{"id":9,"date":"2024-04-04T09:12:34","date_gmt":"2024-04-04T06:12:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/konkreetsushinnangud\/"},"modified":"2024-04-04T09:12:59","modified_gmt":"2024-04-04T06:12:59","slug":"konkreetsushinnangud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/konkreetsushinnangud\/","title":{"rendered":"Konkreetsushinnangud"},"content":{"rendered":"

\n\tMis need on?<\/span>
\n<\/h3>\n

\n\tAbstraktsus ja konkreetsus\u00a0moodustavad m\u00f5nes m\u00f5ttes \u00fche skaala kaks otsa. Konkreetses skaala otsas asuvad kontseptid, mida on lihtne meeltega tajuda v\u00f5i ette kujutada. N\u00e4iteks\u00a0\u201claud\u201d ja \u201ckass\u201d kuuluvad pigem skaala konkreetsesse otsa,. Teises otsas on aga raskemini tajutavad v\u00f5i ettekujutatavad m\u00f5isted, n\u00e4iteks \u201cs\u00f5prus\u201d ja \u201cdefinitsioon\u201d.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00f5igi s\u00f5nade puhul pole selge, kas tegu on konkreetsete v\u00f5i abstraktsete m\u00f5istetega. M\u00f5ned tunduvad olevat kuskil vahepeal: n\u00e4iteks \u201cvalitsus\u201d on \u00fchelt poolt oluline ja abstraktne institutsioon, kuid sellegipoolest koosneb v\u00e4gagi konkreetsetest inimestest. Samuti l\u00e4heb asi pisut keerulisemaks siis, kui me ei r\u00e4\u00e4gi enam ainult nimis\u00f5nadest, nagu \u201ckass\u201d v\u00f5i \u201claud\u201d, vaid n\u00e4iteks tegus\u00f5nadest (\u201cjooksma\u201d, \u201caimama\u201d), omaduss\u00f5nadest (\u201ckrobeline\u201d, \u201cm\u00f5istetav\u201d) ning m\u00e4\u00e4rs\u00f5nadest (\u201ct\u00e4na\u201d, \u201cvabalt\u201d). Ka nende hulgas on s\u00f5nu, mis tunduvad teistest abstraktsemad v\u00f5i konkreetsemad, kuid nende puhul v\u00f5ib hindamine olla pisut keerulisem kui nimis\u00f5nade puhul.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKas s\u00f5na teebki siis abstraktseks puhtalt see, kui inimene ei saa s\u00f5na kirjeldatud n\u00e4htust v\u00f5i asja n\u00e4ha, haista, kuulda ega katsuda (n\u00e4iteks \u201cs\u00f5prus\u201d), ja konkreetseks see, kui tajumine on v\u00f5imalik? Kanada professor Allan Paivio n\u00e4itas t\u00f5epoolest juba 1965. aastal (20), et konkreetsed objektid tekitavad inimese peas mentaalseid pilte lihtsamini kui abstraktsed n\u00e4htused. See pole aga alati \u00fcks\u00fcheselt nii, et konkreetseid asju saab meeltega tajuda ja abstraktseid ei saa. Richardson (1976) tegi eksperimendi, mille tulemus n\u00e4itab, et on enamjaolt t\u00f5si, et kui objekt on konkreetne, siis on teda ka lihtne vaimusilmas ette kujutada, kuid mitte alati, ning seega ei saa konkreetsust ja ettekujutatavust p\u00e4ris samaks omaduseks pidada (21). Tema eksperimendis sai muuhulgas n\u00e4iteks fraas \u201cerutavad tunded\u201d k\u00f5rge ettekujutatavuse hinnangu, kuid samal ajal peeti seda pigem abstraktseks. Samal ajal sai fraas \u201caktsiate rahaks tegemine\u201d k\u00f5rge konkreetsushinnangu, kuid ei olnud sugugi nii lihtsasti vaimusilmas ette kujutatav. Seega pole abstraktsus ja ettekujutatavus v\u00e4ga lihtsalt ja \u00fcheselt kattuvad m\u00f5isted, kuid on siiski piisavalt sarnased, et inimene v\u00f5iks hinnangu andmisel tajutavusest l\u00e4htuda.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMiks me neid vajame?
\n<\/h3>\n\n

