{"id":6,"date":"2024-04-04T06:40:21","date_gmt":"2024-04-04T03:40:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/setodest\/"},"modified":"2024-06-06T13:29:33","modified_gmt":"2024-06-06T10:29:33","slug":"setodest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/setodest\/","title":{"rendered":"Setodest"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Varasemas teabekirjanduses j\u00e4id setod uurijate poolt m\u00e4rkamata. Setode \u201cavastamine\u201d etnograafia ja ajaloo jaoks toimus alles 19. sajandi keskpaigas. 19. sajandil oli levinud teooria, et setod (tolleaegse pruugi j\u00e4rgi Pihkvamaa v\u00f5i Petseri eestlased) on v\u00f5\u00f5rkeelse \u00f5igeusukiriku t\u00f5ttu venestunud eestlased, kes kunagi oma emamaalt orjuse eest olid v\u00e4lja r\u00e4nnanud. Sellest tuleneb setode hulgas t\u00e4naseni levinud omam\u00fc\u00fct, justkui oleksid nad eestlastega v\u00f5rreldes loomult vabamad, kuna pole pidanud kloostritalupoegadena orjust kannatama.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on meile l\u00e4hedasi keelesugulasi peetud nn h\u00f5imurahvasteks, kelle folkloori vastu on tuntud tavap\u00e4rasest suuremat huvi. Keele- ja rahvaluuleuurijad pidasid setosid \u201eideaalseteks \u00fcrgeestlasteks\u201c, kes olid s\u00e4ilitanud palju vanap\u00e4rast, millest pidi t\u00f5usma kasu eesti (mitte seto) ajaloo ja rahvaluule uurimiseks. Tolleaegsete rahvaste arengut k\u00e4sitlevate teooriate valguses usuti, et setod on eestlastele l\u00e4hedane h\u00f5imurahvas, kes on j\u00e4\u00e4nud oma arengult neist 100\u2013200 aastat maha. Setode \u201evanap\u00e4rane\u201c folkloor pidi aitama meil vastuseid leida paljudele eesti p\u00e4rimust ja ajalugu puudutavatele k\u00fcsimustele. Usuti, et Setomaa on \u201cvanavarasalv\u201d, kus leidub enam eestlaste arhailise laulup\u00e4randi \u201cs\u00e4ilinud riismeid\u201d kui n-\u00f6 emamaal. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

Nii kuulutaski Kreutzwald rahvuseepose \u201cKalevipoeg\u201d eess\u00f5nas uhkelt, et kokkupuude laulurikaste Pihkvamaa eestlastega on viinud ta j\u00e4relduseni, et setode \u201csuur hulk laialipillatud laulukatkeid\u201d pole midagi muud kui kadunud Kalevi-loo j\u00e4\u00e4nused. Kahjuks tuleb siiski tunnistada, et Kreutzwaldi kogutud seto laulud on suures osas p\u00f5hjaeestikeelsed ja halvas stiilis v\u00f5ltsingud. \u00a0<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

Kreutzwaldi Setomaa v\u00e4lit\u00f6\u00f6d ja tema saak j\u00e4id napiks, kuid seda usinamalt kogusid setode laule Hurt ja tema kaast\u00f6\u00f6lised. Seto p\u00e4rimuse t\u00e4htsust eesti folkloristika ajaloos r\u00f5hutavadki kolm k\u00f6idet Jakob Hurda v\u00e4lja antud \u201cSetukeste laule\u201d (1904-1907), millest sai siiani kestva \u201eVana Kandle\u201c (kihelkondlik lauluv\u00e4ljaanne, mille eesm\u00e4rk on avaldada k\u00f5ik piirkonna regilaulud) projekti aval\u00f6\u00f6k.\u00a0<\/span><\/span>Nagu Hurt Helsingis ilmunud v\u00e4ljaande eess\u00f5nas \u00fctles, on suuline p\u00e4rimus kirjaoskamatutele setodele justkui piibel ja ajalooraamat, ning nii see kahtlemata ka on. Hurda v\u00e4lja antud \u201eSetukeste laulud\u201c on saanud t\u00e4naste setode jaoks aga teatud m\u00f5ttes esivanemate p\u00fchaks tarkuseraamatuks.<\/p>\n\n\n\n

Setode seadusandlik v\u00f5im Vanemate Kogu kuulutas setod 2002. aastal eestlastest eraldiseisvaks rahvaks. Ka Venemaa tunnustab setosid iseseisva v\u00e4ikerahvana, erinevalt Eestist, kes pole setodele v\u00e4hemusrahva staatust andnud. Ehkki 2011. aasta eesti rahvaloendusel ei olnud v\u00f5imalik m\u00e4rkida oma rahvuseks \u201eseto\u201c, sai siiski \u00fcles t\u00e4hendada oma seto keele oskuse.
12 549 inimest m\u00e4rkis ankeedis, et oskab seto keelt. Samas, Eesti aladel olevates seto enamusega asulates elab t\u00e4na kokku v\u00e4hem kui 4000 inimest. Suurem osa setosid elab n\u00fc\u00fcdseks hoopis erinevates Eesti linnades, mida demonstreerib kujukalt n\u00e4iteks Tallinnas tegutsev traditsiooniliste seto kooride \u2013 leelokooride \u2013 suur arv.\u00a0 Kui 20. sajandi alguses oli selge, et setod on Setomaal elavad \u00f5igeusklikud inimesed, kes r\u00e4\u00e4givad seto keelt, siis t\u00e4nap\u00e4eval on asjad keerulisemad. Osa setodest on ilmalikustunud, ei ela enam ilmtingimata traditsioonilisel setode asualal, ei pruugi k\u00f5nelda enam oma esivanemate keelt ega tunda seto traditsioone.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Varasemas teabekirjanduses j\u00e4id setod uurijate poolt m\u00e4rkamata. Setode \u201cavastamine\u201d etnograafia ja ajaloo jaoks toimus alles 19. sajandi keskpaigas. 19. sajandil oli levinud teooria, et setod (tolleaegse pruugi j\u00e4rgi Pihkvamaa v\u00f5i Petseri eestlased) on v\u00f5\u00f5rkeelse \u00f5igeusukiriku t\u00f5ttu venestunud eestlased, kes kunagi …<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":169,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}