{"id":10,"date":"2024-04-04T05:33:45","date_gmt":"2024-04-04T02:33:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/uudised\/"},"modified":"2024-04-15T09:13:55","modified_gmt":"2024-04-15T06:13:55","slug":"uudised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/uudised\/?lang=et","title":{"rendered":"UUDISED"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"color: #0000cd;\"><strong>28. m\u00e4rts\u00a02022<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\">SERV projekti l\u00f5ppkonverents<\/span><\/p>\n<p>Kahe aasta jooksul t\u00f6\u00f6tas kuuest ELi riigist p\u00e4rit teadlastest ja praktikutest koosnev SERVi projektimeeskond koos, et parandada arusaamist ohvriabi teenuste osutamisest, v\u00e4ljakutsetest ja v\u00f5imalustest; t\u00f5sta teadlikkust tervikliku ja hea ohvriabi teenuse osutamise ja organisatsioonidevahelise koost\u00f6\u00f6 olulisusest. Projekti peamisi j\u00e4reldusi ja tulemusi tutvustati l\u00f5ppkonverentsil 28.03.2022.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a011fef83602-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a011fef83602-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a011fef83602-collapse\">Kava:<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a011fef83602-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a011fef83602-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Agenda:\n<p>10.00 \u2013 10.20\u00a0<strong>Needs and Rights of Victims of Crime: Overview of the SERV Project aims and results<\/strong><\/p>\n<p><em>Anna Markina, Researcher, University of Tartu, Estonia<\/em><\/p>\n<p>10.20-10.40\u00a0<strong>The role of Justice Services in building an integrated intervention system targeting crime victims based on the standards set in the Victims\u2019 Directive<\/strong><\/p>\n<p><em>Isabella Mastropasqua, Executive of the Department for Juvenile and Community Justice, Italy<\/em><\/p>\n<p>10.40 \u2013 11.00\u00a0<strong>Specialised Hate Crime Victim Support<\/strong><\/p>\n<p><em>Stephan Kees, Specialist Consultant, VBRG \u2013 Association of Counseling Centers for Victims of Right-wing, Racist and Antisemitic Violence in Germany<\/em><\/p>\n<p>11.00 \u2013 11.20\u00a0<strong>Measures and proposals for the eradication of prostitution \u2013 Forum for the abolition of prostitution created by the Government of the Valencian Autonomous Community<\/strong><\/p>\n<p><em>Ana Calvo Sierra, legal researcher and coordinator of the Valencian Forum for the abolition of prostitution, Spain<\/em><\/p>\n<p>11.20 \u2013 11.30\u00a0<strong>Break<\/strong><\/p>\n<p>11.30 \u2013 11.50\u00a0<strong>New challenges on human trafficking in Portugal<\/strong><\/p>\n<p><em>Manuel Albano \u2013 National Rapporteur \u2013 Trafficking in Human Beings; Vice President of Governmental commission for citizenship and gender equality, Portugal<\/em><\/p>\n<p>11.50 \u2013 12. 10\u00a0<strong>Risks of trafficking for the refugees of war in Ukraine<\/strong><\/p>\n<p><em>Sirle Blumberg, head of THB victims\u2019 support service, VSS Estonia<\/em><\/p>\n<p>12.10 \u2013 12.30\u00a0<strong>The news and trends in the protection of crime victims in Romania<\/strong><\/p>\n<p><em>Mrs. Monica Trusca,\u00a0executive director of the\u00a0General Directorate of Social Assistance and Child Protection \u2013 Timis County<\/em><\/p>\n<p>12.30 \u2013 12.50\u00a0<strong>Discussion<\/strong><\/p>\n<p>12.50 \u2013 13.00\u00a0<strong>Concluding