{"id":4,"date":"2024-04-03T23:13:10","date_gmt":"2024-04-03T20:13:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-03T23:13:16","modified_gmt":"2024-04-03T20:13:16","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/","title":{"rendered":"Sissejuhatus"},"content":{"rendered":"<h2><\/h2>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\"><span class=\"moz-txt-tag\"><\/span>Saateks<span class=\"moz-txt-tag\"><\/span><\/strong><\/h2>\n<p>Signaalit\u00f6\u00f6tluse alusteooriat ning signaalide ja s\u00fcsteemide kontseptsioone l\u00e4heb vaja peaaegu k\u00f5igis elektri ja elektroonika teemades ning paljudes teistes teadusvaldkondades ja inseneriteadustes. See on aluseks edasisteks \u00f5pinguteks side- ja juhtimiss\u00fcsteemides ning\u00a0 keerukamas signaalit\u00f6\u00f6tluses.<\/p>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\"><span class=\"moz-txt-tag\"><\/span>Kursuse eesm\u00e4rk<\/strong><\/h2>\n<p>\u00d5ppeainega omandatakse teoreetilised p\u00f5hiprintsiibid ja -m\u00f5isted, mis on k\u00f5ikv\u00f5imalike signaalide ja m\u00f5\u00f5te- ning katseandmete anal\u00fc\u00fcsi ja t\u00f6\u00f6tluse aluseks. Omandatakse oskus neid kasutada nii mitmesuguse elektroonika- ja telekommunikatsiooni-alase riist- ja tarkvara funktsioneerimise m\u00f5istmiseks v\u00f5i projekteerimiseks, kui ka oma teadmiste s\u00fcstematiseerimiseks f\u00fc\u00fcsika matemaatilistes meetodites.<\/p>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\">Vajalikud eelteadmised<span class=\"moz-txt-tag\"><\/span><\/strong><\/h2>\n<p>F\u00fc\u00fcsika ja matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hivara tundmine on vajalik. <strong>Inglise keele oskus on kohustuslik, sest k\u00f5ik testid ning osa loengutest on inglise keeles.<\/strong><\/p>\n<h2><strong>\u00d5piv\u00e4ljundid<\/strong><\/h2>\n<p>Kursuse l\u00e4bimise j\u00e4rel suudavad \u00f5pilased:<\/p>\n<ul>\n<li>Anal\u00fc\u00fcsida ja liigitada signaale ja s\u00fcsteeme.<\/li>\n<li>Rakendada Fourier, Laplace ja Z-teisendust praktiliste probleemide lahendamiseks.<\/li>\n<li>Rakendada diskreetimisteoreemi.<\/li>\n<li>Kasutada signaalit\u00f6\u00f6tlusega seonduvat terminoloogiat ja arvutusv\u00f5tteid (nt detsibelli-skaalat).<\/li>\n<li>Iseloomustada ja v\u00f5rrelda erinevaid s\u00fcsteeme.<\/li>\n<\/ul>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\">Kursuse \u00fclesehitus<span class=\"moz-txt-tag\"><\/span><\/strong><\/h2>\n<p>Kursus koosneb viiest osast ja tema kogumaht on 0,25 EAP. Iga osa koosneb omakorda:<\/p>\n<ol>\n<li>L\u00fchikesest sissejuhatusest, mis kirjeldab kaetud teemad ja \u00f5piv\u00e4ljundid.<\/li>\n<li>Videoloengust.<\/li>\n<li>T\u00e4iendavatest slaididest.<\/li>\n<li>K\u00fcsimustikust \u00f5pitu kinnistamiseks.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Kursuse l\u00f5petab enesekontrolliks m\u00f5eldud test, et saada tagasisidet saavutatud taseme kohta.<\/p>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\">Kursuse kirjandus<span class=\"moz-txt-tag\"><\/span><\/strong><\/h2>\n<p>Kursus p\u00f5hineb peamiselt H. P. Hsu rohkete n\u00e4ite\u00fcleseannetega illustreeritud \u00f5pikul \u201c<em>Schaum\u2019s outline of theory and problems of Signals and Systems<\/em>\u201c, McGraw-Hill, New York, 1995.<\/p>\n<h2><strong class=\"moz-txt-star\">Meeskond<\/strong><\/h2>\n<p><strong class=\"moz-txt-star\">Kaupo Voormansik <\/strong>on Tartu \u00dclikooli doktorant. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub tehisava-radari rakenduste arendamisele. Kaupo Voormansikul on kaks magistrikraadi, kosmosetehnoloogias Rahvusvahelisest Kosmose\u00fclikoolist Strasbourgis (2009) ja infotehnoloogias Tartu \u00dclikoolist (2009). Septembrist 2011 aprillini 2012 oli Kaupo Voormansik nooremteadlasena praktikal Saksa Kosmosekeskuse Mikrolaine- ja Radartehnika Instituudis.<strong class=\"moz-txt-star\"><br><\/strong><\/p>\n<p><strong class=\"moz-txt-star\">Karlis Zalite <\/strong>on Ventspilsi \u00dclikooli infotehnoloogia magistrikraad. Praegu \u00f5pib Karlis Tartu \u00dclikoolis f\u00fc\u00fcsika doktorantuuris. Alates 2011. a. t\u00f6\u00f6tab Karlis Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonnas. Karlis Zalite teeb uurimist\u00f6\u00f6d tehisava-radari p\u00f5histe keskkonnaseire teenuste arendamiseks.<strong class=\"moz-txt-star\"><br><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saateks Signaalit\u00f6\u00f6tluse alusteooriat ning signaalide ja s\u00fcsteemide kontseptsioone l\u00e4heb vaja peaaegu k\u00f5igis elektri ja elektroonika teemades ning paljudes teistes teadusvaldkondades ja inseneriteadustes. See on aluseks edasisteks \u00f5pinguteks side- ja juhtimiss\u00fcsteemides ning\u00a0 keerukamas signaalit\u00f6\u00f6tluses. Kursuse eesm\u00e4rk \u00d5ppeainega omandatakse teoreetilised p\u00f5hiprintsiibid ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":126,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/signaalitootlus1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}