\n\tKonkreetsuse-abstraktsuse skaala on keeleteaduses ja ps\u00fchholoogias kuum teema. Need kontseptsioonid on aja m\u00f6\u00f6dudes teaduses aina olulisemaks saanud, sest selleteemaliste artiklite arv kasvas u 300 pealt 1990ndatel 800 peale 2000ndatel ning 1900 peale viimasel k\u00fcmnendil (3).\n<\/p>\n

\n\tKonkreetsushinnangute andmestik on olemas paljudes keeltes. N\u00e4iteks on inimestelt hinnangud kogutud suurele hulgale ingliskeelsetele s\u00f5nadele (1), hollandikeelsetele s\u00f5nadele (2) ja mandariinikeelsetele s\u00f5nadele (3). Mitmes keeles on kogutud hinnanguid v\u00e4iksemale hulgale s\u00f5nadele (1000-4000), sh prantsuse (4), saksa (5), itaalia (6), hispaania (7), portugali (8), poola (9), horvaatia (10) ja indoneesia (11) keele s\u00f5nadele. Lisaks inimesi h\u00f5lmavale katsemeetodile on neid v\u00e4ikeste m\u00f6\u00f6ndustega v\u00f5imalik koguda ka masin\u00f5ppe abil, eriti kui mingi hulk inimhinnatud s\u00f5nade andmeid on juba ees olemas (12, 19).\n<\/p>\n

\n\tAndmestikke koostatakse, sest nende n\u00e4ol on tegu teadusvaraga, mida saavad oma t\u00f6\u00f6s kasutada mitme teadusharu esindajad. Esmaj\u00e4rjekorras on sellest palju abi keeleteadlastel, ps\u00fchholingvistidel ja ps\u00fchholoogidel. Konkreetsus ja abstraktsus m\u00f5jutavad seda, kuidas inimaju \u00fcldse keelt protsessib. Paljud teadlased t\u00f6\u00f6tavad teooriate kallal, mis p\u00fc\u00fcavad seletada, miks konkreetsemaid s\u00f5nu on lihtsam protsessida kui abstraktseid (13, 14). Et ka eesti keele kohta selliseid uuringuid p\u00f5hjalikumalt teha, on h\u00e4dasti vaja teada, kui abstraktsed v\u00f5i konkreetsed uuringus kasutatavad s\u00f5nad on.\n<\/p>\n

\n\tSamuti ei ole ilma nende hinnanguteta v\u00f5imalik teha teatud t\u00fc\u00fcpi keelekatseid. N\u00e4iteks lasevad paljud katsed inimesel ekraanil olevaid objekte v\u00f5i teksti vaadata ning m\u00f5\u00f5davad, kui palju aega neil reageerimiseks kulub. Et abstraktseid asju protsessib inimene alati kauem, tuleb katseid tehes p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu sellele, et n\u00e4htavad objektid v\u00f5i s\u00f5nad oleks sarnase abstraktsustasemega, et katse tulemused sellest m\u00f5jutatud poleks.\n<\/p>\n

\n\tMeie abstraktsuse-konkreetsuse hinnangutest v\u00f5iks abi olla ka neuroloogias. M\u00f5ned teadlased on n\u00e4idanud, kuidas abstraktsed ja konkreetsed s\u00f5nad m\u00e4ngivad erinevat rolli Parkinsoni t\u00f5ve ja skisofreenia korral (15, 16). Huvitaval kombel paistab olevat n\u00f5nda, et kui Alzheimerit p\u00f5devad patsiendid kaotavad esmaj\u00e4rjekorras pigem abstraktset s\u00f5navara, siis dementsust p\u00f5devate patsientide puhul v\u00f5ib esmalt kaduda just konkreetne s\u00f5navara (17, 18).\n<\/p>\n