remarks<\/strong><\/p>\n<p><em>Anna Markina, Researcher, University of Tartu, Estonia<\/em><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\"><strong>25. august 2020<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\">Ohvriabisse p\u00f6\u00f6rdujate arv kasvab<\/span><\/p>\n<p>Riigikantselei tellitud k\u00fcsitlusest selgus, et viimase kuu jooksul on \u00fcle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset v\u00e4givalda ning 1% f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda oma l\u00e4hedase poolt. See on hinnanguliselt 44 000 inimest, kes ei tunne end oma kodus turvaliselt. Lisaks on perev\u00e4givallast puudutatud nende inimeste l\u00e4hedased, sh lapsed.\u00a0<\/p>\n<p>Politsei sai selle aasta I poolaastal 6059 perev\u00e4givallaga seotud v\u00e4ljakutset. Ohvriabisse j\u00f5udis 1916 uut perev\u00e4givallaga seotud juhtumit ning naiste tugikeskustesse p\u00f6\u00f6rdus 1287 kannatanut. V\u00e4ga k\u00f5rge riskiga perev\u00e4givalla juhtumitega tegelevasse koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikku MARACi suunati 62 uut juhtumit. Perev\u00e4givalla tagaj\u00e4rjel kaotas elu kuus inimest.<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 9px;\">L\u00e4hisuhtev\u00e4givalla j\u00e4\u00e4m\u00e4gi<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"600\" class=\"alignnone wp-image-31\" style=\"width: 600px; height: 600px;\" title=\"ohvriabi_m2gi.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/ohvriabi_m2gi.jpg\" alt=\"J\u00e4\u00e4m\u00e4gi\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/ohvriabi_m2gi.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/ohvriabi_m2gi-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/ohvriabi_m2gi-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p><strong>Kriisitelefonilt 116 006 otsib abi aina enam inimesi<\/strong><\/p>\n<p>2019. aastast on inimestel v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt kriisitelefonile 116006, kus pakutakse n\u00f5ustamist v\u00e4givalla v\u00f5i halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Samuti saavad kriisitelefonile p\u00f6\u00f6rduda inimesed, kes on mures oma v\u00e4givalla alla kannatava l\u00e4hedase p\u00e4rast.\u00a0<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem p\u00f6\u00f6rdutakse kriisitelefonile seoses perev\u00e4givallaga \u2013 selle aasta esimesel poolaastal p\u00f6\u00f6rduti perev\u00e4givalla osas 557 korral, neist 400 inimest p\u00f6\u00f6rdus esimest korda. Kokku tuli kriisitelefonile 2239 p\u00f6\u00f6rdumist. Lisaks perev\u00e4givallale p\u00f6\u00f6rdutakse kriisitelefonile enim seoses erinevate sotsiaalsete probleemide, v\u00e4givallaga, suitsiidim\u00f5tetega ning leina teemadega.<\/p>\n<p>Eriolukorra ajal suurenes kriisitelefonile p\u00f6\u00f6rdumiste arv mitmekordselt. Eelk\u00f5ige vajasid p\u00f6\u00f6rdujad abi seoses enda vaimse tervisega, sh suitsiidim\u00f5tetega. Samuti oli m\u00e4rgata suurenenud p\u00f6\u00f6rdumist l\u00e4hedaste poolt. Siiski oli aprillis l\u00e4biviidud k\u00fcsitluse j\u00e4rgi kriisitelefoni olemasolust kuulnud vaid 36% inimestest. Seega on vaja teha endiselt pidevat teavitust\u00f6\u00f6d, et inimeste teadmine abiv\u00f5imalustest suureneks.