u00f5i lisanditega vett?<\/h3>\n<p>Valik on lai. Pudeldatud vesi on muudetud reklaami toel popiks ning joojale pakutakse erinevaid variante, n\u00e4iteks kas v\u00f5tta tavalise veega pudel v\u00f5i gaseeritud vesi vms. Villitud vesi k\u00fcllastatakse r\u00f5hu all s\u00fcsihappegaasiga (0,3\u20260,4%), mis veega reageerides moodustab n\u00f5rga ja \u00fcsna ebap\u00fcsiva s\u00fcsihappe. Moodustunud s\u00fcsihappe (karboniseeritud vesi) p\u00e4rsib bakterite paljunemist vees. S\u00fcsihappegaas tekitab kihiseva vee, mis tundub joomisel jahedamana, m\u00f5jub karastavalt, ergutab seedekulgla limaskesta ja seeden\u00e4\u00e4rmete talitlust, t\u00f5hustab soolte peristaltikat ning soodustab toitainete imendumist. Enne hommikus\u00f6\u00f6ki joodud klaasit\u00e4is jahedat gaseeritud mineraalvett soodustab soolestiku t\u00fchjenemist ja v\u00f5ib olla abiks k\u00f5hukinnisuse puhul. Gaseeritud jookidega liialdamine pole aga probleemideta. Eralduv s\u00fcsihappegaas m\u00f5jutab mao limaskesta. Rohke gaasisisaldusega vee joomine tekitab seet\u00f5ttu kergemini n\u00e4ljatunnet, soodustab ka r\u00f6hitsemist ja k\u00f5hupuhitusi. Kroonilise gastriidi ja mao haavandt\u00f5ve puhul tuleks juua gaseerimata vett v\u00f5i lasta s\u00fcsihappegaasil lenduda, valades gaseeritud vett korduvalt \u00fcmber \u00fchest n\u00f5ust teise, seda soojen\u00addades v\u00f5i segades.<\/p>\n<p>Kas aga tekitab probleeme sellisest joogist saadud konservantne s\u00fcsihappegaas (E290)? Tavakoguses mitte, sest see pole inimkehav\u00f5\u00f5ras \u00fchend ja seda tekitavad ka keharakud ise. S\u00fcsihappegaas on ainevahetuse normaalne l\u00f5pp-produkt, mille \u00fcks osa transporditakse veres lahustunult ja hemo\u00adglobiini kaasabil kopsudesse, kust see l\u00f5puks v\u00e4lja hingatakse. Mingi kogus ainest on inimorganismi normaalseks elutegevuseks lausa h\u00e4davajalik mitmete kehas vajalike biomolekulide s\u00fcnteesiks, s\u00fcsihappegaas osaleb nii vere pH s\u00e4ilitamises kui ka kontrollib meie hingamiskeskuse talitlust.<\/p>\n<p>Valida v\u00f5ib mitmesuguse mineraalse koostisega veevariantide vahel. N\u00e4iteks juua pudeldatud muutmata koostisega loodusvett, mis p\u00e4rineb allikast v\u00f5i puurkaevust. Loodusveed on s\u00f5ltuvalt geoloogilisest piirkonnast v\u00e4ga erineva keemilise koostisega. Teine v\u00f5imalus on juua sooladerikkamat mineraalvett, mida on lahjendatud joogiveega sobiva keemilise koostise saamiseni ja mis maitselt on vastuv\u00f5etavam. Kolmas v\u00f5imalus on tavaline joogivesi, mida on rikastatud soolade lisamisega, saamaks vajalik ioonkoostis. Neljandaks v\u00f5ib juua vett, kus loodusveest on m\u00f5ned \u00fchendid eraldatud, kuna neil on kas ebameeldiv k\u00f5rvalmaitse v\u00f5i on neid selles loodusvees liiga palju. Tihti on sildil info, millisest leiukohast ja kui s\u00fcgavalt on vesi ammutatud, v\u00f5i on viited vee t\u00f6\u00f6tlemise (filtree\u00adritud, karboniseeritud) ja lisatud soolade (kaalium-, magneesium-, kaltsiumkloriid v\u00f5i naatrium-, kaaliumvesinikkarbonaat) info. Silti tasub uurida ja juua vastavat vett s\u00f5ltuvalt olukorrast. N\u00e4iteks p\u00e4rast v\u00e4ga tugevat higistamist sobib naatriumi- ja kaaliumirikkam vesi.