{"id":8,"date":"2024-04-03T23:13:01","date_gmt":"2024-04-03T20:13:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/12-tais-ja-osasihitise-kasutamistingimused\/"},"modified":"2024-04-03T23:13:04","modified_gmt":"2024-04-03T20:13:04","slug":"12-tais-ja-osasihitise-kasutamistingimused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/12-tais-ja-osasihitise-kasutamistingimused\/","title":{"rendered":"1.2. T\u00e4is- ja osasihitise kasutamistingimused"},"content":{"rendered":"<p>\n\tOsa sihilisi verbe n\u00f5uab alati osasihitise ehk osastavas k\u00e4\u00e4ndes sihitise kasutamist. Selliseid verbe nimetatakse <strong>partitiivverbideks.<\/strong> Partitiivverbid on n\u00e4iteks <em>armastama, austama, alustama, harrastama, j\u00e4tkama, kallistama, kartma, meenutama, n\u00e4gema, vaatama<\/em> jt. Partitiivverbide puhul ei ole tegevus piiritletud ja ei j\u00f5ua kindla tulemuseni.\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Eda harrastab <strong>sporti<\/strong>. Laps kardab <strong>koeri<\/strong>. P\u00e4rast l\u00f5unat j\u00e4tkasime <strong>t\u00f6\u00f6d<\/strong>.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00e4is- ja osasihitise valikut v\u00f5imaldavad <strong>aspektverbid<\/strong> \u2013 nende puhul v\u00f5ib tegevus j\u00f5uda mingi tulemuseni. Aspektverbid on n\u00e4iteks <em>andma, ehitama, kasvatama, kirjutama, laulma, leidma, ostma, saama, v\u00f5tma<\/em> jt.\n<\/p>\n<p>\n\tSee, kas kasutada lauses t\u00e4is- v\u00f5i osasihitist, s\u00f5ltub:\n<\/p>\n<p>\n\t1) tegevuse tulemuslikkusest\u00a0 (kas tegevus on juba l\u00f5puni viidud v\u00f5i v\u00f5ib see tulevikus l\u00f5puni j\u00f5uda);\n<\/p>\n<p>\n\t2) sihitise enda laadist (kas sihitis m\u00e4rgib osa v\u00f5i tervikut).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>T\u00e4issihitist<\/strong> (ainsuse omastavas ning ainsuse ja mitmuse nimetavas) kasutatakse, kui t\u00e4idetud on kaks tingimust korraga: <strong>tegevus on olnud v\u00f5i saab olema tulemuslik ja sihitis m\u00e4rgib tervikut (asja, kindlat kogust v\u00f5i hulka).<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Mari ostis kioskist <strong>ajalehe<\/strong><strong>. <\/strong>\u2013 Lauses on t\u00e4issihitis, sest tegevus (ostmine) on juba l\u00f5petatud ning sihitis (ajaleht) on \u00fcks tervik. Ainsuse omastav on t\u00e4issihitise p\u00f5hik\u00e4\u00e4ne, omastavas t\u00e4issihitist kasutatakse koos isikulises tegumoes verbiga, mis on kindlas, tingivas v\u00f5i kaudses k\u00f5neviisis.\n<\/p>\n<p>\n\tVanaema koob Marile s\u00fcnnip\u00e4evaks <strong>sokid<\/strong>. \u2013 Lauses on t\u00e4issihitis, sest tegevus (kudumine) j\u00f5uab tulevikus l\u00f5pule ning sihitis (sokid) on tervik (kindel kogus v\u00f5i hulk). Mitmuslik t\u00e4issihitis on nendel tingimustel nimetavas k\u00e4\u00e4ndes (mitmuse omastav ei ole sihitise k\u00e4\u00e4ne).\n<\/p>\n<p>\n\tKui \u00fcks v\u00f5i m\u00f5lemad nimetatud tingimustest (tegevuse tulemuslikkus ja sihitise enda terviklikkus) pole t\u00e4idetud, kasutatakse <strong>osasihitist<\/strong> (osastavas k\u00e4\u00e4ndes).