{"id":3,"date":"2024-04-04T03:25:13","date_gmt":"2024-04-04T00:25:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/4-informatsioon\/"},"modified":"2024-04-04T03:25:28","modified_gmt":"2024-04-04T00:25:28","slug":"4-informatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/4-informatsioon\/","title":{"rendered":"4. Informatsioon"},"content":{"rendered":"<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><p>Selle kursuse raames vaatleme toidu ja toitainetega ning s\u00f6\u00f6mise ja joomisega seotud info olemust, k\u00e4ttesaadavust ja kasutamist.<\/p><p>Infot hangitakse ja kasutatakse otsuste tegemiseks. K\u00f5ige selle juures abistavad meid tehnoloogiad, mis teevad v\u00f5imalikuks v\u00e4ga suure infohulga haldamise. \u00dcks neist \u2013 <strong>infotehnoloogia<\/strong> ehk <strong>IT<\/strong> (inglise keeles <em>Information Technology<\/em>) k\u00e4sitleb elektrooniliste <strong>arvutite<\/strong> ja <strong>tarkvara<\/strong> kasutamist, et luua, koguda, salvestada, s\u00e4ilitada, kaitsta, otsida, t\u00f6\u00f6delda, korrastada, edastada ja tarbida digitaalset informatsiooni. Selle m\u00f5iste alla mahuvad nii tarkvara, kui riistvara, mis aitavad inimesel informatsiooniga hakkama saada.<\/p><p><strong>Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia<\/strong>, l\u00fchend <strong>IKT<\/strong>, on <strong><span data-mce-mark=\"1\">andmete<\/span> <\/strong>t\u00f6\u00f6tlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning v\u00f5tete koondnimetus, mis tekkis kommunikatsionnitehnoloogia ja IT vastastikkuse p\u00f5imumise tulemusel, neil tekkisid \u00fchisrakendused (telefaks, mobiiltelefonside, teletekst televisioonis jne). T\u00e4nap\u00e4eval kuuluvad selle m\u00f5iste alla k\u00f5ik <strong><span data-mce-mark=\"1\">internetiprotokollistikku<\/span> <\/strong>kasutavad tehnikavaldkonnad.<\/p><p>Elame infoajastul \u2013 mida see t\u00e4hendab? Eks ikka seda, et informatsiooni on k\u00f5ikjal ja informatsioon on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav. Meie k\u00e4sutuses on selleks v\u00f5imsad vahendid \u2013 teadmised oskused arvutid ja tarkvara ning sidevahendid \u2013 k\u00f5ik see, mida h\u00f5lmab koondnimetuse IKT. P\u00e4evast p\u00e4eva ja aastast aastasse on meil v\u00f5imalik tarbida j\u00e4rjest rohkem informatsiooni. Informatsiooni jagatakse k\u00f5ikjal. Pealegi j\u00e4\u00e4b informatsioon ka jagajale alles. Mida rohkem informatsiooni seda parem. Elu paistab ilus.<\/p><p>P\u00e4ris nii see ei ole. Informatsiooni \u00fclek\u00fcllus on sama halb, kui informatsiooni puudumine ja mis veelgi hullem informatsioon v\u00f5ib olla ka vale (mitte t\u00f5ene).<\/p><p>Kuidas veenduda informatsiooni \u00f5igsuses? K\u00f5igepealt oleks vaja uurida informatsiooni p\u00e4ritolu e kuidas informatsioon meieni j\u00f5udis. Ennem digiajastut levisid teadmised \u201ekontrollitud\u201c kanaleid kaudu (vanematelt lastele, \u00f5petajatelt \u00f5pilastele, raamatutest lugejatele jne) informatsiooni levik oli sotsiaalselt kontrollitud. T\u00e4nap\u00e4eval on info levitajaks suvaline interneti blogija, kelle v\u00f5i mille (alati pole teada, kas on \u00fcldse tegemist inimesega) teadmistest ja info levitamise eesm\u00e4rkidest pole midagi teada\u2026 Informatsioonist on saanud kaup, mida mitmesugustel eesm\u00e4rkidel aktiivselt turustatakse.<\/p><p>V\u00f5ib juhtuda, et selle \u201eturundamise\u201c \u2013 ostmise ja m\u00fc\u00fcmise k\u00e4igus on osav m\u00fc\u00fcja (infojagaja) j\u00f5udnud selleni, et tema valduses on info, millel on m\u00f5ju teha kellelegi head v\u00f5i halba \u2026 Kui v\u00e4ga piltlikuks minna, siis n\u00e4iteks teha Teie pangakontol Teie teadmata v\u00f5i n\u00f5usolekul muudatus mida m\u00e4rkate kui oma pangakontot j\u00e4rgmine kord kasutate v\u00f5i veenda Teid tegema oma lapsest taimetoitlane, mille tagaj\u00e4rgi m\u00e4rkate alles aastate m\u00f6\u00f6dudes.<\/p><p>Kuidas siis ikkagi aru saada, mis on \u00f5ige, mis vale?<\/p><p>Ainsaks v\u00f5imaluseks on p\u00fc\u00fcda paigutada see uus \u201eteadmine\u201c Teie maailmapilti ja kriitiliselt \u00fcle vaadata ning otsustada, kas ja kuidas see sinna sobib. Selle otsuse kvaliteet s\u00f5ltub nii maailmapildi (s\u00fcsteemsete teadmiste hulga) kvaliteedist, kui ka anal\u00fc\u00fcsi ja otsustamise oskusest.