<\/p>\n<p>Normaalne jooja eelistab v\u00e4hese naatriumisisaldusega vett, sest n\u00fc\u00fcdistoidust p\u00e4eva jooksul saadav soolakogus kipub \u00fcletama organismi f\u00fcsioloogilist naatriumivajadust. M\u00f5istlik on juua perioo\u00additi ka pisut suurendatud kaltsiumisisaldusega vett, mis natuke panustab kaltsiumi saamisse. Ka pisut kaaliumi ja magneesiumiga rikastatud vee joomine on arukas, sest n\u00fc\u00fcdisajal on nende kahe bioelemendi vaegus lihtne kujunema.<\/p>\n<p>Tootjad rikastavad pudeldatud vett mitmesuguste maitsetega. Alustati sidruniga, kuna sidrunimaitse on enamikule vastuv\u00f5etav. Tasapisi tulid v\u00e4lja ka teiste tsitruselistega (greip, apelsin, laim) maitsestatud veed. Nende maitset on veele lihtne anda: lisatakse tsitruseliste koorest eraldatud naturaalseid eeterlikke \u00f5lisid. Need \u00f5likogused on t\u00fchised, seega on energiaannus vees minimaalne. Siit aga p\u00f5hjendus, miks osal veepudelite siltidel on m\u00e4rge: 100\u00a0ml maitsestatud vett annab vaid 0,1\u20260,6\u00a0kcal energiat (t\u00fchine energiakogus, mis\u00a0 tulebki maitselisanditest).<\/p>\n<p>Et algsed maitsestatud veed v\u00f5eti h\u00e4sti vastu, hakati otsima uusi maitsevarjundeid, t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati marjadele (pohl, j\u00f5hvikas) ning puu- (\u00f5un, pirn) ja k\u00f6\u00f6giviljadele (arbuus). Levivad ka kombineeritud maitsed. Et vett veelgi ahvatlevamaks muuta, hakati seda ka vitaminiseerima. Lisatakse just B-r\u00fchma vitamiine, kuna<\/p>\n<ul>\n<li>vesilahustuvatest vitamiinidest kipub aeg-ajalt nappima just B-r\u00fchma kuuluvaid vitamiine;<\/li>\n<li>parema m\u00f5ju saavutamiseks soovitatakse vitamiine tarbida teatud koostoimiva komplektina, sest B-r\u00fchma vitamiinid m\u00f5jutavad koostoimes mitmeid organismi elut\u00e4htsaid talitlusi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>V\u00f5ib leida vett, millele on lisatud vaid askorbiinhapet (C-vitamiin). \u00dcsna hiljuti juurutasid paljud tootjad tootmisse vitamiin karnitiiniga (B<sub>T<\/sub>) rikastatud villitud vee. M\u00f5ningaid vitamiine on lisatud nii palju, et sajamilliliitrine veekogus v\u00f5ib sisaldada nt 15% t\u00e4iskasvanule soovituslikust p\u00e4evakogusest. Tootesildil peab olema t\u00e4pne info, et v\u00e4ltida ohtu vitamiine \u00fcle tarbida. Lisaks sisaldavad nad konservante, tihti ka stabilisaatoreid jm. Normaalne s\u00f6\u00f6ja ja normaalne jooja <strong>ei vaja vitaminiseeritud vett<\/strong>.<\/p>\n<h3>Erilisanditega pudeldatud veed<\/h3>\n<p>Veetoodete omap\u00e4rane r\u00fchm on nn <em>near-water<\/em>-t\u00fc\u00fcpi veed. M\u00f5ni aasta tagasi olid need veed (nimetatakse tihti ka maitseveteks), k\u00f5ige kiiremini arenevam osa veeturust. Olemuselt on nende \u00f5igem koht pigem lahjade karastusjookide seas, kuid nii pakendinimetus kui ka kauplus paigutab need siiski villitud vete sekka. Jook on villitud toonitud (meeldivus!) pudelisse (roosa, sinine, roheline), lisatakse kas ekstrakte v\u00f5i essentse, mis annavad lisamaitse (maasikas, \u00f5un, sidrun, laim, apelsin jms). Tootele on lisatud kas suhkrut v\u00f5i tehismagustajaid ning mitmesuguseid mikrotoitaineid (vitamiinid, mikroelemendid). Need tooted v\u00f5ivad anda ka kaloreid (enamik \u00fcle 25\u00a0kcal 100\u00a0ml kohta), juhul kui magusaineks on suhkur. Suhkruga magustatud (suhkrukogus on 100\u00a0ml kohta vahemikus 5\u20266\u00a0g, mis teeb aga 500\u00a0ml kohta 25\u2026.30 grammi!!) vee joomisel suureneb risk kaariese kujunemiseks ning t\u00f5useb oluliselt