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Ohvriabit\u00f6\u00f6tajad toetavad traumat kogenud inimesi koost\u00f6\u00f6s politseiga<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcle Eesti t\u00f6\u00f6tavad politseijaoskondades sotsiaalkindlustusameti ohvriabit\u00f6\u00f6tajad, kes pakuvad tuge ja n\u00f5ustamist kuriteo, v\u00e4givalla v\u00f5i halva kohtlemise ohvriteks langenutele. K\u00f5ige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumid. Selle aasta esimesel poolaastal j\u00f5udis ohvriabit\u00f6\u00f6tajateni 1916 uut l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla all kannatanut. Ohvriabit\u00f6\u00f6taja pakub kannatanule esmast ps\u00fchhosotsiaalset n\u00f5ustamist ning suunab ta edasise abini. Koost\u00f6\u00f6 politsei ja ohvriabi vahel aitab ennetada v\u00e4givalla kordumist ning juhtumite eskaleerumist raske v\u00e4givallani.<\/p>\n<p><strong>Naiste tugikeskustes leiavad kannatanud nii peavarju kui ka n\u00f5ustamist\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Naiste tugikeskused abistasid selle aasta\u00a0 esimesel poolaastal 1287 naist. See on rohkem kui eelmistel aastatel (2018. aasta esimesel poolaastal 1099 naist, 2019. aasta esimesel poolaastal 1248 naist). Teadmine naiste tugikeskuste pakutavatest teenustest on iga aastaga t\u00f5usnud ning inimesed julgevad \u00fcha enam abi saamiseks tugikeskustesse p\u00f6\u00f6rduda. Ka on tugikeskustel v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6 politsei ning ohvriabiga, mille t\u00f6\u00f6tajad suunavad vajadusel kannatanu majutuse v\u00f5i n\u00f5ustamise saamiseks tugikeskustesse.\u00a0<\/p>\n<p>Vanuse l\u00f5ikes j\u00e4i enim naisi vanusesse 25-49 aastat ning peamiselt abistati eesti keeles (904 korda). Venekeelseid kliente oli 313, suur osa neist Harjumaal\u00a0(181) ning Ida- Virumaal (94).\u00a0Esimesel poolaastal oli ka 10 klienti v\u00e4lisriigist. Majutust vajas 83 naist ja 47 last.\u00a0<\/p>\n<p><strong>L\u00e4hisuhtev\u00e4givalla tapmiste ennetamine v\u00f5rgustikut\u00f6\u00f6 kaudu<\/strong><\/p>\n<p>Alates 2017. aastast toimub Eestis MARAC v\u00f5rgustikut\u00f6\u00f6, kuhu suunatakse juhtumid, mille puhul on tuvastatud k\u00f5rge risk raske tervise- v\u00f5i eluvastase s\u00fc\u00fcteo toimepanemiseks. Koost\u00f6\u00f6s kannatanuga pannakse paika plaan, mis aitab tagada kannatanu turvalisuse.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Selle aasta esimesel poolaastal lisandus MARAC-idesse 62 uut juhtumit, kus kannatanuks oli \u00fchel korral mees ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud juhtudel naised. Kui arvestada juurde ka alaealised lapsed, kes MARAC-i juhtumikorralduses tuge ja teenuseid saavad, on uutes juhtumites seotud pereliikmeid (kannatanu, alaealised lapsed) 148. Keskmine MARAC-i klient Eestis on 40-aastane naine, kellel on 1-2 alaealist last.\u00a0<\/p>\n<p>Surmaga l\u00f5ppenud juhtumeid pole sel aastal MARAC-ides lahendada tulud. Siinkohal r\u00f5\u00f5mustab, et piirkondade MARAC-ide v\u00e4ga t\u00f5hus t\u00f6\u00f6 on ilmselt\u00a0otseselt p\u00e4\u00e4stnud elusid. N\u00e4eme, et MARAC-i sekkumises olevad juhtumid ei l\u00f5ppe Eestis surmaga. Teisalt viitab politsei statistika siiski sellele, et ametkondade koost\u00f6\u00f6s on oluline eluohtlikke juhtumeid veelgi paremini m\u00e4rgata ja sekkuda. Sellel poolaastal on l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla tagaj\u00e4rjel hukkunud kahjuks\u00a0rohkem inimesi kui mullu. K\u00f5ige sagedamini suunavad MARAC-i juhtumeid ohvriabi, sellele j\u00e4rgneb politsei ja lastekaitse.