Kuum ja külm igapäevaelus

Mõisteid "külm", "soe", "kuum" kasutame oma elus igapäevaselt ja me teame väga hästi nende sõnade tähendusi:

"Brr, kui külm on..."
"Pane midagi soojemat selga!"
"Kas vesi on liiga kuum?"
"Ai, kui tuline!!!"

Temperatuuri saab inimene tajuda vahetult oma nahapinnaga - tunda külma ja kuuma ning eristada madalama temperatuuriga kehi kõrgema temperatuuriga kehadest. Kui puudutada sõrmega näiteks lauda või vannivett, siis inimene tunneb, kas see on külmem või soojem võrreldes nahapinna temperatuuriga. Soojust saab tajuda ka eemalt - näiteks lõkke juures või küdeva ahju ees istudes hakkab mõne aja pärast soe.

Vahel paneb soojus toas midagi liikuma - näiteks kardinad akna juures  liiguvad, kui radiaator on soe. Järsu temperatuurimuutusega tekib üle keha "kananahk" ja kui väga külm on, tekivad külmavärinad. Haiguse ajal võib inimese kehatemperatuur tõusta ja seda nimetatakse palavikuks.

Huvitav on see, et inimene suudab tajuda ka väga väikseid temperatuurierinevusi: näiteks 37.5°C palavikus inimese lauba temperatuur on vaid umbes 0.5°C võrra kõrgem terve inimese nahatemperatuurist, kuid palavikus inimese laupa katsudes on võimalik ka ilma termomeetri abita öelda, et inimesel on palavik.

***

Foto: petr kratochvil http://all-free-download.com/free-photos/teapot_and_cup_186330.html