{"id":3,"date":"2024-04-04T06:40:21","date_gmt":"2024-04-04T03:40:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/avaleht\/"},"modified":"2024-06-07T13:06:48","modified_gmt":"2024-06-07T10:06:48","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Miks\u00a0me interdistsiplinaarset seto korpust teeme?<\/strong><\/span><\/span><\/h4>\n\n\n\n

S\u00f5ltuvalt ideoloogilisest m\u00e4\u00e4ratlusest ja maailmavaatest\u00a0v\u00f5ib seto keelt pidada nii keeleks kui ka murdeks. Keeleajalooliselt on tegemist keelevariandiga, mis on koos muu l\u00f5unaeesti keelega esimesena lahknenud l\u00e4\u00e4nemeresoome algkeelest (vt Viitso 1985). V\u00f5rreldes muu l\u00f5unaeesti keelega on seto keel geograafiliselt k\u00f5ige idapoolsem ning ajaloolistel ja kultuurilistel p\u00f5hjustel ka k\u00f5ige erip\u00e4rasem:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Seto keel on olnud pikalt tugevas kontaktis vene keelega<\/strong>, mille m\u00f5ju avaldub nii s\u00f5navaras (vt Must 2000), h\u00e4\u00e4lduses kui ka s\u00fcntaksis (vt Juhkason jt\u00a02012).<\/li>\n\n\n\n
  2. Setod kuuluvad \u00f5igeusu\u00a0kirikusse<\/strong>, mist\u00f5ttu eristuvad nad kultuuriliselt nii v\u00f5rukestest kui ka muudest l\u00f5unaeestlastest (vt Kalkun 2014).<\/li>\n\n\n\n
  3. Setodel on\u00a0ajalooliselt olnud selgelt oma rahvuslik identiteet<\/strong>, mis ei ole ei eesti ega vene identiteet (vt J\u00e4\u00e4ts 2000).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Setomaa Vene poolel elab praegu umbes 200 seto keele k\u00f5nelejat, kelle hulk v\u00e4heneb pidevalt. K\u00f5nelejate v\u00e4henemise on p\u00f5hjustanud eelk\u00f5ige k\u00fclakoolide v\u00f5rgustiku lagunemine 1970ndatel ja piiri sulgemine 1990ndate\u00a0alguses.<\/p>\n\n\n\n

    Kuigi seto keele kohta on viimasel ajal tehtud \u00fcksikuurimusi ja \u00fclevaateid (vt nt Lindstr\u00f6m, ilmumas), on vaja p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu seto keele erip\u00e4rale<\/strong>, selle t\u00e4nap\u00e4evasele sotsiolingvistilisele olukorrale<\/strong> ja\u00a0keelekontaktidele<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

    <\/div>\n\n\n\n

    Kuidas me interdistsiplinaarset seto korpust teeme?<\/strong><\/span><\/span><\/h4>\n\n\n\n

    Korpuse koostamine algab keelejuhtide k\u00f5ne salvestamisest<\/strong>. Korpusesse\u00a0koondatavad tekstid on enamasti kogutud v\u00e4lit\u00f6\u00f6del, mis toimusid aastatel 2010, 2011, 2013 ja 2016. K\u00f5neldud tekstid p\u00f5hinevad poolstruktureeritud intervjuudel, mis t\u00e4hendavad \u00fcldjoontes vaba vestlust keelejuhi eluk\u00e4igu ja kohaliku elu teemadel. Vestlust suunavad vajadusel konkreetsed sotsiolingvistilised k\u00fcsimused keelejuhi vanemate p\u00e4ritolu jms kohta. J\u00e4rgmine etapp on\u00a0litereerimine<\/strong> ehk\u00a0tekstide transkribeerimine salvestuselt. Litereerimiseks kasutame\u00a0lihtsustatud transkriptsiooni, mis on kasutusel T\u00dc eesti murrete korpuses. Paraku ei ole seto keele jaoks k\u00f5netuvastust, mist\u00f5ttu tuleb see t\u00f6\u00f6 teha k\u00e4sitsi.<\/p>\n\n\n\n

