1.2. Täis- ja osasihitise kasutamistingimused

Osa sihilisi verbe nõuab alati osasihitise ehk osastavas käändes sihitise kasutamist. Selliseid verbe nimetatakse partitiivverbideks. Partitiivverbid on näiteks armastama, austama, alustama, harrastama, jätkama, kallistama, kartma, meenutama, nägema, vaatama jt. Partitiivverbide puhul ei ole tegevus piiritletud ja ei jõua kindla tulemuseni.

Nt: Eda harrastab sporti. Laps kardab koeri. Pärast lõunat jätkasime tööd.

Täis- ja osasihitise valikut võimaldavad aspektverbid – nende puhul võib tegevus jõuda mingi tulemuseni. Aspektverbid on näiteks andma, ehitama, kasvatama, kirjutama, laulma, leidma, ostma, saama, võtma jt.

See, kas kasutada lauses täis- või osasihitist, sõltub:

1) tegevuse tulemuslikkusest  (kas tegevus on juba lõpuni viidud või võib see tulevikus lõpuni jõuda);

2) sihitise enda laadist (kas sihitis märgib osa või tervikut).

Täissihitist (ainsuse omastavas ning ainsuse ja mitmuse nimetavas) kasutatakse, kui täidetud on kaks tingimust korraga: tegevus on olnud või saab olema tulemuslik ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka).

Nt: Mari ostis kioskist ajalehe. – Lauses on täissihitis, sest tegevus (ostmine) on juba lõpetatud ning sihitis (ajaleht) on üks tervik. Ainsuse omastav on täissihitise põhikääne, omastavas täissihitist kasutatakse koos isikulises tegumoes verbiga, mis on kindlas, tingivas või kaudses kõneviisis.

Vanaema koob Marile sünnipäevaks sokid. – Lauses on täissihitis, sest tegevus (kudumine) jõuab tulevikus lõpule ning sihitis (sokid) on tervik (kindel kogus või hulk). Mitmuslik täissihitis on nendel tingimustel nimetavas käändes (mitmuse omastav ei ole sihitise kääne).

Kui üks või mõlemad nimetatud tingimustest (tegevuse tulemuslikkus ja sihitise enda terviklikkus) pole täidetud, kasutatakse osasihitist (osastavas käändes).

Nt: Mari küpsetab praegu kooki. – Lauses on osasihitis, sest tegevus (küpsetamine) ei ole veel lõpetatud, seega ei ole tegevuse tulemuslikkuse tingimus täidetud (kuigi sihitis ise märgib tervikut).

Ma ostsin tomateid. – Lauses on osasihitis, sest sihitis ei ole kindel tervik, tomatite kogus ei ole kindlaks määratud. Seega ei ole sihitise terviklikkuse tingimus täidetud (kuigi tegevus – ostmine – on lõpule viidud).

Eitavas lauses on alati osastavas käändes sihitis.

Nt: Ma ei leia võtit. Peeter ei ostnud õunu. Mari ei küpseta kooki. Ära söö jäätist!

Täissihitise kasutamise vajadusele osutavad mitmesugused keelelised vahendid, millega saab väljendada tegevuse jõudmist mingi kindla piirini või tulemuseni. Sellisteks keelelisteks vahenditeks on:

1) lõpetatust väljendavad abimäärsõnad, nt ära, läbi, maha, üles jt;

Nt: Poiss luges raamatut. (osasihitis) – Poiss luges raamatu läbi. (täissihitis)

Poiss otsis võtit. (osasihitis) – Poiss otsis võtme üles. (täissihitis)

Laps sööb putru. (osasihitis) – Laps sööb pudru ära. (täissihitis)

2) mitmesugused määrused, nt seisundimäärused katki, sassi, puruks või sihti väljendavad kohamäärused (küsimus kuhu?) nagu tuppa, õue, bussi jne.

Nt: Poiss aitas vanakest. (osasihitis) – Poiss aitas vanakese bussi. (täissihitis)

Küülik näris diivanit. (osasihitis) – Küülik näris diivani puruks. (täissihitis)

back forward