<br><br>Meie esivanemaid on aidanud selge lihtne \u201etalupoja tarkus\u201c. See v\u00f5iks aidata meidki, aga kuna igap\u00e4evane infotulv \u00e4hvardab meid enda alla matta, on vaja omada h\u00e4id s\u00fcsteemseid teadmisi, kriitilist meelt ja oskust kasutada vahendeid, mis aitavad selles infotulvas navigeerida.<\/p><h3>Mis on \u00fchist toitumisel ja informatsiooni tarbimisel?<\/h3><p>Seos toitumisel ja informatsiooni tarbimisel on vahetu. Toidus on informatsiooni selle keskkonna kohta, kus ta on kasvanud ja valminud. See on salvestunud toitainetena, mis s\u00f6\u00f6mise k\u00e4igus v\u00f5iksid j\u00f5uda meie organismi. Sellele on lisandunud \u201es\u00f5num\u201c toidu valmistajalt. V\u00e4ga oluline on ka toitumise protsess ja keskkond. Seda k\u00f5ike v\u00f5ib vaadelda kui sisendit seedimisprotsessile ja toitainete omandamisele, mis pole midagi muud kui \u00fcks suur \u201eandmet\u00f6\u00f6tlus\u201c mille k\u00e4igus leitakse informatsiooni, mida inimorganism kasutab oma igap\u00e4eva toimetamistes.<\/p><p>K\u00f5ik algab juba toidu valikust. Kui me vaatame toitu, v\u00f5ime saada teada, kas toit meeldib v\u00f5i ei meeldi. Kui toit j\u00f5uab suhu tajume selle maitset. S\u00f6\u00f6mise k\u00e4igus tajume kui k\u00f5ht hakkab t\u00e4is saama. Kui toidus on piisavalt ja \u00f5iges vahekorras meile vajalike aineid, siis see on hea meie organismile ja enesetunne paraneb. Kindlasti olete tundnud, et tahaks midagi magusat v\u00f5i siis soolast ja kui olete oma vajaduse rahuldanud \u2013 s\u00f6\u00f6nud mida soovisite, siis olete j\u00e4lle tarbinud informatsiooni.<\/p><p>Eestimaa on hea paik. Siin on inimesele k\u00f5ik normaalseks eluks vajalik taimede ja loomade vahendusel k\u00e4ttesaadav. Piirkonnad, kus see nii on, katavad v\u00e4hem kui 9 % maakera pinnast.<\/p><p>Seega soovitus, kasutage toiduaineid, mis on kasvatatud samas piirkonnas kus elate, Eestis igati m\u00f5istlik.<\/p><h3>Inimene ei tea, mida ta ei tea \u2026<\/h3><p>K\u00f5ige rohkem arvatakse ennast teadvat s\u00f6\u00f6misest. K\u00f5ik me ju s\u00f6\u00f6me, kes v\u00e4hem, kes rohkem \u2026 Kuna me seda tavalisel iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt m\u00f5ne korra teeme, siis me ju teame sellest k\u00f5ike. M\u00f5ned arvavad, et peavad oma teadmisi ka teistega jagama, teistel on j\u00e4lle suur kiusatus \u00f5petada, kuidas toituma peab, kolmandad tahavad kuulsaks saada ja neljandad oma teadmiste pealt kasu l\u00f5igata. See k\u00f5ik on inimlik. Teadmised aga on sellised nagu need parajasti on \u2026<\/p><p>Kas inimene teab mida ta ei tea? Kuidas saada aru mida ma ei tea? Kas see on \u00fcldse v\u00f5imalik?<\/p><p>Jah see on v\u00f5imalik. Inimene saab hakata teadma seda, mida ta ei tea, kui ta loob enesele s\u00fcsteemse maailmapildi ja t\u00e4iendab seda s\u00fcsteemse \u00f5ppimise kaudu.<\/p><h3>Mida peaksid kursuse selles osas omandama?<\/h3><p>Informatsiooni k\u00e4sitlevas osas on kokku 3 videoloengut.<\/p><p>Teemad on j\u00e4rgmised:<\/p><ul style=\"list-style-type: disc\"><li>Kust tulevad andmed<\/li><li>Milline on nende kvaliteet<\/li><li>Normaalne infokasutus<\/li><li>Kvaliteetne andmete kogumine ja hoidmine<\/li><li>M\u00f5tlemisp\u00f5hine andmeanal\u00fc\u00fcs ja otsustus<\/li><li>S\u00fcsteemse (tervikliku) arusaamise: informatsioonist, andmetest ja nende kasutamisest ning vahenditest mille kaudu see toimub.<\/li><\/ul><p>Muu hulgas lahatakse andmete ja informatsiooni vahekorda ja antakse aimu, kuidas andmeid andmebaasides hoitakse.<\/p><h3>Kui teis t\u00e4rkas huvi \u2026<\/h3><p>\u2026 Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituut pakub kursusi:<br><em><\/em><\/p><p><em>Programmeerimisest maal\u00e4hedaselt<\/em><br><em>Programmeerimise alused<\/em><br><em>Programmeerimise alused II<\/em><br>ja \u00f5ppekava: <em>Infotehnoloogia mitteinformaatikutele<\/em><\/p><br><div class=\"wp-block-group attached-files-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\"><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Selle kursuse raames vaatleme toidu ja toitainetega ning s\u00f6\u00f6mise ja joomisega seotud info olemust, k\u00e4ttesaadavust ja kasutamist. Infot hangitakse ja kasutatakse otsuste tegemiseks. K\u00f5ige selle juures abistavad meid tehnoloogiad, mis teevad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":163,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/soomisest-joomisest-informatsioonist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}