<\/p>\n<p><strong>Lasteabitelefon 116 111 pakub tuge lastele aga ka laste p\u00e4rast muret tundvatele t\u00e4iskasvanutele<\/strong><\/p>\n<p>Lasteabisse saab lastega seotud teemadel p\u00f6\u00f6rduda \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt telefoni v\u00f5i veebivestluse teel. N\u00f5u ja \u00e4rakuulamist pakutakse nii lastele kui ka laste p\u00e4rast mures olevatele t\u00e4iskasvanutele. Lasteabisse p\u00f6\u00f6rduti selle aasta esimesel poolaastal 4864 korda, millest lapse v\u00e4\u00e4rkohtlemisega oli seotud 895 p\u00f6\u00f6rdumist, sh lapse f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemisega seotud juhtumid. Eriolukorra ajal, kui koolid olid suletud, v\u00e4henesid p\u00f6\u00f6rdumised seoses koolis toimuva kiusamise ja v\u00e4givallaga, kuid suurenesid p\u00f6\u00f6rdumised seoses internetis toimuva halva kohtlemisega.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Lastemaja toetab seksuaalv\u00e4givalda kogenud lapsi<\/strong><\/p>\n<p>Lastemajas abistatakse seksuaalselt v\u00e4\u00e4rkoheldud v\u00f5i selle kahtlusega lapsi. Eestis on kolm lastemaja: Tallinnas, Tartus ja J\u00f5hvis. Lastemaja v\u00f5imaldab koondada \u00fche katuse alla k\u00f5ik vajalikud toimingud lapse \u00e4ra kuulamisest kuni hilisemate toetavate tegevusteni. Lastemajateenuse osutamise juures on v\u00f5tmes\u00f5naks koost\u00f6\u00f6. Lastemajateenuse puhul m\u00e4ngib olulist rolli ka t\u00e4iskasvanute soov ja tahe tegutseda lapse parimast huvist l\u00e4htuvalt. 2020. aasta I poolaastal oli l\u00f5una ja p\u00f5hja lastemajas kokku 178 juhtumit, 133 t\u00fcdrukut ja 45 poissi, millest 48 juhul oli tegu peresisese juhtumiga. P\u00f6\u00f6rdumistega seotud lastest olid 144 eestikeelsed ning 33 venekeelsed.\u00a0<\/p>\n<p><strong>V\u00e4givalla ennetamiseks alustas tegevust tugiliin v\u00e4givallast loobumiseks<\/strong><\/p>\n<p>Alates selle aasta 22. maist on avatud v\u00e4givallast loobumise tugiliin 660 6077. Telefonitsi toimuva esmase n\u00f5ustamise eesm\u00e4rk on pakkuda tuge ja anda informatsiooni abi saamise v\u00f5imalustest k\u00f5igile, kes on mures enda v\u00f5i oma l\u00e4hedase v\u00e4givaldse k\u00e4itumise p\u00e4rast.<\/p>\n<p>Liini avamisest augusti keskpaigani on sihtgrupi n\u00f5ustamist ette tulnud\u00a041 korral.\u00a0Enamik v\u00e4givallast loobumise tugiliinile helistajatest on olnud meesoost ning teinud seda p\u00e4rast kokkupuudet politseiametniku v\u00f5i ohvriabit\u00f6\u00f6tajaga. Sellistel juhtudel on tegu peamiselt situatiivse v\u00e4givallaga pereliikme suhtes ja v\u00e4givallatseja oli alkoholijoobes. Mitmel korral on tugiliini poole n\u00f5u saamiseks p\u00f6\u00f6rdunud v\u00e4givaldselt k\u00e4ituva isiku l\u00e4hedased, keda on pannud muretsema perekonnaliikme vaimse tervise probleemid ning sellega kaasnev agressiivne k\u00e4itumine. P\u00f6\u00f6rdunud on ka naisi, kellele teeb muret partneripoolne vaimne v\u00e4givald.<\/p>\n<p><strong>Abi saamise v\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0H\u00e4daohu korral helista koheselt 112\u00a0<\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Kui oled kogenud v\u00e4givalda, oled mures enda v\u00f5i l\u00e4hedase p\u00e4rast, siis saad \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi p\u00f6\u00f6rduda ohvriabi kriisitelefonile 116 006 v\u00f5i kirjutada veebivestluse teel aadressil\u00a0<a href=\"http:\/\/www.palunabi.ee\/?fbclid=IwAR2lrb2XWE28h9mzl1ytEbIla2VjshjxcX5KZS-M0myFqZJ80sISLQvYGCU\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-auth=\"NotApplicable\">www.palunabi.ee<\/a><\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Kui oled mures enda v\u00e4givaldse k\u00e4itumise p\u00e4rast, siis saad p\u00f6\u00f6rduda tugiliinile 660 6077<\/p>\n<p>\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Kui oled mures m\u00f5ne lapse heaolu p\u00e4rast v\u00f5i kahtlus lapse abivajadusele, siis helista lasteabitelefonile 116111 v\u00f5i kirjuta kodulehelt\u00a0<a href=\"http:\/\/www.lasteabi.