1. Mis on sihitis?

Sihitis on lauseliige, mis näitab, millele on verbiga väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tavaliselt nimisõna, aga see võib olla ka mõne muu sõnaliigi sõna, kui see esineb lauses nimisõna tähenduses.

Sihitis saab olla osastavas (keda? mida?), omastavas (kelle? mille?) või nimetavas (kes? mis?) käändes. Eesti keele sihitise põhikääne on osastav.

Nt: Peeter loeb raamatut. Peeter luges raamatu läbi. Loe raamat läbi!

Sihitis laiendab sihilisi verbe, nt alustama, õppima, sööma, leidma, andma, avama, armastama, petma, lugema jpt.

Nt: Peeter sööb suppi.  Ma leidsin suure kärbseseene. Palun avage uks!

Sihilised verbid võivad esineda ka ilma sihitiseta.

Nt: Külalised söövad ja joovad. Peeter õpib.

Sihitud verbid reeglina sihitist ei liida, nt sulguma, tutvuma, avanema, olema, istuma, haigestuma, kaduma, leiduma, tüdinema jpt.

Mõnikord harva saavad ka sihitud verbid sihitise.

Nt: Laps magab magusat und. Teekäija käib oma teed.

back forward