Põhiaruanne

Aruande see osa annab võimaluse

• analüüsida, kuivõrd vastavad õppekava arendamise sihid ühiskonna vajadustele ning riiklikele eesmärkidele ja strateegiatele;
• anda hinnang lõpetajate konkurentsivõimele ja arenguks vajalikud tegevused (sh koostöö tööandjate ja vilistlastega).

1.1. Lõpetajate konkurentsivõime kindlustamine (kuni 2500 tähemärki)

Milline on peamine riiklik eesmärk (innovatsioon, ettevõtlus, majanduse ja teenuste areng; (kodaniku)ühiskonna areng; kultuuriruumi ja keele areng; kestlik areng jmt), millele on õppekavaarendus suunatud? Millised muutused ühiskonnas ja tööturul mõjutavad õppekava, kuidas? Kui suur on nõudlus õppekava lõpetajate järele? Kas tööandjate hinnangul on lõpetajate pädevused piisavad, millest on puudu, kas on vaja lisada mõni spetsialiseerumisvõimalus? Kuidas hindavad vilistlased oma konkurentsivõimet? Milliseid oskusi lõpetajatel tulevikus vaja läheb? Infot analüüsiks annavad OSKA raportid, tööjõuprognoosid, küsitlused, intervjuud, võrdlusandmed, koostööprojektid jmt.

Joonistel on andmed vilistlaste tööhõive ja vilistlaste mediaanpalga kohta.

Andmeid saab lisaks vaadata statistika töölaualt statistika.ut.ee/oppekavad, ligipääs ülikooli võrgust või VPN ühendusega, ÕIS 2-s leitav statistika lingi alt.

1.2. Rahvusvahelisus ning Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri edendamine (kuni 2500 tähemärki)

Kuivõrd rahvusvahelise ja välisülikoolidega võrreldava õpikogemuse annab õppekava? Milline on koostöö partnerülikoolidega (üliõpilaste ja õppejõudude õpiränne, virtuaalne koostöö)? Kas õppekava annab oskused õppimiseks ja töötamiseks välismaal? Kui oluliseks peavad tööandjad ja vilistlased õppe rahvusvahelistumist? Miks? Mis takistab või toetab õppejõudude arvates õppetöö rahvusvahelistumist? Millised õppekava või ülikooli tasandi tegevused on tööandjate, vilistlaste ja õppejõudude arvates kõige olulisemad eestikeelse õppe, eesti keele (terminoloogia) ja kultuuri edendamisel? Kas välisüliõpilasi (kui neid on) valmistatakse ette Eestis töötamiseks?

Joonisel on andmed välismaal õppinud üliõpilaste osakaalu kohta (õppekava lõpetanutest). Võrdlus õppeastme keskmisega valdkonnas ja ülikoolis.

1.3. Kõrgetasemeline teaduspõhine õpe (kuni 2500 tähemärki)  

Mis aitab õppekaval üliõpilaste teadusliku mõtteviisi kujundada ning tipptasemel teadmisi ja oskusi omandada? Milline on juhendamise kvaliteet, kui lihtne on leida endale lõputöö juhendaja? Kas õpetamisse kaasatakse oma ala tipptegijaid väljastpoolt ülikooli?  Kuidas saavad üliõpilased  (rahvusvahelistes) teadus- ja innovatsiooniprojektides osaleda? Kuidas tagatakse kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude olemasolu ja järelkasv? Vt teaduspõhise õppe definitsiooni õpetamise heas tavas.

Aruande see osa koosneb kokku lepitud statistilistest näitajatest, mida programmijuht kommenteerib ning õppejõudude, tööandjate ja vilistlaste tagasiside ja ootustega täiendab. Iga näitaja järel on sulgudes kirjas, kust vastavad andmed võetud on:

• sisseastujate arv, õppekohtade täitumine (SAIS);
• õppijate rahulolu valitud õppekavaga ning valikuvõimalustega õppekaval (õppekava tagasiside küsimustik);
• õppeainetele antud tagasiside arvestamine  (õppeaine tagasiside küsimustik);
• õppijate hinnang oma pädevuste arengule (õppekava tagasiside küsimustik);
• õpingute lõpetamise edukus, katkestamise määr esimesel aastal ja õpingute lõpus (ÕIS);
• õppijate rahulolu õppekeskkonna ja e-õppe toega (õppekava tagasiside küsimustik);
• õppijate osalemine õpirändes, rahvusvahelise õpikogemuse võimaldamine;
• peamised õppijate abistajad, õppijate ootused suurema toe osas (õppekava tagasiside küsimustik).

