{"id":16,"date":"2024-04-04T06:40:22","date_gmt":"2024-04-04T03:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/setod-siberis-ja-venemaal\/"},"modified":"2024-06-06T13:33:01","modified_gmt":"2024-06-06T10:33:01","slug":"setod-siberis-ja-venemaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/setod-siberis-ja-venemaal\/","title":{"rendered":"Setod Siberis ja Venemaal"},"content":{"rendered":"<div style=\"height:20px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi esimesel k\u00fcmnendil emigreerusid paljud pered \u00fclerahvastatud ja vaeselt setode asualalt Ida-Siberisse tolleaegsesse Jenisseiski kubermangu (praegu Krasnojarski krai), aga ka teistesse tsaaririigi piirkondadesse. V\u00e4ljar\u00e4nnanute t\u00e4pne arv pole teada, kuid Eesti asundusi uurinud August Nigoli v\u00e4itel, asus Siberisse elama 5000-6000 setot. Kuna setode Siberisse emigreerumine toimus perioodil, mil enamus setodest polnud kirjaoskajad, oli sidepidamine emamaaga keeruline ja j\u00e4i enamasti peagi soiku. Hiljem takistas kirjalike kontaktide hoidmist seegi, et kodused olid eestikeelse kooliharidusega, samas kui venekeelsetes koolides \u00f5ppinud diasporaa setod olid harjunud kirjutama emakeelseid tekste kirillitsas. 2007. ja 2008. aastal Siberi seto k\u00fclades v\u00e4lit\u00f6id tehes kogesime, et enamik Siberisse emigreerunud setodest oli 21. sajandiks oma emamaale j\u00e4\u00e4nud sugulastega kontakti kaotanud. T\u00e4nased Siberi setod oskavad k\u00fcll \u00f6elda k\u00fclanimesid, kust nende vanavanemad omal ajal v\u00e4lja r\u00e4ndasid, kuid need imeliku k\u00f5laga nimed ja tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvad v\u00e4ikesed kohad ei seostu nende jaoks millegi v\u00e4ga konkreetsega, kuna nad pole neis kohtades ise kunagi k\u00e4inud. Samas pole Siberi k\u00fclades elavad setode j\u00e4reltulijad siiski unustanud oma esivanemate keelt, laule ja kombeid.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">T\u00e4nap\u00e4eval kuulub osa setode traditsioonilisest asualast Eesti vabariigi, osa Vene f\u00f6deratsiooni koosseisus. Vene poolele j\u00e4\u00e4val alal on setode arv kahjuks iga aastaga j\u00e4rjest kahanenud. Paljud setod lahkusid Pihkva oblasti koosseisu arvatud aladelt Eesti NSV linnadesse juba N\u00f5ukogude ajal. Peamiselt tehti seda majanduslikel p\u00f5hjustel, kuid lisaks ka keelelistel, sest Pihkva oblastis keelelisse v\u00e4hemusse j\u00e4\u00e4nud setode t\u00f6\u00f6- ja elukeskkond muutus j\u00e4rsult venekeelsemaks.\u00a0Petserimaale j\u00e4id aga maha setode surnuaiad ja kodukirikud, mis t\u00e4hendas paljudele lahkujatele t\u00f5sist hingelist traumat.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">\u00d5igeusklike setode jaoks on oma kadunukeste m\u00e4lestamine ning haudade korraspidamine olnud traditsiooniliselt v\u00e4ga oluline igap\u00e4evane religioosne praktika. \u00d5nneks on seto kultuuriorganisatsioonide kaudu v\u00f5imalik taotleda jumalaema uinumise p\u00e4evaks, mil peetakse traditsioonilisi ristik\u00e4ike, tasuta kultuuriviisat. Seda v\u00f5imalust kasutavad paljud setod, kes pole muidu suutelised viisat organiseerima.\u00a0 Petserimaalt v\u00e4ljar\u00e4nnanud setode jaoks on jumalaema uinumise p\u00fcha ajal toimuv kodukoha k\u00fclastus ning religioossed ja rahvalikud pidustused \u00fcks viis, kuidas kaotuse ja traumaga tegeleda.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi esimesel k\u00fcmnendil emigreerusid paljud pered \u00fclerahvastatud ja vaeselt setode asualalt Ida-Siberisse tolleaegsesse Jenisseiski kubermangu (praegu Krasnojarski krai), aga ka teistesse tsaaririigi piirkondadesse. V\u00e4ljar\u00e4nnanute t\u00e4pne arv pole teada, kuid Eesti asundusi uurinud August Nigoli v\u00e4itel, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":173,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}