ka joogiga saadavate kalorite kogus. Suhkru olemasolu eeldab ka konservant naatriumbensoaadi (E211) lisamist. Tehismagustajatega rikastatud villitud veed kaloreid ei anna, kuid kui neid pidevalt tarbida, v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ainevahetusprobleeme. Naatrium\u00adbensoaati, lisatud suhkrut jt selliseid \u00fchendeid sisaldava vee jooja pole normaalne jooja. Kui veele on lisatud suhkrut ja maitseaineid, konservante, v\u00e4rvaineid, hulgi igasuguseid vitamiine, siis pole see enam vesi, vaid miksitud veetaoline ja mittem\u00f5istlik jook!<\/p>\n<h3>Mineraalveed<\/h3>\n<p>Mineraalvesi on p\u00f5hjavesi, millel on mineraalsoolade, mikroelementide, gaaside, orgaaniliste \u00fchendite jms rohke sisalduse v\u00f5i omaduste (radioaktiivsus, pH) t\u00f5ttu teatud ravitoime. Mineraalvee raviomadusi tuntakse ammu. Kreeka legendid r\u00e4\u00e4givad, et muinasv\u00e4gilane Herakles ammutas v\u00e4gilasrammu just mineraalveeallikates supeldes. Mineraalvesi narsaan t\u00e4hendab P\u00f5hja-Kaukaasia rahva balkaari keeles j\u00f5umehe jooki (<em>nart sana<\/em>). Mineraalveeallikate k\u00f5rvale rajati antiikajal templeid, kus raviti samal viisil kui n\u00fc\u00fcdisajal: dieedi, liikumise, vannide ja sobiliku koguse mineraaalvee joo\u00admisega. Aastal 1691 algas Eestis Koork\u00fclas loodusmineraalvee raviotstarbeline kasutamine. Patsientidel soovitati juua mineraalveeallika vett ja keha tervistavasse l\u00e4ttesse kasta. Eestis m\u00fc\u00fcsid mineraalvett eesk\u00e4tt apteekrid, ka restoranipidajad ja j\u00f5ukamad kaupmehed.<\/p>\n<p>Loodusmineraalvete populaarsus tekitas ettev\u00f5tlikes inimestes tahtmise neid kunstlikult teha. XVIII sajandi teisel poolel suudeti juba enam-v\u00e4hem matkida mitme tuntud mineraalveesordi keemilist koostist, kuid probleeme tekitas gaseerimine. Inglise loodusteadlane Joseph Priestley leidis lihtsa lahenduse: juhtis s\u00fcsihappegaasi vette ja gaseeritud vesi oligi valmis. Sellel lihtsal leiutisel p\u00f5hi\u00adneb ka n\u00fc\u00fcdisajal gaseerimine, menetlust on aga p\u00f5hjalikult t\u00e4iustatud. Eestis kuulub kunst\u00admineraalvete esmavalmistamise au apteekritele (Tallinnas 1837 ja Haapsalus 1838).<\/p>\n<p><strong>Loodusmineraalvesi pakub raviks mitmeid v\u00f5imalusi. <\/strong>Geoloogiliselt loetakse loodus\u00admineraalveeks p\u00f5hjavett, mille \u00fches liitris on v\u00e4hemalt \u00fcks gramm mineraalsooli ja millel on ravitoime.<strong> <\/strong>Eristatakse s\u00fcsinikdioksiidi-, kloori-, raua-, broomi-, sulfaatide-, sulfiidide-, radooni-, r\u00e4ni- ja joodirikkaid mineraalvesi. Lisaks v\u00f5ivad mineraalveed gaasilise komponendina sisaldada ka l\u00e4mmastikku, metaani ja v\u00e4\u00e4velvesinikku. Klassikalist (geoloogilist) mineraalvett tarvitatakse joogiks tavaliselt lahjendatult, samuti vanni-, basseini- v\u00f5i du\u0161iveena, klistiiri tegemiseks, kompressideks. Aerosoolses olekus ka inhalatsiooniks. Just soolakamad veed on kasutatavad vanniveena. Geoloogilistel mineraalvetel on \u00fcldiselt spetsiifiline ravitoime, s\u00f5ltuvalt keemilisest koostisest ja f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest. Nii on kasutatud hoolika arstliku kontrolli all abivahendina rauarikast mineraalvett kehvveresuse ja menstruatsioonih\u00e4irete korral, sulfiidide- ja kloriididerikast mineraal\u00advett seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Joodi- ja broomirikast vett on kasutatud m\u00f5nede s\u00fcdame- ja liigestehaiguste korral. R\u00e4ni\u00fchenditest rikas mineraalvesi on teatud p\u00f5letikuvastase toimega ja v\u00f5imendab organismis detoksikatsiooniprotsesse. Radoonirikkad mineraalveed on leidnud kasutamist krooniliste liigeste\u00adhaiguste korral. Ravi puhul arvestatakse ka mineraalvee pH v\u00e4\u00e4rtust (tavaliselt 3\u20268), kasutamistemperatuuri (jahedatel tavaliselt alla 20\u00a0<sup>o<\/sup>C, kuumadel alla 45\u00a0<sup>o<\/sup>C), radoonist p\u00f5hjustatud n\u00f5rka radioaktiivsust ja vee h\u00fcdrostaatilist r\u00f5hku. Need f\u00fc\u00fcsikalised omadused on olulised just v\u00e4lispidisel kasutamisel. Naturaalsete mineraalvete kvaliteedile esitatakse rahvusvaheliselt t\u00e4pseid n\u00f5udeid. T\u00e4htsamad neist on:<\/p>\n<ul>\n<li>naturaalne mineraalvesi peab p\u00e4rinema maa-alustest saastamata leiukohtadest, olles algup\u00e4raselt looduspuhas;<\/li>\n<li>mineraalsoolade koostis peab sellises vees olema stabiilne;<\/li>\n<li>n\u00f5utav on toiduf\u00fcsioloogiline ekspertiis mineraalvee raviomaduste ametlikuks tunnistamiseks;<\/li>\n<li>villimine toimub tavaliselt otse leiukohas ja transportida v\u00f5ib naturaalset mineraalvett ainult pakendis, milles seda m\u00fc\u00fcakse;<\/li>\n<li>naturaalset mineraalvett ei tohi t\u00f6\u00f6delda, erandina lubatakse s\u00fcsihappegaasi lisamist;<\/li>\n<li>naturaalne mineraalvesi peab olema mikrobioloogiliselt ohutu;<\/li>\n<li>naturaalse mineraalvee pudeli etiketil peab olema n\u00e4idatud mineraalainete sisaldus ja millisest allikast vesi p\u00e4rit on.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00fc\u00fcgil on ka mineraalvete asendajaid. <\/strong>N\u00fc\u00fcdisaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee m\u00f5istet laiendanud, mineraalveteks peetakse ka n\u00f5rga soolsuse, ravitoimeta ja kunstlikult valmistatud vett. Mineraalvee kaubastamises on v\u00f5etudki suund sellele, et tugevate raviomadustega vett jaem\u00fc\u00fcgiks ei villita. Kaubandusv\u00f5rgus ongi \u00f5ige m\u00fc\u00fca sellist mineraalvett, mille tarvitamine ei m\u00f5ju tervisele ja mida oluliste piiranguteta saab juua. Villitakse madala soolasisaldusega mineraalvett, eriti piiratakse just naatriumisisaldust. \u00dcheks v\u00f5tteks on ka k\u00f5rge soolsusega mineraalvee villimiseelne lahjendamine. Lisaks loodusmineraalvetele on m\u00fc\u00fcgil ka kunstmine\u00adraalveed, mida oleks \u00f5igem lugeda kas lihtsalt p\u00f5hja-, allika-, joogi-, puurkaevu- v\u00f5i lauaveeks. Allikavesi ei vaja koostisest l\u00e4htuvalt toiduf\u00fcsioloogilist ekspertiisi. Klassikalist ravitoimet neil toodetel pole, sageli puudub etiketil ka keemiline koostis. Tegemist on tavalise, puhta ja graan\u00adteeritud kvaliteediga pudelisse villitud ja tavaliselt ka gaseeritud joogiveega. Kunstmineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud kas sooladerikast loodusvett, merevett v\u00f5i erinevaid mineraalsooli ja s\u00fcsihappegaasi. Loomulikult ei m\u00f5ju s\u00f5na <em>allikavesi<\/em> v\u00f5i <em>lauavesi<\/em> joojale nii sisendavalt kui s\u00f5na <em>mineraalvesi<\/em>. See pole absoluutselt mikroobivaba (steriilne). Tavaliselt satuvad bakterid vette villimisel, seej\u00e4rel nende arvukus m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5useb ja stabiliseerub. Mikroobikoosluse kujunemisel ja s\u00e4ilimisel on oma m\u00f5ju hoiutingimustel. Siit seletus, miks villitud vett soovitatakse hoida suhteliselt jahedas ja otsese p\u00e4ikesevalguse eest kaitstud kohas.