2.1. Õppekava turundus ja vastuvõtt on toonud õppekavale õppima soovitud sihtrühma (kuni 2500 tähemärki)

Kas õppekaval õpivad motiveeritud ja võimekad üliõpilased? Mida saab õppejõudude arvates oma sihtrühmaga arvestamiseks rohkem või paremini teha?

Joonisel on andmed õppekohtade täitumise kohta: võrdluses kandidaadid, vastuvõtuotsuse saanud, immatrikuleeritud ning õppekohtade arv.

2.2. Õppekava on läbimõeldult üles ehitatud (kuni 5000 tähemärki)

Kas õppejõudude arvates on õppekava sidus, õppeained loogilises järjekorras ja omavahel seotud? Milliseid õppeaineid võiks koos või lähestikku õpetada? Kas ainete mahud (töömahu ja EAPde vastavus) on parajad? Kui hästi on õppekava statuudi nõuded täidetud (välissemestri moodul, eesti keele ained, ettevõtlusõpe)? Kas õppejõudude arvates on valikuvõimalused toonud kaasa liiga suure või väikse osalejate arvuga ainete õpetamise, eri eriala üliõpilaste erineva rahulolu õppeainega vm lahendamist vajava murekoha?

Joonisel on õppekava tagasiside küsitluse andmed ­– üliõpilaste hinnangud kahele väitele: 1. Tunnen, et olen valinud endale sobiva õppekava. 2. Olen rahul oma õppekava valikuvõimalustega (moodulid, valik- ja vabaained). Andmeid on võimalik võrrelda kas õpitud aja järgi või valdkonna ja TÜ keskmisega. Rohkem infot õppekava tagasiside küsitluse tulemuste kohta on võimalik leida õppekava statistika töölaualt statistika.ut.ee/oppekava.

2.3. Õpetamine ja hindamine on õppimist toetav* (kuni 10 000 tähemärki)

Kuivõrd on õppejõud olnud motiveeritud üliõpilaste antud tagasiside alusel muudatusi tegema (nt täiustanud tagasiside andmist või e-tuge, mitmekesistanud õppetööd jmt)? Milliseid õppemeetodeid tuleb kasutusele võtta, et suurendada õppijate iseseisvust ja vastutust (enesejuhtimist)? Kuidas on hindamist muudetud, et see toetaks õppimist ja võimaldaks jälgida üldoskuste arenemist?

Joonistelon õppekava tagasiside küsitluse andmed, mis näitavad rahulolu ainetega ­– üliõpilaste hinnangud väidetele: 1. Mõistan, kuidas õpitavad ained aitavad mul tulevikus paremini hakkama saada. 2. Saan aru, miks on minu õppekavas on just need õppeained. Andmeid on võimalik võrrelda kas õpitud aja järgi (esimese või viimase aasta üliõpilaste hinnagud) või valdkonna ja TÜ keskmisega.

Rohkem infot ja selgitusi ainete tagasiside kohta võrdluses varasemate aastate ja teiste ainetega ning õpetamist iseloomustavate väidete kaupa leiab statistika töölaualt statistika.ut.ee/tagasiside2, ligipääs ülikooli võrgust või VPN ühendusega, ÕIS 2-s leitav statistika lingi alt.

Õpetamise faktori koondtulemuse arvutamisel on kasutatud üliõpilaste hinnanguid väidetele:

• Õppeaines arutlesime õpitava üle.
• Õppeaines hinnati seda, mida õpetati.
• Õpetamine oli selles õppeaines mitmekesine (kasutati erisuguseid meetodeid ja ülesandeid).
• Tagasiside aitas mul mõista, milles pean oma teadmisi ja/või oskusi edasi arendama.
• Õppeaine ülesehitus toetas minu õppimist.

