David A. Kolbi käsitluses on õppimine:

1.   ?    protsess, mitte lõpptulemus
2.   ?    õppeprotsessi tulemus
3.   ?    miski, mille eest igaüks vastutab ise

Mida tähendab väide, et õppimine toimub ootuste ja kogemuste vahel?

1.   ?    Seda, et me peame õppima asudes sageli oma arusaamu muutma. Me peame n-ö ümber õppima.
2.   ?    Seda, et meie ootused peaksid olema tuutori kaalutluste aluseks.
3.   ?    Seda, et ootused, kogemused ja õppimine peaksid olema sarnased.

Mida tähendab assimilatiivne õpe?

1.   ?    Õppija on õppeprotsessi jooksul töökas ja energiline
2.   ?    Uut materjali täiendatakse ja see lõimitakse struktuuridesse, mis on õppija peas juba olemas.
3.   ?    Uus materjal asetatakse nn sisemisse keskusse, kust õppija saab seda vajadusel hankida.

Teoreetik eelistab õppimisviisi, mida iseloomustab:

1.   ?    kaootiline, süstematiseerimata ja aktiivne töö probleemidega.
2.   ?    mõtisklemine ja mõtlemine, mis on suunatud terminoloogiasüsteemi loomisele.
3.   ?    varasemate kogemuste aktiivne, kaalutletud muutmine.

Mõtiskleja peab oluliseks esitada küsimusi, mis algavad sõna(de)ga:

1.   ?    miks ...?
2.   ?    kes ...?
3.   ?    mis saab siis, kui ...?

Uue kursuse puhul huvitavad pragmaatikut kõige rohkem järgmised küsimused:

1.   ?    Kas see toimib ja kas seda saab praktikas rakendada?
2.   ?    Kas tehnoloogia on põnev?
3.   ?    Kas sisu ja teooriad on kooskõlas?

Õppijate õpioskusi tehakse kindlaks:

1.   ?    üksnes testide abil.
2.   ?    küsides igalt õppijalt, kuidas ta õpib.
3.   ?    testide, intervjuude, tähelepanekute, hindamise jpm abil.

Individuaalne juhendamine:

1.   ?    peaks toetama õppijate potentsiaali rakendamist ja nõudma õppijailt oma potentsiaali ärakasutamist.
2.   ?    peaks tagama selle, et õppijad suudavad iseseisvalt toime tulla.
3.   ?    peaks muutma õppijad juhendajast sõltuvaks.