{"id":4,"date":"2024-04-04T06:40:21","date_gmt":"2024-04-04T03:40:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/tooruhm\/"},"modified":"2024-10-24T23:09:30","modified_gmt":"2024-10-24T20:09:30","slug":"tooruhm","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/tooruhm\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6r\u00fchm"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/figure>
\n

Liina Lindstr\u00f6m<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00fclikooli\u00a0t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele professor ja projekti \u201eInterdistsiplinaarne seto korpus\u201c juht<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liina on uurinud eesti keele s\u00fcntaksit, eesti keele grammatika varieerumist, eesti murdeid ning murdes\u00fcntaksi varieerumist. Ta on teinud palju v\u00e4lit\u00f6id eesti keele aladel, eriti aga seto keele alal. Aastatel 2010\u20132013 juhtis Liina projekti, mille k\u00e4igus koguti hulgaliselt keelematerjali t\u00e4nap\u00e4eva Vene F\u00f6deratsiooni koosseisu kuuluval seto keele alal Petseri \u00fcmbruses. Projektis huvitab teda ennek\u00f5ik seto keele, eriti selle grammatika varieerumine ning seda m\u00f5jutavad asjaolud, aga ka laiemalt seto keele olukord t\u00e4nap\u00e4eva Eestis ja Venemaal.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Foto: Lauri Kulpsoo<\/p>\n\n\n\n

\"Andreas<\/figure>
\n

Andreas Kalkun<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

seto keele ja kultuuri teadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Andreas\u00a0on folklorist,\u00a0kes on uurinud peamiselt seto laulup\u00e4rimust ja usundit, aga tegelenud ka folkloristika ajaloo, varase kirjakultuuri ning soo ja seksuaalsuse teemadega. V\u00e4lit\u00f6id on ta teinud peamiselt setode juures Eestis, aga ka Pihkva oblasti Petseri rajoonis ja Krasnojarski krais. Keeleteadlastega seob Andreast juba pikem koost\u00f6\u00f6 seoses \u00fchiste v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega Setomaal.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Helen Plado<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00fclikooli eesti keele teadur\u00a0ja V\u00f5ro instituudi grammatikateadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Helenit huvitab keele varieerumine ja keele muutumine (eelk\u00f5ige grammatika varieerumine ja muutumine) ning selle kaudu ka keelekontaktid. Taustaks on peamiselt funktsionaalne l\u00e4henemine.\u00a0V\u00f5ru ja seto keelega seoses on ta hakanud tegelema ka sotsiolingvistikaga, keskendudes ohustatud keelte temaatikale ja keelte elustamisele.\u00a0Helen on\u00a0v\u00f5ru keele r\u00e4\u00e4kija ja v\u00f5ru keele olukorraga paremini kursis. Lisaks V\u00f5rumaal tehtud v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele on ta k\u00e4inud keelelistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del ka Setomaal.\u00a0<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Foto: Lauri Kulpsoo<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Annika K\u00e4ngsepp<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

keeleteaduse nooremteadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Keeleteaduslikest suundadest huvitavad Annikat enim keele varieerumine ja eesti murded. SetKo projektis otsustas Annika kaasa l\u00fc\u00fca eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et \u00fcks osa tema juurtest on p\u00e4rit V\u00f5rumaalt ja teine Setomaalt. Projektis pakub talle peamiselt huvi see, kuidas erineb Venemaa poolel elavate setode keel Eesti poolel elavate setode keelest.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Foto: Lauri Kulpsoo<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Maarja-Liisa Pilvik<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

eesti keele teadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maarja-Liisat huvitavad eesk\u00e4tt konstruktsiooniline varieerumine, lingvistiline produktiivsus ning keelekasutuse erinevused eri registrites. Samuti on Maarja-Liisa end arendanud andmeteaduse ja kvantitatiivsete andmeanal\u00fc\u00fcsi meetodite vallas ning \u00f5petab seda ka \u00fclikoolis.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Foto: Lauri Kulpsoo<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Triin Todesk<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

l\u00f5unaeesti keelte teadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Triin on tegelenud eesti murrete muutemorfoloogia ja s\u00f5navaraga ning on h\u00e4sti tuttav murdekeele kogumise, kogutu s\u00e4ilitamise ning t\u00f6\u00f6tlemisega. Seto korpuse projektis koordineerib Triin tekstide litereerimist ning osaleb uue materjali salvestamises.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Foto: Lauri Kulpsoo<\/p>\n\n\n\n

