{"id":14,"date":"2024-04-04T06:40:22","date_gmt":"2024-04-04T03:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/usk-keel-ja-identiteet\/"},"modified":"2024-06-06T13:30:15","modified_gmt":"2024-06-06T10:30:15","slug":"usk-keel-ja-identiteet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/usk-keel-ja-identiteet\/","title":{"rendered":"Usk, keel ja identiteet"},"content":{"rendered":"<div style=\"height:20px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">Kui Kreutzwald oma jala v\u00f5idukalt setode asualale vajutas, olevat setod talle \u00f6elnud, et nad on maarahvas, aga paluvad vene-v\u00e4rki jumalat. \u00d5igeusk, mille varane misjon puudutas Setomaad ilmselt juba 11.\u201312. sajandil, on olnud \u00fcks seto identiteedi alustalasid. T\u00e4nap\u00e4evalgi on Setomaa kaetud kirikute ja ts\u00e4ssonate v\u00f5rguga, kirikup\u00fchadega seotud <i>kirmaskid<\/i> ja <i>k\u00fcl\u00e4praasnikud<\/i> struktureerivad nii traditsioonilistel seto aladel kui linnades elavate setode aega. Ajalooliselt ongi just \u00f5igeusklik kultuur keeleliselt sarnaste V\u00f5rumaa naabrite ja setode vahele piiri t\u00f5mmanud. Naabruses elavaid luterlasi on setod halvustavalt <i>m\u00f5tsikuteks<\/i> kutsunud, mis on viidanud juba vanadele eelarvamustele mitte\u00f5igeusklike suhtes. Eestlased on omakorda r\u00e4\u00e4kinud setode \u201evene usust\u201c, mis on samuti kandnud sageli negatiivset varjundit. Venelastest naabrid, kes on setodega ajalooliselt samadesse kogudustesse kuulunud, on kutsunud setosid pooleusulisteks \u2013 v\u00f5\u00f5ristades ilmselt nii setode kehva vene keele oskust kui ka nende erinevaid usupraktikaid.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n<p>Setode asuala vahetus naabruses asuva Irboska P\u00fcha Nikolai kiriku kohta on kirjalikke teateid 1340. aastast, kuid arvatakse, et kirik oli seal juba 12. v\u00f5i isegi 11. sajandil. <span style=\"line-height: 115%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">1473. asutati Petseri klooster, mille m\u00f5ju seto kultuurile on olnud m\u00f5\u00f5tmatult suur \u2013 Setomaa s\u00fcdames asuv Petseri on olnud setode jaoks nii pealinn kui ka religioosne keskus. Lisaks olid paljud seto talupojad kloostriga seotud majanduslikult, sest kloostrile kuulus hulgaliselt setode asualal olnud maavaldusi. T\u00e4nap\u00e4eval kuuluvad Petserimaal asuvad setode kirikud Moskva patriarhaadi ja Eesti-poolsed setode kogudused Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni alla (linnas elavate setode jaoks on asi segasem \u2013 puhtalt seto kogudusi \u00fcldse ei eksisteerigi). Ehkki Moskva ja Konstantinoopoli \u00f5igeusukirikud on omavahel vaenujalal, peavad setod m\u00f5lema patriarhaadi alla kuuluvaid kirikuid, mille kogudused on traditsiooniliselt setodest koosnenud, \u201eenda omaks\u201c \u2013 n\u00e4iteks k\u00fclastavad Eesti vabariigis elavad setod Petseris k\u00e4ies ikka Varvara kirikut, kui see on perekonnatraditsioon. Vanu traditsioone ja religioosseid praktikaid p\u00fc\u00fctakse j\u00e4tkata kiriklikele v\u00f5i riiklikele piiridele vaatamata.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">\u00d5igeusk on eristanud setod keeleliselt sarnastest katoliiklastest ja hiljem luterlikest v\u00f5rumaalastest. Kuigi keeleliselt v\u00e4ga l\u00e4hedased (t\u00e4nap\u00e4evane keeleteadus usub, et L\u00f5una-Eesti h\u00f5imud, st muuhulgas setod ja v\u00f5rokesed, eristusid l\u00e4\u00e4nemeresoome algkeelest varem, kui p\u00f5hjaeestlased ja soomlased), olid 20. sajandi alguse setod ja nende luterlastest naabrid hariduslike v\u00f5i sotsiaalmajanduslike olude m\u00f5ttes v\u00e4ga erinevad. Kui setode asualal oli venekeelne kooliv\u00f5rk veel 19. sajandi l\u00f5puski suhteliselt h\u00f5re ja kirjaoskajate osakaal setode seas vaid 0,6%\u20130,9%, siis V\u00f5rumaal oli kirjaoskus selleks ajaks juba suhteliselt \u00fcldine. Ehkki 20. sajandi alguses suurenes kirjaoskajate osakaal ka Setomaa aladel, oli vahe V\u00f5rumaaga endiselt v\u00e4ga suur \u20131926. aastal oli V\u00f5ru maakonnas 15-aastaste ja vanemate elanike hulgas kirjaoskajaid 90%, Setomaal k\u00fc\u00fcndis kirjaoskajate osakaal aga vaid 44%-ni.<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui Kreutzwald oma jala v\u00f5idukalt setode asualale vajutas, olevat setod talle \u00f6elnud, et nad on maarahvas, aga paluvad vene-v\u00e4rki jumalat. \u00d5igeusk, mille varane misjon puudutas Setomaad ilmselt juba 11.\u201312. sajandil, on olnud \u00fcks seto identiteedi alustalasid. T\u00e4nap\u00e4evalgi on Setomaa kaetud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":239,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":170,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/setko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}