Aine kolm olekut

Maailmas on erinevaid aineid ja materjale. Osad neist on tahked, osad vedelad ja osad hoopiski gaasid. Teatud tingimustel võib tahke keha muutuda vedelikuks ja vedelik auruks või vastupidi. Selle juures ei muutu aine molekulid, millest keha koosneb, vaid muutuvad molekulide ja aatomite paigutused, nende vahelised kaugused ja liikumine aine sees.

Üks ja sama aine saab olla kolmes erinevas olekus:

  • tahkes olekus - näiteks jää
  • vedelas olekus - näiteks vesi
  • gaasilises olekus - näiteks veeaur

Aine olek sõltub aine temperatuurist ja sellest, kas aine on suure rõhu all kokku surutud või vastupidi. Meie igapäevastes tingimustes on metall tahkes olekus ja õhk gaasilises olekus. Vesi on huvitav aine, mida saame jälgida igapäevaelus ka samaaegselt erinevates olekutes - kohvivee keetmisel eraldub veeauru, kraanist saab vett vedelal kujul ja külmkapist saab võtta jääkuubikuid. 
 
Gaasis või aurus on molekulid üksteisest kaugemal ja nende vahel on nõrgad külgetõmbejõud. Vedelikes tõmbuvad molekulid üksteise poole, sest need paiknevad üksteise lähedal. Siiski ei ole molekulide vahelised tõmbejõud vedelikes nii suured, et vedelikud saaksid oma kuju säilitada. Tahkes aines on aga osakesed üksteisele veel lähemal ning tõmbejõud veel tugevamad ja tahked kehad säilitavad oma kuju.

Kui aine on gaasilises olekus, siis paiknevad molekulid üksteisest kaugemal kui molekulid sama aine vedela või tahke oleku korral. Vedelas olekus on aine molekulid tavaliselt üksteisest kaugemal kui molekulid sama aine tahkes olekus - kuid see võib olla ka vastupidi, sõltuvalt ainest. Näiteks jää tihedus on väiksem vee tihedusest - see tähendab seda, et vees paiknevad veemolekulid tihedamalt kui jääs.

Jääl on oma kristalliline struktuur, milles veemolekulid paiknevad võrreldes vedelikuga hõredamalt, kuid jääkristallides on veemolekulid seotud suuremate külgetõmbejõududega kui vedelikus, seepärast on jää tahke.

Aine kolm olekut (autor: Ly Sõõrd)