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-auth=\"NotApplicable\">www.lasteabi.ee<\/a><\/p>\n<p><em>Brit Tammiste<\/em><\/p>\n<p><em>N\u00f5unik<\/em><\/p>\n<p><em>Kriminaalpoliitika osakond<\/em><\/p>\n<p><em>Justiitsministeerium<\/em><\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #0000cd;\">24. august 2020<\/span><\/strong><\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\">Anna Markina t\u00f6\u00f6d tunnustati v\u00e4givalla ennetamise preemiaga.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1500\" height=\"1000\" class=\"alignnone wp-image-30\" style=\"width: 750px; height: 500px;\" title=\"anna.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/anna.jpg\" alt=\"Anna\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/anna.jpg 1500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/anna-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/anna-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/anna-768x512.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1500px) 100vw, 1500px\"><\/p>\n<p>SeRV projektijuhi Anna Markina t\u00f6\u00f6d tunnustati v\u00e4givalla ennetamise preemiaga. Auhinda annab v\u00e4lja Justiitsministeerium koost\u00f6\u00f6s Eesti Vabariigi Presidendi kantseleiga. Auhind antakse inimestele, kes on aidanud kaasa inimkaubanduse ja naistevastase v\u00e4givalla ennetamisele, samuti sellealase teadlikkuse t\u00f5stmisele ja noorte abistamisele. Auhinna andis Annale ja veel seitmele\u00a0nominendile \u00fcle Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\"><strong>1. juuni 2020<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\">Tugiliin v\u00e4givallast loobumise abistamiseks<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"858\" height=\"395\" class=\"alignnone wp-image-29\" style=\"width: 858px; height: 395px;\" title=\"tugiliin.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/tugiliin.jpg\" alt=\"Tugiliin\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/tugiliin.jpg 858w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/tugiliin-300x138.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/tugiliin-768x354.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 858px) 100vw, 858px\"><\/p>\n<p>Sotsiaalkindlustusamet avas infoliini meestele ja naistele, kes soovivad loobuda v\u00e4givallast oma suhtes ja muuta oma k\u00e4itumist turvalisemaks. Numbrile oodatakse helistama ka l\u00e4hedasi, kes soovivad v\u00e4givallast loobujat toetada. V\u00e4givaldne k\u00e4itumine on lubamatu ning see on v\u00f5imalik asendada austava suhtlusega. Tihtipeale n\u00e4evad v\u00e4givallatsejad seda ka ise ja otsivad lahendusi, kuidas luua turvatunnet ja rahu oma peres. Samas v\u00f5ib teekond v\u00e4givallast turvalise k\u00e4itumise juurde olla keeruline ja muutuste elluviimiseks vajab inimene j\u00e4rjekindlust ja tuge. Seet\u00f5ttu pakutakse v\u00f5imalust esimese sammuna helistada ja arutada olukorda.