Üldinfo

Õppekvaliteedi sisehindamise eesmärk on igal aastal jälgida, kuidas õppekaval läheb, kas kavandatud arengud on ellu viidud ja vastavad parimal moel ühiskonna ning õppija vajadustele. Uus sisehindamise kord kehtib alates 01.01.2021 ja see võimaldab

• programmijuhil õppekava kohta kogutud andmetele tuginedes igal aastal arendustegevusi planeerida ning ettepanekuid üksuse või valdkonna tasandil otsustamiseks esitada;
• siduda omavahel õppekava sisehindamise ning õppeainetele ja õppekavadele antud tagasiside tulemuste analüüsimise ja arvestamise protsessid;
• luua võimalused vastastikuseks õppimiseks;
• vaadata programminõukogus kord aastas üle õppekava tulemused (võrdluses valdkonna ja ülikooli keskmiste tulemustega) ning plaanitud tegevuste elluviimine;
• lahendada valdkonna või üksuse nõukogu tasemel õppekavade ja üksuste üleseid küsimusi ning kasutada nõukogudes kokkulepitud ettepanekuid ja otsuseid sisendina arendustegevuste raha või arengufondi raha kasutamise otsuste tegemisel;
• muuta üliõpilastele õppekava info juures nähtavaks nii õppeaine kui ka õppekava tagasiside küsimustike tulemuste kasutamine ja kavandatud parendustegevused;
• kasutada saadud teadmist õppekava tutvustamisel ja turundamisel.

Sisehindamise aruandeid on kaht liiki:

• Vahearuanne, s.o iga-aastane õppe kvaliteeti iseloomustavate näitajate ülevaatamine statistika töölaua abiga. Sisaldab õppeaine ja õppekava tagasiside tulemuste ülevaatamist.
• Põhiaruanne, mis koostatakse igal kolmandal aastal ja kus lisatakse vahearuande andmete analüüsile strateegilisema võrdluse osa ning sidusgruppide tagasiside, eesmärgiga vaadata üle vaheaastate tulemused ja seada uued sihid.

Milline aruanne konkreetsel aastal täita tuleb, saab näha ÕIS 2-s, kus programmijuhi töölaual kuvatakse õige aruande mustandi vorm. Programmijuht täidab aruande ÕIS 2-s, arutab seda programminõukoguga, täiendab ja parandab aruannet programminõukogu soovituste järgi ning kinnitab aruande hiljemalt sügissemestri lõpukuupäevaks (11. veebruar).

Sisehindamise aruande täitmisel on abiks juba kogutud andmed. Kasutada saab nii statistilisi andmeid (nt sisseastujate, katkestajate ja lõpetajate arv, nominaalajaga lõpetamine) kui ka üliõpilastelt kogutud tagasiside tulemusi (nt õppeaine tagasiside küsitlus, õppekava tagasiside küsitlus), lisaks üleriigiliste küsitluste andmeid (nt vilistlaste küsitlus). Osa andmeid kuvatakse joonistena sisehindamise aruande mustandisse, nende selgitamine ja hindamine jääb aruande kirjutaja ülesandeks. Kui aruandesse valitud joonised mingil põhjusel segaseks või konkreetse õppekava puhul väheütlevaks jäävad, saab täiendavat infot otsida statistika töölaudadelt https://statistika.ut.ee/oppekavad/ ja statistika.ut.ee/tagasiside2. Mõlemad töölauad leiab ÕIS 2 statistika menüüst.

Näitajad, mida analüüsides on võimalik õppekavaga tehtut analüüsida, on  valitud koostöös programmijuhtidega. Aruande koostamisel on oluline uurida neid näitajaid just oma õppekava kontekstist lähtudes, määratleda piirid ja eesmärgid, mille poole püüeldakse. Kõik näitajad ei ole kõigi õppekavade jaoks võrdselt olulised või tähenduslikud, nende analüüsimise tähtsust saab programmijuht aruande koostamisel selgitada.

Sisehindamise aruande mustand on sügissemestril ÕIS 2-s programmijuhi töölaual nn loomisel olekus ning nähtav ainult programmijuhile endale. Programminõukoguga jagamiseks tuleb aruanne viia olekusse „sisekasutuses“. Siis saab seda pdf-ina alla laadida ja programminõukogu liikmetega jagada. Kui programminõukogu on aruannet arutanud, viib programmijuht muudatusettepanekud aruandesse sisse ning kinnitab aruande hiljemalt sügissemestri lõpukuupäevaks (11. veebruar).

Kinnitamise järel muutub aruanne nähtavaks kõigile ÕIS 2 loginutele. Üliõpilastel on võimalik näha, kuidas on nende antud õppeainete ja õppekava tagasisidet kasutatud, õppejõud näevad, missugused arendustegevused järgmisel aastal või järgmisel kolmel aastal plaanis on, juhtidel on võimalik kitsaskohad leida ja nende parandamiseks tegevusi kavandada.

Sisehindamise üks eesmärke on see, et õppekava iga-aastase analüüsi tulemusi arutataks, õnnestumisi märgataks ja probleemidele otsitaks lahendusi eri tasanditel. Edasised tegevused aruande kinnitamisele järel on kavandatud selliselt:

• veebruar 2025 – aruannetega tutvumine, arutelu valdkonna õppekomisjonis: olulisemad tulemused ja arendusvajadused;
• märts 2025 – tulemuste ja arendustegevuste tutvustus ning arutelu õppekava haldava struktuuriüksuse nõukogus;
• aprill 2025 – arendusvajaduste arutelu valdkonna nõukogus;
• aprill  2025 – tulemuste arutelu õppekomisjonis, sh tagasiside ja parendusettepanekud;
• mai 2025 – ülevaade ja ettepanekud senatis.

Sellise mitmetasandilise arutelu mõte on see, et probleemid ja ettepanekud jõuaksid õigesse kohta.

Aruande koostamisel tekkinud murede puhul saab abi küsida tel 6269 või e-kirjaga ene.voolaid@ut.ee.