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Mida lugeda pudelisildilt? <\/strong>Villitud loodusmineraalveed jaotuvad soolsuselt kolme p\u00f5hir\u00fchma. Esiteks, v\u00e4ga madala mineraalsoolade sisaldusega veed, milles on sooli alla 50\u00a0mg liitri vee kohta. Teiseks, madala ehk v\u00e4ikse mineraalsoolade sisaldusega veed (termin <em>oligomineral<\/em>). Neis j\u00e4\u00e4b soolade sisaldus alla 500\u00a0mg\/l. Kolmandaks, k\u00f5rge mineraalsoolade sisaldusega veed, milles soolade kogus \u00fcletab 1500\u00a0mg liitris vees. Etiketilt v\u00f5ib leida olulist teavet konkreetsete keemiliste elemen\u00adtide v\u00f5i \u00fchendite sisalduse kohta. Siinkohal m\u00f5ned soovitused, mida tasuks t\u00e4hele panna.<\/p>\n<p><strong>Naatriumivaene<\/strong> on mineraalvesi, milles naatriumisisaldus on alla 20\u00a0mg\/l. M\u00fc\u00fcgil on ka mineraalvee sorte, mis on peaaegu naatriumivabad (<em>sodium free<\/em>). K\u00f5rge verer\u00f5hu puhul pole m\u00f5istlik naatriumrikast mineraalvett juua. K\u00f5rge naatriumisisaldusega mineraalveteks loetakse neid, milles naatriumi sisaldus on \u00fcle 200\u00a0mg\/l. <strong>Kaaliumi <\/strong>leidub teatud m\u00e4\u00e4ral peaaegu k\u00f5ikides mineraalvetes, oluline on aga selle kogus. \u00dcsna rohkesti on seda kunstmineraalvetes, m\u00f5nes on kaaliumi sisaldus t\u00f5stetud isegi kuni 100\u00a0mg\/l. Loodusmineraalveed eriti k\u00f5rge kaaliumisisaldusega ei hiilga (tavaliselt vaid 5\u202620\u00a0mg\/l). <strong>Magneesium <\/strong>on t\u00e4htis bioelement, mille vajadust ka mineraalveed aitavad katta. Magneesiumirikasteks loetakse mineraalvesi, kus seda on 50\u00a0mg v\u00f5i rohkem liitri kohta. Et v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida rohkest <strong>kaltsiumisisaldusest<\/strong>, peab veeliitris seda olema v\u00e4hemalt 150\u00a0mg. Paljud mineraalveed on rohke<strong> kloriididesisaldusega<\/strong> (liitris \u00fcle 200\u00a0mg).<\/p>\n<p>Mikroelementide sisaldusele tuleks p\u00f6\u00f6rata erilist t\u00e4helepanu, sest neid vajab organism sageli palju v\u00e4iksemates kogustes, v\u00f5rreldes mikroelementide sisaldusega m\u00f5ne mineraalvee koostises. N\u00e4iteks v\u00e4ga <strong>fluoririkastes<\/strong> mineraalvetes on selle sisaldus umbes 3\u00a0mg\/l, fluoririkasteks loetakse juba 1\u00a0mg\/l sisaldusega mineraalvett. Suure fluorisisalduse t\u00f5ttu peaks nende mineraalvete tarbimisel olema m\u00f5\u00f5dukas. Muidu v\u00f5ib sugeneda fluoroosi oht. <strong>Rauarikkad<\/strong> mineraalveed sisaldavad \u00fcle 1\u00a0mg rauda liitris. Kui rauda kaua ja \u00fclearu tarbida, v\u00f5ib tekkida oht haigestuda nt s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaigustesse.<\/p>\n<h3>Normaalse (tervisliku) joomise huvides tasub teada<\/h3>\n<p><strong>On joojale soodne<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Erinevalt teistest jookidest ei anna vesi kaloreid, kuid on \u00fclivajalik toitaine. Veeta suudab inimene elada vaid l\u00fchikest aega.<\/li>\n<li>Piirkondades, kus joogivee koostis on vilets v\u00f5i on kraaniveel ebameeldiv l\u00f5hn, maitse ja h\u00e4gusus, on pudelitesse villitud vesi h\u00e4davajalik jook.