<\/p>\n<p>V\u00e4givallast loobumise tugiliin<strong> 6606 077<\/strong> on avatud <strong>esmasp\u00e4evast reedeni, kella 10-16ni<\/strong>, n\u00f5u saab k\u00fcsida ka e-posti teel <strong><a href=\"mailto:tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee\">tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee<\/a><\/strong>.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\"><strong>9. aprill 2020<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #0000cd;\">Ohvriabi seaduse muudatused eriolukorra ajaks<\/span><\/p>\n<p>Riigikogule esitati paketteeln\u00f5u, mis k\u00e4sitleb eriolukorra meetmeid ning sisaldab ka ohvrabi seaduse muudatusi.<\/p>\n<p>\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"960\" class=\"alignnone wp-image-28\" style=\"width: 640px; height: 480px;\" title=\"thumbnail_hammer-620011_1920.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920.jpg\" alt=\"Hammer\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920-300x225.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920-768x576.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 9px;\">Image by <\/span><a style=\"font-size: 9px;\" href=\"https:\/\/pixabay.com\/users\/succo-96729\/?utm_source=link-attribution&amp;utm_medium=referral&amp;utm_campaign=image&amp;utm_content=620011\">succo<\/a><span style=\"font-size: 9px;\"> from <\/span><a style=\"font-size: 9px;\" href=\"https:\/\/pixabay.com\/?utm_source=link-attribution&amp;utm_medium=referral&amp;utm_campaign=image&amp;utm_content=620011\">Pixabay<\/a><\/p>\n<p>Ohvriabi teenuse osutamises v\u00f5ivad osaleda vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud vabatahtlikud. Eeln\u00f5uga v\u00e4hendatakse kehtivas seaduses olevaid piiranguid vabatahtlikele eriolukorra ajaks. Vabatahtlik v\u00f5ib sel ajal olla ohvriabi t\u00f6\u00f6taja sugulane v\u00f5i h\u00f5imlane. Samuti v\u00e4hendatakse naiste tugikeskuse teenuse osutajal n\u00f5utava t\u00e4ienduskoolituse mahtu.<\/p>\n<p>Eriolukorra ajal ning 6 kuu p\u00e4rast seda v\u00f5ivad ohvriabi teenust saada ka eriolukorast otseselt puudutatud inimesed, kellele olukord on negatiivselt m\u00f5junud. N\u00f5ustamisteenust v\u00f5ivad saada politsei, tervishoiut\u00f6\u00f6tajad, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad v\u00f5i inimesed, kes on eriolukora t\u00f5ttu kaotanud t\u00f6\u00f6. Teenuse vajaduse hindamine on ohvriabi t\u00f6\u00f6taja \u00fclesanne.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-3 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920.jpg\"><img decoding=\"async\" data-id=\"28\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/397\/thumbnail_hammer-620011_1920.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-ima&lt;\/figcaption&gt;&lt;\/figure&gt;\n&lt;\/figure&gt;\n\"><\/a><\/figure><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>28. m\u00e4rts\u00a02022 SERV projekti l\u00f5ppkonverents Kahe aasta jooksul t\u00f6\u00f6tas kuuest ELi riigist p\u00e4rit teadlastest ja praktikutest koosnev SERVi projektimeeskond koos, et parandada arusaamist ohvriabi teenuste osutamisest, v\u00e4ljakutsetest ja v\u00f5imalustest; t\u00f5sta teadlikkust tervikliku ja hea ohvriabi teenuse osutamise ja organisatsioonidevahelise koost\u00f6\u00f6 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":158,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/158"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":174,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/serv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}