Traditsioonidest

Naiste rõivad

Seto naiste ilusad ja väärikad riided, mida kantakse praegusel ajal vaid pidupäevadel, on ikka olnud imetlusobjekt. Traditsiooniliselt pole setode rõivad, ehted ja peakatted olnud aga üksnes praktilised esemed või iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele kandjate kohta olulist teavet. Nii on rõivad näidanud, kas tüdruk on juba meheleminekueas, kas naine on äsja abiellunud, eakas pereema või vanatüdruk. Setod on uskunud, et jumalaema pühä Maarja on kandnud samasuguseid riideid nagu seto naised, mis oli mõistagi märk seto rahva erilisest väljavalitusest. Seto legendide järgi püsib maailm senikaua, kuni maa peal leidub seto riietes inimesi. Veel 20. sajandi alguseski olid seto naised veendunud oma traditsiooniliste rõivaste ilus ning pidasid naabruses elavate venelaste ja eestlaste riideid koledateks hoorahamedeks.

„Rahvariie“ on seevastu kontseptsioon, mida tutvustati setodele alles 1920. aastatel. Varem moderniseerunud Eesti aladel ei kantud 20. sajandi alguses enam traditsioonilist rõivastust. „Eesti rahvariided“ olid selge ideoloogilise tähenduse saanud kostüümid, mis olid kokku pandud muuseumidesse kogutud ajalooliste rõivaste põhjal. Seto naised valmistasid aga veel 20. sajandi alguseski oma rõivad traditsioonilisel moel ega tundnud modernses mõttes konstrueeritud ja ideologiseeritud „rahvariideid“. Tänu seto naiste käteosavusele ja fantaasiarikkusele on seto  rahvariidemustrite variatiivsus säilinud tänaseni, nii et igal setol on isemoodi riided, mitte vormiriidena ühtsed „rahvariided“. Seejuures ei tähenda traditsioonide püsimine riiete valmistamisel sugugi seda, et setode kostüümid oleksid püsinud sajandeid täpselt samasugustena: jälgida saab nii lõigete kui ka värvieelistuste muutust.

Seto naiste jumalaema

Setodel on rikkalik ja väga eripärane õigeusupärand, mida iseloomustavad paljud õigeusu tavapärastest traditsioonidest erinevad praktikad ning õigeusu teoloogia omapärased tõlgendused. Need on levinud peamiselt suuliselt ja säilitanud veel 21. sajandilgi oma erilaadse näo. Nii nagu Setomaa süda on Petseri ja Petseri süda on klooster, mille südames on omakorda Jumalaema Uinumise peakirik oma imettegevate jumalaema ikoonidega, on ka setode õigeusu südames pühä Maarja.

Seto jumalaemaga seotud pärimuse üks iseloomulikke jooni on jumalaema lähendamine ajas ja ruumis. Legendide järgi tegutses jumalaema just setode asualal, pidas jumalateenistusi tulevase Petseri kloostri alustes koobastes. Sestap on jumalaema setode asuala, st Petseri kloostrit ümbritseva maa-ala oma kaitse alla võtnud ning setod (nagu paljud muudki rahvad) kutsuvad oma asuala Pühä Maarja maaks. Legendides ilmub jumalaema seto riietes ja räägib seto keelt, mis omakorda rõhutab seto rahva ja jumalaema vahelist seost. Vanas pärimuses ilmub jumalaema seto riietes naisena lahinguväljale ning annab nõu, mis päästab (tavaliselt) vene väed vastaste löökide eest.

Seto naiste õigeusus on jumalaemal olnud silmapaistev roll. Jumalaema kohta on öeldud „naiste jumal“, mis on tähendanud muuhulgas seda, et naiste intiimsed menstruatsiooni- ja sünnituskogemused on seotud folklooris jumalaemaga. Nimelt on usutud, et jumalaema oli esimene naine, kes menstrueeris, ning et ta aitab naisi sünnitusel, kuna on ise kogenud väga valurikast sünnitust (õigeusu teoloogia järgi oli jumalaema sünnitus valutu). Menstruatsiooni seostamine jumalaemaga on tõenäoliselt seotud vana õigeuskliku tavaga, et naine ei tohi menstruatsiooni ajal sakramentidest osa saada, lahkunuid mälestada, ikooni suudelda, selle ees küünalt süüdata või radikaalseimal juhul üleüldse kirikusse minna. Seto naised on ilmselt tegelenud aktiivselt kiriklike keeldude tõlgendamisega ning leidnud naisekehaga seotud kiriklike tabude põhjusi jumalaemas.

Seto mitmehäälne laul

2008. aasta septembris esitas Eesti vabariik taotluse seto mitmehäälse laulutraditsiooni kandmiseks inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, mis rahuldati 2009. aastal. Sellega sai seto laulukultuurist laulu- ja tantsupeotraditsiooni ning kihnu kultuuriruumi kõrval kolmas nähtus Eesti vabariigis, mis sellesse nimekirja kanti. Setode mitmehäälne laulmisviis on ainulaadne kogu maailmas ning nende laulukultuur vaatamata ajaloo kiiretele keerdkäikudele tänaseni elujõuline ja seto kogukonna jaoks oluline.