Aurumine ja keemine

Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. Veeaur on silmale nähtamatu nagu õhk - kui keemisel tõuseb potist auru, siis koosneb see tegelikult väga väikestest veepiiskadest ja veeaurust.

Aurumine toimub mistahes temperatuuril, sest vedelik sisaldab igal temperatuuril kiiresti liikuvaid molekule. Aurumise kiirus sõltub vedelikust, temperatuurist, vedeliku vaba pinna suurusest ja õhu liikumise kiirusest vedeliku kohal. Kui näiteks kuuma triikrauaga triikida niisket taskurätti, siis vesi taskurätis aurustub kiiresti: triikraua soojus antakse edasi veemolekulidele taskurätis, molekulide kiirused suurenevad ning vesi aurustub. Aurustumine saab toimuda ka jää pinnalt, ilma et jää vahepeal vedelikuks muutuks.

Keemine on tegelikult aurustumisprotsess, kus aurumine toimub vedeliku kogu ruumala ulatuses. Kui jätta veega täidetud pott kauaks pliidile keema, aurustub lõpuks kogu vesi.

Iga vedelik keeb teatud temperatuuril - keemistemperatuuril ning keemise jooksul vedeliku temperatuur ei muutu. Normaaltingimustes (toatemperatuuril ja normaalsel õhurõhul) on vee keemistemperatuur 100 °C. Keetmisel tekivad veeauru mullid kannu põhja lähedal. Kuna veeaur on väiksema tihedusega kui vesi, hakkavad mullid ülespoole liikuma. Vee keema hakkamisel on kuulda kahisevat heli, mis on tingitud sellest, et mullid lõhkevad veepinna lähedal ja veepinnal.

Vee keetmist kasutatakse ka vee puhastamise eesmärgil - keetmisel hukuvad vees leiduvad mikroorganismid ja sadestuvad välja mineraalid ning lenduvad gaasid. Näiteks: kui teha külmkapis jääkuubikuid kraaniveest ja sellisest veest, mida on eelnevalt 15 minutit keedetud ja hiljem jahutatud, siis kraaniveest tehtud kuubikud ei ole nii läbipaistvad kui eelnevalt keedetud veest tehtud jääkuubikud.

Vaata videoklippi: vee keemine vaakumkambris. Vesi temperatuuriga alla 90°C pannakse klaaskupli alla ja vaakumpumbaga pumbatakse kupli alt õhk välja. Vesi hakkab keema, kuigi vee temperatuur on alla 100°C (selles katses koguni 60°C). Miks vesi nii madalal temperatuuril keema hakkab?

Vaata vastust

Põhjus on selles, et õhurõhk kupli all on väiksem kui kuplist väljas. Selline nähtus, kus vesi hakkab keema alla 100°C juures, esineb ka näiteks kõrgmäestikes - seal on õhk hõredam, sellepärast ka õhurõhk väiksem. Kui selles katses aga teha vastupidi ja kuumutada vett kupli all, kuhu on õhku juurde pumbatud, st rõhk on suurem - siis ei hakkaks vesi keema isegi mitte 100°C juures, vaid veel kõrgemal temperatuuril.

http://youtu.be/9q5gEZGoBnk