\"Ly<\/figure>
\n

Ly Kaasik<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrant<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lyle pakub keeleteaduses k\u00f5ige rohkem huvi kognitiivne metafooriteooria ning s\u00fcnesteetilised ja kehaosametafoorid. Samas on tema jaoks v\u00e4ga p\u00f5nevad ka eesti murded ning keele piirkondlik kujunemine ja muutumine aja jooksul. Eriti on Ly huvitatud seto ja v\u00f5ro keelest, sest ta emapoolne vanaema oli p\u00e4rit Setomaalt. Ly otsustas\u00a0projektis osaleda sellep\u00e4rast, et \u00f5ppida paremini tundma seto keelt ja tutvuda selle hetkeolukorraga. Samuti soovib ta rohkem teada saada seto kombestikust ja traditsioonidest.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"Hipp<\/figure>
\n

Hipp Saar<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

ajaloo magistritudeng<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hipp on p\u00e4rit V\u00f5rumaalt ning kasvanud inimeste keskel, kes on pidevalt tegelenud keelega ja ka murdekeelt rohkem kui lihtsalt k\u00f5nelnud. T\u00e4nu neile inimestele j\u00f5udis ta ka seto korpuse projekti. Juba lapseeas j\u00e4i Hipele k\u00fclge nii v\u00f5ru keel kui ka arusaamine murdekeelte s\u00e4ilitamise vajadusest, mis on ka praegu \u00fcks tema s\u00fcdamel\u00e4hedane keeleteema.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"Janek<\/figure>
\n

Janek Vaab<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

fennougristika nooremteadur<\/em><\/p>\n\n\n\n

Janek on\u00a0s\u00fcndinud-kasvanud Tallinnas, kuid juured viivad ta pisikesse Savil\u00f6\u00f6vi k\u00fclla V\u00f5rumaal. Seet\u00f5ttu huvitub Janek\u00a0l\u00f5unaeesti keeltest, t\u00e4psemalt v\u00f5ru keelest, aga ka l\u00e4\u00e4nemeresoome s\u00f5nade et\u00fcmoloogiast ja h\u00e4\u00e4likuloost.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"Maria<\/figure>
\n

Maria Gr\u00fcnberg<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

Vikerraadio setokeelsete uudiste toimetaja<\/i><\/p>\n\n\n\n

Kuigi Setomaa ja seto laulud on Maria s\u00fcdames olnud juba v\u00e4iksest saati, on ta seto asja aktiivsemalt ajanud viimased viis aastat. 2018. aastal valiti Maria ka Setomaa noorsootskaks. Projektiga liitus ta seet\u00f5ttu, et seto keele s\u00e4ilimine on Maria s\u00fcdameasi. Seto keele litereerijana pakuvad talle enim huvi erip\u00e4rased seto s\u00f5nad ja vanad jutud.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Kertu Zahharov<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureusetudeng<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00dcldkeeleteaduse eriala tudengit Kertut, olles ise \u00fcles kasvanud Alutaguse murde keskel, paeluvad k\u00f5ik Eesti murded. Selle projekti tarvis Setomaal keelt kogumas k\u00e4ia oli tema esimene v\u00e4lit\u00f6\u00f6de kogemus. Lisaks keeleteadusele on Kertu tegus ka p\u00e4rimusmuusikuna, mille kaudu on erinev murdekeel olnud osa tema elust pikka aega. Bakalaureuse\u00f5ppe tudengina tunneb ta huvi paljude keeleteaduse suundade vastu, sest keelemaailm l\u00e4bi teadlase pilgu on \u00fcks \u00e4\u00e4retult p\u00f5nev paik.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Georg Timo\u0161t\u0161enko<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

keeleteaduse magistrant<\/em> <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Georg on p\u00e4rit P\u00e4rnust, seto keele juurde j\u00f5udnud aga keeleteaduse kaudu. Varem on ta uurinud k\u00e4\u00e4nd- ja p\u00f6\u00f6rds\u00f5nade piirile j\u00e4\u00e4vaid eesti keele s\u00f5nu, teda huvitavad ka keele muutumine ja ajalugu. Projektis osaledes on talle varasemast v\u00f5\u00f5ras seto keel saanud palju tuttavamaks ja arusaadavamaks. Selle k\u00f5nelemiseni l\u00e4heb aga veel aega.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liina Lindstr\u00f6m Tartu \u00fclikooli\u00a0t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele professor ja projekti \u201eInterdistsiplinaarne seto korpus\u201c juht Liina on uurinud eesti keele s\u00fcntaksit, eesti keele grammatika varieerumist, eesti murdeid ning murdes\u00fcntaksi varieerumist. Ta on teinud palju v\u00e4lit\u00f6id eesti keele aladel, eriti aga seto keele …<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":287,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}