{"id":8,"date":"2024-04-04T05:33:44","date_gmt":"2024-04-04T02:33:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/webspots\/"},"modified":"2024-04-04T05:34:02","modified_gmt":"2024-04-04T02:34:02","slug":"webspots","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/webspots\/?lang=et","title":{"rendered":"Webspots"},"content":{"rendered":"

\r\n\tEuroopa P\u00f5hi\u00f5iguste Ameti (FRA) ohvriuuring \u2013 Eestis on peaaegu iga viies inimene kogenud v\u00e4givalda <\/b><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t9% EL riikides elavatest inimestest koges viimase 5 aasta jooksul v\u00e4givalda. Eestis oli selliste inimeste osakaal ligi poole suurem \u2013 18%. Selle n\u00e4itajaga oleme EL riikidest esikohal. Viimase aasta jooksul on Eestis v\u00e4givalda kogenud 9% naistest ja 10% meestest.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tAnna Markina, Tartu \u00dclikooli kriminolooga ja SeRV projekti koordinaator, kommenteerib ohvriuuringu tulemusi.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u201cSee, et Eesti paigutus rahvusvahelises v\u00f5rdluses esikohale, jagades seda kohta Soomega, tuli t\u00f5esti \u00fcllatusena. Erinevad varasemad uuringud v\u00e4givalla levikust ja ohvriks langemisest viitasid k\u00fcll, et v\u00e4givalda esineb meil \u00fcsna palju, aga see FRA ohvriuuringus esikoht pani t\u00f5esti m\u00f5tlema olukorrale ja selle p\u00f5hjustele.<\/span><\/span><\/span><\/em>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tKui minna uuringuandmetesse s\u00fcvitsi ning uurida v\u00e4givallatseja \u2013 ohvri suhteid, siis selgub, et k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutab \u00fcldpildi l\u00e4hisuhtev\u00e4givald. Nii vastas 45% Eesti respondentidest, et v\u00e4givallatsejaks oli perekonna liige v\u00f5i sugulane ning 42% v\u00e4givalla intsidentidest toimus ohvri kodus. Ka nende n\u00e4itajate poolest oleme kahjuks \u201eedetabeli\u201c tipus.<\/span><\/span><\/span><\/em>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tMis on nende andmete puhul v\u00e4ga oluline: see enamasti koduseinte vahel toimuv v\u00e4givald j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamatuks. Ainult 13% Eesti vastanutest teatas v\u00e4givallajuhtumist politseile. See osakaal on EL madalamate seast. Uuringus vaadati ka mitteteatamise p\u00f5hjusi. Valdav enamus on vastanud, et intsident ei olnud nende arvates piisaval t\u00f5sine v\u00f5i nad ise lahendasid seda. Kui aga vaadata v\u00e4givalla tagaj\u00e4rgi ohvrile, siis Eesti puhul paistab silma, et v\u00e4givald m\u00f5jutab eesk\u00e4tt ohvri vaimset tervist \u2013 sageli esineb depressioon, \u00e4revus, madal enesehinnang. Sellise m\u00f5ju tulemusena langeb ohvri valmidus p\u00f6\u00f6rata oma murega kellegi, s.h ametkondade poole. Ehkki uuringu tulemustest soovitus oleks siiski seda teha. Nimetatud uuring t\u00f5i v\u00e4lja ka positiivseid \u00fcllatusi. Nii paigutus Eesti EL esikohale ohvrite rahulolu poolest \u2013 80% nendest, kes politseiga kokku puutusid j\u00e4i politsei tegevusega rahule.<\/span><\/span><\/span><\/em>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tP\u00f5hiline j\u00e4reldus, mida me sellest uuringust saame teha, et ohvrid ei anna ennast m\u00e4rku ja ei j\u00f5ua abini, ehkki v\u00e4givald on levinud. V\u00e4givallast teatamine v\u00f5i mitteteatamine ei ole ainult ohvri vastutus. Selleks, et ohver p\u00f6\u00f6rduks abi pakkuvate organisatsioonide poole, on olule luua selleks vastavad tingimused. Oluline, et ohvri mured v\u00f5etakse t\u00f5siselt, v\u00e4givalda ei pisendata, v\u00e4givallana tunnistatakse k\u00f5ike v\u00e4givalla vorme, ka ps\u00fchholoogilist, majandusliku, aga ka peresisest seksuaalv\u00e4givalda. Oluline, et ohvrit m\u00e4rkaksid spetsialistid, aga ka k\u00f5ik teised inimesed, kes ohvriga kokku puutuvad: arstid, \u00f5ed, \u00f5petajad, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, ps\u00fchholoogid, kolleegid ja s\u00f5brad ning pakuksid oma kaitset, toetust ja abi, et ohver vastava teenusteni j\u00f5uaks. Oluline tegeleda mitte ainult ohvriga, pannes kogu vastutus tema \u00f5lgadele, aga ka v\u00e4givallatsejatega: juhtumit kiiresti ja \u00f5iglaselt menetleda, s\u00fc\u00fcteo toimepanijat karistada, aga ka suunata ning aidata teda v\u00e4givallast loobuma. Vastavad programmid on Eestis \u00f5nneks juba olemas.