\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Mari k\u00fcpsetab praegu <strong>kooki<\/strong>. \u2013 Lauses on osasihitis, sest tegevus (k\u00fcpsetamine) ei ole veel l\u00f5petatud, seega ei ole tegevuse tulemuslikkuse tingimus t\u00e4idetud (kuigi sihitis ise m\u00e4rgib tervikut).\n<\/p>\n<p>\n\tMa ostsin <strong>tomateid<\/strong>. \u2013 Lauses on osasihitis, sest sihitis ei ole kindel tervik, tomatite kogus ei ole kindlaks m\u00e4\u00e4ratud. Seega ei ole sihitise terviklikkuse tingimus t\u00e4idetud (kuigi tegevus \u2013 ostmine \u2013 on l\u00f5pule viidud).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Eitavas lauses on alati osastavas k\u00e4\u00e4ndes sihitis.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Ma ei leia <strong>v\u00f5tit<\/strong>. Peeter ei ostnud <strong>\u00f5unu<\/strong>. Mari ei k\u00fcpseta <strong>kooki. <\/strong>\u00c4ra s\u00f6\u00f6 <strong>j\u00e4\u00e4tist<\/strong>!\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00e4issihitise kasutamise vajadusele osutavad mitmesugused keelelised vahendid, millega saab v\u00e4ljendada tegevuse j\u00f5udmist mingi kindla piirini v\u00f5i tulemuseni. Sellisteks keelelisteks vahenditeks on:\n<\/p>\n<p>\n\t1) l\u00f5petatust v\u00e4ljendavad abim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad, nt <em>\u00e4ra, l\u00e4bi, maha, \u00fcles<\/em> jt;\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Poiss luges <strong>raamatut<\/strong>. (osasihitis) \u2013 Poiss luges <strong>raamatu <\/strong>l\u00e4bi. (t\u00e4issihitis)\n<\/p>\n<p>\n\tPoiss otsis <strong>v\u00f5tit<\/strong>. (osasihitis) \u2013 Poiss otsis <strong>v\u00f5tme<\/strong> \u00fcles. (t\u00e4issihitis)\n<\/p>\n<p>\n\tLaps s\u00f6\u00f6b <strong>putru. <\/strong>(osasihitis) \u2013 Laps s\u00f6\u00f6b <strong>pudru <\/strong>\u00e4ra. (t\u00e4issihitis)\n<\/p>\n<p>\n\t2) mitmesugused m\u00e4\u00e4rused, nt seisundim\u00e4\u00e4rused <em>katki, sassi, puruks<\/em> v\u00f5i sihti v\u00e4ljendavad koham\u00e4\u00e4rused (k\u00fcsimus kuhu?) nagu <em>tuppa, \u00f5ue, bussi <\/em>jne.\n<\/p>\n<p>\n\tNt: Poiss aitas <strong>vanakest<\/strong>. (osasihitis) \u2013 Poiss aitas <strong>vanakese<\/strong> bussi. (t\u00e4issihitis)\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00fc\u00fclik n\u00e4ris <strong>diivanit. <\/strong>(osasihitis) \u2013 K\u00fc\u00fclik n\u00e4ris <strong>diivani<\/strong> puruks. (t\u00e4issihitis)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Osa sihilisi verbe n\u00f5uab alati osasihitise ehk osastavas k\u00e4\u00e4ndes sihitise kasutamist. Selliseid verbe nimetatakse partitiivverbideks. Partitiivverbid on n\u00e4iteks armastama, austama, alustama, harrastama, j\u00e4tkama, kallistama, kartma, meenutama, n\u00e4gema, vaatama jt. Partitiivverbide puhul ei ole tegevus piiritletud ja ei j\u00f5ua kindla tulemuseni. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":18,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/users\/18"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":43,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/43"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}