<\/li>\n<li>Loodusmineraalveed on kaubad, millele ei tohi lisada E-aineid. Erand on mineraalvete karboniseerimine ehk s\u00fcsihappegaasi (konservant, E290) lisamine.<\/li>\n<li>Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida organismi mineraalainevahetust. Eelistada tasuks suurema kaaliumi- ja madala naatriumisisaldusega vett, mis aitab organismist eemaldada liigset naatriumi. Liigne naatrium on seotud tursete ja geneetiliselt eelsoodumuslikel inimestel ka k\u00f5rgverer\u00f5hkt\u00f5ve suurema riskiga. Kaltsiumirikkad mineraalveed on \u00fcheks abivahendiks luude h\u00f5renemise ehk osteoporoosi v\u00e4ltimiseks.<\/li>\n<li>Rohke higistamise korral on n\u00f5rgalt soolakas vesi parim jook, mis taastab ka organismist v\u00e4ljutatud soolade varud. Mineraalvett juues korvate higistades kaotatud vedeliku ja mineraalained.<\/li>\n<li>Klaas mineraalvett peletab h\u00e4sti esmase n\u00e4ljatunde, kui s\u00f6\u00f6gikordade vahel tekib vastupan\u00addamatu soov midagi n\u00e4ksida. Igati omal kohal on see abin\u00f5u saleduskuuri j\u00e4rgijatele, Paar klaasi vett p\u00e4evas lisaks s\u00f6\u00f6gist-joogist saadavale veele on kindlasti kasulik. Pole aga mingit vajadust juua k\u00fcmmet klaasit\u00e4it vett p\u00e4evas.<\/li>\n<li>Mineraalvesi aitab ka toitu paremini nautida, sest toidu k\u00f5rvale tarbitud mineraalvesi teravdab ja v\u00f5imendab maitseaistinguid.<\/li>\n<li>Pole v\u00f5imalik leida jooja jaoks paremat janukustutajat, kui seda on <strong>puhas ja jahe joogivesi<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00a0V\u00f5ib tekitada joojale probleeme<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Mineraalvesi \u00fcksi ei asenda ega korva t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku ja tasakaalustatud s\u00f6\u00f6mist.<\/li>\n<li>\u00dcksk\u00f5ik millise koostise ja toimega mineraalvee <strong>kontrollimatu j\u00e4rjekindel liigtarbimine<\/strong> toob kasu asemel kindlasti kahju, sest paljude mikrobioelementide \u00fclek\u00fcllus organismis p\u00f5hjustab terviseh\u00e4ireid.<\/li>\n<li>Seedekulgla haavandite all kannatavatele inimestele on gaseeritud jookide tarbimine vastun\u00e4idustatud.<\/li>\n<li><strong>Pidevalt \u00fclem\u00e4\u00e4ra vett tarbides<\/strong> koormate s\u00fcdant ja neerusid.<\/li>\n<li>Paljude lisandv\u00e4\u00e4rtustega villitud veed, eesk\u00e4tt <em>near-water<\/em>-t\u00fc\u00fcpi joogid kuuluvad koostiselt pigem lahjade karastusjookide hulka, need omavad organismile analoogset toimet: annavad kaloreid, suurendavad kaariese kujunemise riski, sisaldavad tehislisaaineid, neile on lisatud konservante jms. Seep\u00e4rast tasub asjalikul joojal alati uurida toote t\u00e4pset koostist pudelisildilt.<\/li>\n<\/ul>\n<h4>LISA\u00d5PPEMATERJAL: <br>Normaalne joomine, 2015, lk 11-22<br>Normaalne s\u00f6\u00f6mine, 2015, \u00a0lk 39-40<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle temaatika omandamisj\u00e4rgselt peaksite oskama anal\u00fc\u00fcsida vee \u00fclesandeid inimkehas ja seostama neid kliinilist t\u00e4htsust omava infoga. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Meeldej\u00e4tmiseks: Veel on suur hulk elut\u00e4htsaid biorolle inimkehas Inimorganismi ainevahetusele vajalik puhas vesi on maitseta, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":111,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}