<\/span><\/span><\/span><\/em>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tUuringu andmed n\u00e4itavad, et ka nooremate inimeste kategoorias (16-29 aastased) on kahjuks v\u00e4givalla ohvriks langemine k\u00f5rge ning enamus ohvritest teab v\u00e4givallatsejat \u2013 see on s\u00f5ber, tuttav, naaber v\u00f5i perekonna liige. Tahaksin siiski loota, et t\u00e4nu sellele, et v\u00e4givallast r\u00e4\u00e4kimine ei ole \u00fchiskonnas tabutema, t\u00e4nu programmidele nagu KiVa ja \u201eKiusamisest vabaks\u201c \u00f5nnestub meil kasvatada v\u00e4givallavaba p\u00f5lvkond.\u201d<\/span><\/span><\/span><\/em>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tTutvu uuringu kokkuv\u00f5ttega: https:\/\/fra.europa.eu\/sites\/default\/files\/fra_uploads\/fra-2021-crime-safety-victims-rights-summary_en.pdf<\/a>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tUuringu l\u00f5ppraporti leiab siit: https:\/\/fra.europa.eu\/sites\/default\/files\/fra_uploads\/fra-2021-crime-safety-victims-rights_en.pdf<\/a>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tFlo Kasearu n\u00e4itus \u201eElust v\u00e4lja l\u00f5igatud\u201c oli Tallinna Kunstihoones avatud jaanuarist m\u00e4rtsini <\/b><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tN\u00e4itus keskendus naiste vastu suunatud koduv\u00e4givallale. Ehkki Flo Kasearu p\u00fchendas n\u00e4ituse Eesti naiste kogetule, on need probleemid p\u00e4evakajalised peaaegu igas teiseski \u00fchiskonnas. Tema huvi jured probleemi vastu peituvad tema enda eluloos: 2009. aastal avas kunstniku ema Margo Orup\u00f5ld naiste tugikeskuse P\u00e4rnus.<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tMis tegelikult toimub suletud uste taga? Miks on t\u00e4naval turvalisem kui kodus? Kuidas \u00f5igustab oma tegusid iga neljas v\u00e4givallatsejast Eesti mees? Kuidas v\u00e4givalda enda \u00fcmber \u00e4ra tunda ja selle vastu abi saada \u2013 k\u00fcsis kunstnik. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>N\u00e4itus oli jagatud peat\u00fckkideks, mis j\u00e4rgisid v\u00e4givallaohvrite p\u00fc\u00fcdlusi j\u00e4rk-j\u00e4rgult iseseisvaks muutuda ja j\u00f5hker partner h\u00fcljata.<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tN\u00e4ituse virtuaalne avamine:\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\thttps:\/\/www.facebook.com\/TallinnaKunstihoone\/videos\/flo-kasearu-n%C3%A4ituse-elust-v%C3%A4lja-l%C3%B5igatud-virtuaalne-avamine\/453625322676228\/<\/a>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"https:\/\/www.kunstihoone.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/mg_9164-39-900x600.jpg\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tVirtuaalne n\u00e4itus:\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\thttps:\/\/virtuaal.kunstihoone.ee\/en\/elust-valja-loigatud\/1-saal-uldvaade<\/a>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tInimkaubanduse ennetamise \u00f5ppevideod<\/b><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tTartu \u00dclikooli, T\u00f6\u00f6inspektsiooni, Sotsiaalkindlustuameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti koost\u00f6\u00f6s toimusid infotunnid t\u00f6\u00f6andjatele, kes v\u00e4rbavad v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Sihtgrupiks olid restoranipidajad, kes t\u00e4nasel p\u00e4eval valmistuvad taasavama s\u00f6\u00f6gikohti.\u00a0 Infotunnid toimusid kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeltes. Infotund\u00a0 keskendus k\u00fcsimusele millist tuge pakub riik vastutustundlikuks ettev\u00f5tluseks v\u00e4lismaalaste t\u00f6\u00f6lev\u00f5tu valguses. Inimkaubandusele \u00f5igustust ei ole, aga t\u00f6\u00f6andjad saavad an\u00f5u ja abi riiklikelt institutsioonidelt. <\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tInfotunnist \u201eMillist tuge pakub riik vastutustundlikuks ettev\u00f5tluseks v\u00e4lismaalaste t\u00f6\u00f6lev\u00f5tu valguses?<\/b>\u201c valmisid \u00f5ppevideod, mida saab vaadata:\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tVene keeles: <\/span>https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ixECg-lg1b8<\/a> \u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tInglise keeles: <\/span>https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fRiE_xdIDEI<\/a>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tEesti keeles:<\/span> https:\/\/youtu.be\/7YzBSHEa7Eg<\/span><\/a><\/span> <\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tT\u00f6\u00f6andja ei pea otsima infot eri asutuste veebilehtedelt \u2013 \u00f5pevideod aitavad kokku hoida aega ja annavad vajalikud teadmised kompaktselt. <\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tV\u00e4givallaennetuse kokkulepe VEKO annab suuna j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks<\/b><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJustiitsministeerium saatis maikuus 2021 koosk\u00f5lastusringile v\u00e4givalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2021-2025, mis seab riigi tegevussuunad j\u00e4rgmiseks viieks aastaks. Suurem t\u00e4helepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel v\u00e4givallal, uute teemadena eakatevastasel ning l\u00e4bivalt eri teemade puhul vaimsel v\u00e4givallal.