Analüüsis tuleks välja tuua kõige olulisem probleem õppekava ainete jaoks (nt kõige probleemsem väide) ning nimetada ained (või teemad), millega on vaja aasta jooksul tegeleda ja mida tuua eeskujuks.

2.4. Õppekava toetab lõpetajatele vajalike pädevuste arengut (kuni 2500 tähemärki)

Milliste pädevuste arengut peaks õppekava õppejõudude ja üliõpilaste arvates kindlasti toetama? Kui hästi õppejõud teavad, millistele ainetele saavad nad oma aines toetuda ja millistes ainetes üliõpilane õpitut edasi saab arendada?

Joonisel on õppekava tagasiside küsitluse andmed. Üliõpilase andsid küsitlusele vastates hinnangu oma 20 pädevuse arengule õpingute jooksul (arenesid palju, mõningal määral, ei arenenud või kaotati pädevust). Võimalik on võrrelda kas õpitud aja järgi või valdkonna ja ülikooli keskmisega. Oluline on analüüsida, kas arenenud on just need pädevused, mida õppekaval arendada soovitakse. Lisada võib ka järelduse avatud küsimuse vastusest, milliseid pädevusi võiks ülikoolis rohkem arendada.

2.5. Üliõpilased jõuavad edukalt lõpetamiseni (kuni 2500 tähemärki)

Millised tegevused/ained õppekavas ja millal aitavad õppejõudude arvates õppimist toetada ja väljalangevust vähendada?

Joonistel on andmed õpingute lõpetamise kohta nominaalajaga või n+ ühe aastaga ning õpingute katkestamise määr 1. aastal.

2.6. Õppekeskkond ja tugiteenused toetavad üliõpilaste õppimist (kuni 2500 tähemärki)

Kuidas või kui hästi üliõpilased teavad, kelle poole millise küsimustega nad peavad pöörduma? Millise toega on üliõpilased rahul ja mida saab paremaks teha? Millised investeeringud õppekeskkonda, sh e-õppe taristusse oleks üliõpilaste ja õppejõudude arvates kõige olulisemad?

2.7. Õppetöö korraldus, üliõpilased, õppejõud või lõpetajad pälvivad tunnustust (kuni 2500 tähemärki)

Nt aasta õppejõu auhind vm ülikooli tunnustused, e-õppe kvaliteedimärgid, üliõpilaste edu konkurssidel ja võistlustel (teadus ja innovatsioon), lõpetajate edasiõppimine maailma tippülikoolides.

* Kohustuslikud väljad täitmiseks

Analüüsi põhjal koostatakse lühike kokkuvõte. Millised varasemad arengud on õppekavale edu toonud. Millised arenguvajadused selgusid ja millised parendustegevused plaanitakse järgnevateks aastateks (2–3 tegevust).

Põhiaruande vormi on täiendatud suunavate küsimustega, mis aitavad teemat avada. Need küsimused on abiks analüüsi kirjutamisel. Kõik küsimused ei pruugi kõigi õppekavade arendamisel võrdset kaalu omada, seega on programmijuhil võimalik valida, millistele neist analüüsis keskenduda ja milliste sidusrühmade abiga (õppejõud, tööandjad, vilistlased) arenguvõimalusi otsida.

3.1. Kokkuvõtlik hinnang õppekava toimimisele, ettepanekud parendustegevusteks* (kuni 5000 tähemärki)

Võtke kokku, mis on õppekaval hästi ja mis vajab parendamist. Millised suuremad muutused on viimastel aastatel õnnestunud ellu viia? Andke tagasisidet tegevustele, mis on aidanud (samuti inimestele, kes on aidanud) õppekava ja -korralduse arendamisele kaasa. Tooge välja murekohad, mis vajavad arutelu ja lahendamist (kelle tegevust või otsuseid selles osas ootate).

3.2. Tegevuskava aastateks /…/* (kuni 5000 tähemärki)

Seadke järgmise 3-aastase perioodi sihid ja kavandage tegevused nende elluviimiseks 2-3 tegevust, millega programmijuht tegeleb, ettepanekud juhile laiemate probleemide lahendamiseks.

* Kohustuslikud väljad täitmiseks