    P\u00e4rast\u00a0transkribeerimist tekstid m\u00e4rgendatakse<\/strong>. Selleks kasutame eesti murrete korpuse jaoks loodud m\u00e4rgendusskeemi. Varasemate projektide k\u00e4igus juba m\u00e4rgendatud tekstid v\u00f5imaldavad morfoloogilise m\u00e4rgenduse protsessi m\u00e4rgatavalt kiirendada ja h\u00f5lbustada: loome varasemate m\u00e4rgenduste p\u00f5hjal kasutajas\u00f5nastikud ning skriptid, mida kasutame tekstide eelm\u00e4rgendamiseks; sellele j\u00e4rgneb m\u00e4rgenduse kontroll, mida omakorda on v\u00f5imalik suuresti automatiseerida. Kolmanda m\u00e4rgendustasandina lisame tekstidele temaatilise m\u00e4rgenduse, mis v\u00f5imaldab folkloristidel ja teistel kultuuriuurijatel tekstidest huvipakkuvat v\u00f5imalikult lihtsalt \u00fcles leida.<\/p>\n\n\n\n

    <\/div>\n\n\n\n

    Mis on interdistsiplinaarset seto korpuse\u00a0v\u00e4ljund?<\/strong><\/span><\/span>\u00a0<\/strong><\/span><\/h4>\n\n\n\n
      \n
    1. Seto keel on ohustatud<\/strong>, mist\u00f5ttu on selle kogumine ja s\u00e4ilitamine pikemas perspektiivis hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega.\u00a0<\/li>\n\n\n\n
    2. Setode asualal ja kultuuris<\/strong> on viimase saja aasta jooksul toimunud mitmeid suuri ja radikaalseid muutusi<\/strong>, n\u00e4iteks haridusoludega seotud muutused, piiriga seotud traumad, kultuuri nivelleerumine. Setode enda kogemusi pole selle k\u00f5ige sees aga s\u00fcstemaatiliselt j\u00e4\u00e4dvustatud.<\/li>\n\n\n\n
    3. Kuigi v\u00e4lit\u00f6\u00f6del on kogutud arvestataval m\u00e4\u00e4ral salvestisi (176 tundi), on neist litereeeritud vaid umbes kuus tundi ehk 50 000 tekstis\u00f5na. See t\u00e4hendab, et praegu litereeritud testide\u00a0p\u00f5hjal ei ole v\u00f5imalik teha j\u00e4reldusi kogu k\u00f5nelejaskonna keele kohta<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n
    4. Korpus v\u00f5imaldab tundma \u00f5ppida n\u00e4iteks eri piirkondade seto keelt, kultuuri, traditsioone ja \u00f5igeusu kiriku p\u00e4randit<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n
    5. Loodav korpus on olemuselt interdistsiplinaarne<\/strong>, mis t\u00e4hendab, et lisaks lingvistidele on see kasutatav\u00a0ka n\u00e4iteks folkloristidel, etnoloogidel, ajaloolastel\u00a0ja religiooni uurijatel.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      <\/p>\n\n\n\n

      <\/div>\n\n\n\n

      Kirjandus<\/strong><\/span><\/span>\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

      \n

      Juhkason jt = Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindstr\u00f6m, Liina; Plado, Helen (2012). Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal. \u00d5dagumeresoom\u00f5 piiriq. L\u00e4\u00e4nemeresoome piirid. Finnic borders (11\u221229).. V\u00f5ro Instituut. (V\u00f5ro Instituudi Toim\u00f5ndus\u00f5q. Publications of V\u00f5ro Institute).<\/p>\n\n\n\n

      J\u00e4\u00e4ts, Indrek (2000). Ethnic Identity of the Setus and Estonian-Russian Border Dispute. Nationalities Papers, 28 (4), 651\u2212670.<\/p>\n\n\n\n

      Kalkun, Andreas (2014). Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides. Keel ja Kirjandus, 1, 1\u221223.<\/p>\n\n\n\n

      Lindstr\u00f6m, Liina (2020). Seto lause p\u00f5hijooned. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; V\u00e4strik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja t\u00e4nap\u00e4eva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.<\/p>\n\n\n\n

      Must, Mari (2000). Vene laens\u00f5nad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/p>\n\n\n\n

      Viitso, Tiit-Rein (1985). L\u00e4\u00e4nemeresoome murdeliigenduse p\u00f5hijooned. Keel ja Kirjandus 7, 399\u2013404.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Miks\u00a0me interdistsiplinaarset seto korpust teeme? S\u00f5ltuvalt ideoloogilisest m\u00e4\u00e4ratlusest ja maailmavaatest\u00a0v\u00f5ib seto keelt pidada nii keeleks kui ka murdeks. Keeleajalooliselt on tegemist keelevariandiga, mis on koos muu l\u00f5unaeesti keelega esimesena lahknenud l\u00e4\u00e4nemeresoome algkeelest (vt Viitso 1985). V\u00f5rreldes muu l\u00f5unaeesti keelega on …<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":279,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}