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tKokkulepe toob v\u00e4lja 14 v\u00e4givallaennetuse tegevussuunda. Eesm\u00e4rk on see, et Eesti \u00fchiskond laiemalt taunib v\u00e4givalda.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tSoovitused v\u00e4givallaennetusprogrammideks koolides, eakatevastase v\u00e4givalla m\u00e4rkamine ja ennetamine, spetsialistide sekkumisoskuste parendamine, v\u00e4givallast loobumise teenuste arendamine, tervishoiuteenuste osutajate rolli suurendamine v\u00e4givalla m\u00e4rkamises ning ohvris\u00f5bralik menetlus on v\u00e4lja toodud ka SeRV projekti raportis.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"Suunad\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tAnu Leps Justiitsministeeriumist tutvustas\u00a0 10. m\u00e4rtsil 2021 toimunud seminaril v\u00e4givallaennetuse tegevussuundi. Seminaril osales ka SeRV projekti meeskond.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tOhvriabi h\u00fcvitise kaasajastamine <\/b><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tSotsiaalkindlustusamet soovib teha\u00a0 ohvriabi h\u00fcvitise maksmise ohvris\u00f5bralikumaks ning v\u00f5tta arvesse l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla erip\u00e4rad.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tOhvriabi riiklik h\u00fcvitis koosneb ravikuludest, perioodilisest h\u00fcvitisest ja matusekuludest. Ravikuludena h\u00fcvitatakse kulud ravimitele, proteesidele ja abivahenditele, taastusravile ning kannatanu hooldamisele. Perioodilise h\u00fcvitisena kompenseeritakse t\u00f6\u00f6v\u00f5imetusest v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4henemisest tulenev kahju, sh saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu.<\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tOhvriabi h\u00fcvitise saajate arv on v\u00e4ike ning selle maksmise tingimused ei arvesta l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvrite vajadusi ja erip\u00e4rasid.\u00a0 Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt maksti 2019. aastal kuriteoohvrite h\u00fcvitisi kokku 210-le isikule, samas kui registreeriti \u00fcle 8700 v\u00e4givallakuriteo. H\u00fcvitise saamiseks tuleb esitada raviarsti v\u00f5i perearsti t\u00f5end, mille kohaselt kestis v\u00e4givallakuriteo tagaj\u00e4rjel saadud tervisekahjustuse ravi v\u00e4hemalt neli kuud v\u00f5i tegemist oli raske tervisekahjustusega. Ohvril tuleb esitada kuludokumendid ravi- v\u00f5i matusekulude kohta.<\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tOhvrite teadlikkus ohvriabi h\u00fcvitise olemasolust on madal, perioodilise h\u00fcvitise saamine eeldab t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hindamise taotlemist T\u00f6\u00f6tukassas ning kuna ohvril on v\u00f5imalik saada h\u00fcvitist ka kohtu kaudu, teeb see kogu protsessi keeruliseks ning kompleksseks.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tSotsiaalkindlustusameti t\u00f6\u00f6grupp arutas koos Tartu \u00dclikooli SeRV projekti meeskonnaga kuidas disainida ohvriabi h\u00fcvitise maksmine teenuseks, millele on lihtne ligi p\u00e4\u00e4seda, mis l\u00e4htuks ohvrist ning arvestaks ka vaimsest v\u00e4gavallast tekkinud kannatusi ja l\u00e4bielamisi.\u00a0\r\n<\/p>\r\n

SERV Victims Spots Germany<\/a><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa P\u00f5hi\u00f5iguste Ameti (FRA) ohvriuuring \u2013 Eestis on peaaegu iga viies inimene kogenud v\u00e4givalda 9% EL riikides elavatest inimestest koges viimase 5 aasta jooksul v\u00e4givalda. Eestis oli selliste inimeste osakaal ligi poole suurem \u2013 18%. Selle n\u00e4itajaga oleme EL riikidest …<\/p>\n","protected":false},"author":158,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/158"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":114,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}