{"id":17,"date":"2024-04-04T06:40:22","date_gmt":"2024-04-04T03:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/traditsioonidest\/"},"modified":"2024-06-06T13:38:51","modified_gmt":"2024-06-06T10:38:51","slug":"traditsioonidest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/traditsioonidest\/","title":{"rendered":"Traditsioonidest"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Naiste r\u00f5ivad<\/strong><\/span><\/h4>\n\n\n\n

Seto naiste ilusad ja v\u00e4\u00e4rikad riided, mida kantakse praegusel ajal vaid pidup\u00e4evadel, on ikka olnud imetlusobjekt. Traditsiooniliselt pole setode r\u00f5ivad, ehted ja peakatted olnud aga \u00fcksnes praktilised esemed v\u00f5i iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele kandjate kohta olulist teavet. Nii on r\u00f5ivad n\u00e4idanud, kas t\u00fcdruk on juba meheleminekueas, kas naine on \u00e4sja abiellunud, eakas pereema v\u00f5i vanat\u00fcdruk. Setod on uskunud, et jumalaema p\u00fch\u00e4 Maarja on kandnud samasuguseid riideid nagu seto naised, mis oli m\u00f5istagi m\u00e4rk seto rahva erilisest v\u00e4ljavalitusest. Seto legendide j\u00e4rgi p\u00fcsib maailm senikaua, kuni maa peal leidub seto riietes inimesi. Veel 20. sajandi alguseski olid seto naised veendunud oma traditsiooniliste r\u00f5ivaste ilus ning pidasid naabruses elavate venelaste ja eestlaste riideid koledateks hoorahamedeks. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

\u201eRahvariie\u201c on seevastu kontseptsioon, mida tutvustati setodele alles 1920. aastatel. Varem moderniseerunud Eesti aladel ei kantud 20. sajandi alguses enam traditsioonilist r\u00f5ivastust. \u201eEesti rahvariided\u201c olid selge ideoloogilise t\u00e4henduse saanud kost\u00fc\u00fcmid, mis olid kokku pandud muuseumidesse kogutud ajalooliste r\u00f5ivaste p\u00f5hjal. Seto naised valmistasid aga veel 20. sajandi alguseski oma r\u00f5ivad traditsioonilisel moel ega tundnud modernses m\u00f5ttes konstrueeritud ja ideologiseeritud \u201erahvariideid\u201c. T\u00e4nu seto naiste k\u00e4teosavusele ja fantaasiarikkusele on seto \u00a0rahvariidemustrite variatiivsus s\u00e4ilinud t\u00e4naseni, nii et igal setol on isemoodi riided, mitte vormiriidena \u00fchtsed \u201erahvariided\u201c. Seejuures ei t\u00e4henda traditsioonide p\u00fcsimine riiete valmistamisel sugugi seda, et setode kost\u00fc\u00fcmid oleksid p\u00fcsinud sajandeid t\u00e4pselt samasugustena: j\u00e4lgida saab nii l\u00f5igete kui ka v\u00e4rvieelistuste muutust.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Seto naiste jumalaema<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/h4>\n\n\n\n

Setodel on rikkalik ja v\u00e4ga erip\u00e4rane \u00f5igeusup\u00e4rand, mida iseloomustavad paljud \u00f5igeusu tavap\u00e4rastest traditsioonidest erinevad praktikad ning \u00f5igeusu teoloogia omap\u00e4rased t\u00f5lgendused. Need on levinud peamiselt suuliselt ja s\u00e4ilitanud veel 21. sajandilgi oma erilaadse n\u00e4o. <\/span><\/span>Nii nagu Setomaa s\u00fcda on Petseri ja Petseri s\u00fcda on klooster, mille s\u00fcdames on omakorda Jumalaema Uinumise peakirik oma imettegevate jumalaema ikoonidega, on ka setode \u00f5igeusu s\u00fcdames p\u00fch\u00e4 Maarja.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

Seto jumalaemaga seotud p\u00e4rimuse \u00fcks iseloomulikke jooni on jumalaema l\u00e4hendamine ajas ja ruumis. Legendide j\u00e4rgi tegutses jumalaema just setode asualal, pidas jumalateenistusi tulevase Petseri kloostri alustes koobastes. Sestap on jumalaema setode asuala, st Petseri kloostrit \u00fcmbritseva maa-ala oma kaitse alla v\u00f5tnud ning setod (nagu paljud muudki rahvad) kutsuvad oma asuala P\u00fch\u00e4 Maarja maaks. Legendides ilmub jumalaema seto riietes ja r\u00e4\u00e4gib seto keelt, mis omakorda r\u00f5hutab seto rahva ja jumalaema vahelist seost. Vanas p\u00e4rimuses ilmub jumalaema seto riietes naisena lahinguv\u00e4ljale ning annab n\u00f5u, mis p\u00e4\u00e4stab (tavaliselt) vene v\u00e4ed vastaste l\u00f6\u00f6kide eest.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

Seto naiste \u00f5igeusus on jumalaemal olnud silmapaistev roll. Jumalaema kohta on \u00f6eldud \u201enaiste jumal\u201c, mis on t\u00e4hendanud muuhulgas seda, et naiste intiimsed menstruatsiooni- ja s\u00fcnnituskogemused on seotud folklooris jumalaemaga. Nimelt on usutud, et jumalaema oli esimene naine, kes menstrueeris, ning et ta aitab naisi s\u00fcnnitusel, kuna on ise kogenud v\u00e4ga valurikast s\u00fcnnitust (\u00f5igeusu teoloogia j\u00e4rgi oli jumalaema s\u00fcnnitus valutu). Menstruatsiooni seostamine jumalaemaga on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud vana \u00f5igeuskliku tavaga, et naine ei tohi menstruatsiooni ajal sakramentidest osa saada, lahkunuid m\u00e4lestada, ikooni suudelda, selle ees k\u00fc\u00fcnalt s\u00fc\u00fcdata v\u00f5i radikaalseimal juhul \u00fcle\u00fcldse kirikusse minna. Seto naised on ilmselt tegelenud aktiivselt kiriklike keeldude t\u00f5lgendamisega ning leidnud naisekehaga seotud kiriklike tabude p\u00f5hjusi jumalaemas.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Seto mitmeh\u00e4\u00e4lne laul<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/h4>\n\n\n\n

2008. aasta septembris esitas Eesti vabariik taotluse seto mitmeh\u00e4\u00e4lse laulutraditsiooni kandmiseks inimkonna vaimse kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja, mis rahuldati 2009. aastal. Sellega sai seto laulukultuurist laulu- ja tantsupeotraditsiooni ning kihnu kultuuriruumi k\u00f5rval kolmas n\u00e4htus Eesti vabariigis, mis sellesse nimekirja kanti. Setode mitmeh\u00e4\u00e4lne laulmisviis on ainulaadne kogu maailmas ning nende laulukultuur vaatamata ajaloo kiiretele keerdk\u00e4ikudele t\u00e4naseni eluj\u00f5uline ja seto kogukonna jaoks oluline.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Naiste r\u00f5ivad Seto naiste ilusad ja v\u00e4\u00e4rikad riided, mida kantakse praegusel ajal vaid pidup\u00e4evadel, on ikka olnud imetlusobjekt. Traditsiooniliselt pole setode r\u00f5ivad, ehted ja peakatted olnud aga \u00fcksnes praktilised esemed v\u00f5i iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele kandjate kohta olulist …<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":178,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}