\n\tLisaks mainitud valdkondadele on need kategooriad \u00fcliolulised ka arvutiteaduses, eriti mis puutub keeletehnoloogiasse ja sellesse, kuidas arvuti inimkeelt protsessib ja toodab. Abstraktsuse-konkreetsuse hinnangud teevad v\u00f5imalikuks n\u00e4iteks teksti automaatse keerukuse hindamise ning automaatse teksti lihtsustamise, ases\u00f5nade mudeldamise, automaatsete l\u00fchikokkuv\u00f5tete tegemise ja metafooride automaatse tuvastamise. Aedmaa (2019) kasutas neid selleks, et \u00f5petada arvutit \u00e4ra tundma, kas sisestatud tekstis on sellised \u00fchendverbid nagu \u201calla k\u00e4ima\u201d m\u00f5eldud otseses t\u00e4henduses (\u201ck\u00e4is trepist alla\u201d) v\u00f5i \u00fclekantud t\u00e4henduses (\u201ck\u00e4is elus alla\u201d). Lisaks on hinnanguid kasutatud ka ps\u00fchholoogias, meedia- ja tarbijak\u00e4itumisuuringutes, tarkvara arendamisel, kirjandusuuringutes ning keele- ja teiste kognitiivh\u00e4irete uurimisel.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKogumine
\n<\/h3>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tInimene, kes r\u00e4\u00e4gib eesti keelt emakeelena, on t\u00e4ielikult p\u00e4dev hindama, kui abstraktsed v\u00f5i konkreetsed on eestikeelsed s\u00f5nad, tuginedes vaid omaenda intuitsioonile. Hinnanguid sai anda meie katses skaalal 0-st 10-ni, kus 0 t\u00e4histab k\u00f5ige abstraktsemat ning 10 k\u00f5ige konkreetsemat. Meie skaala teeb eriliseks see, et valida saab ka t\u00e4isarvude vahelisi murdarve, n\u00e4iteks 4,3 v\u00f5i 8,8.\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKust hinnatavad s\u00f5nad tulevad?\n<\/p>\n

\n\tMeie \u00fcldnimekirjas oli 40 000 s\u00f5na, mida v\u00f5ib laias laastus lugeda k\u00f5ige tavalisemateks eesti keele s\u00f5nadeks. 40 000 on aga p\u00e4ris suur arv, mist\u00f5ttu p\u00e4\u00e4seb nende hulgas katsesse ka s\u00f5nu, mis tunduvad paljudele inimestele ebatavalised. Iga\u00fcks meist kasutab t\u00f5en\u00e4oliselt sellest nimekirjast igap\u00e4evaselt vaid v\u00e4ikest osa.\n<\/p>\n

\n\tS\u00f5nad on valitud enamjaolt\u00a0Eesti keele koondkorpuse<\/a>\u00a0sagedasemate s\u00f5nade hulgast. Koondkorpus sisaldab umbes 250 miljonit s\u00f5na. Tegime neist sagedusnimekirja ning arvasime sellest v\u00e4lja m\u00f5ned s\u00f5nad, mille abstraktsuse-konkreetsuse hinnangud ei saaks olema kuigi k\u00f5nekad. Nendeks on n\u00e4iteks inimeste, firmade, teoste ja muu sellise nimed (kuigi olime sunnitud sisse j\u00e4tma need, mis on samasuguse kirjapildiga nagu m\u00f5ni tavaline nimis\u00f5na, nt Kalju ja kalju). T\u00e4iendasime koondkorpuse nimekirja\u00a0Eesti keele spontaanse k\u00f5ne foneetiline korpus<\/a>e sagedusnimekirja abil, et s\u00f5navalikud pisut tasakaalustada.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKuidas me hinnangud kokku arvutasime?\n<\/p>\n

\n\tProjekti tulemuseks on nimekiri, mis n\u00e4itab, kui abstraktsed v\u00f5i konkreetsed on 40,000 k\u00f5ige sagedasemat eestikeelset s\u00f5na. Et \u00fckski inimene ei elaks 40 000 s\u00f5na hindamist \u00fcle, siis iga katses osaleja n\u00e4eb enda ekraanil vaid 215 s\u00f5na, mis on 40 000-st s\u00f5nast juhuslikult valitud. L\u00f5puks, p\u00e4rast erinevaid puhastuskuure sai kokku andmestik, kus\u00a0umbes 36,000 s\u00f5nal olid hinnangud v\u00e4hemalt \u00fcheksalt katseosaliselt. S\u00f5nu hindas kas osalise v\u00f5i t\u00e4ielikult 3,007 inimest, mis teeb sellest \u00fche suurima arvu osalejatega eesti keele katse.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tViited
\n<\/h3>\n\n
    \n
  1. \n\t\tBrysbaert M., Warriner A. B., & Kuperman V. (2014). Concreteness ratings for 40 thousand generally known English word lemmas. Behavior Research Methods, 46(3), 904\u2013911.\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tBrysbaert M., Stevens M., De Deyne S., Voorspoels W., & Storms G. (2014). Norms of age of acquisi- tion and concreteness for 30,000 Dutch words. Acta Psychologica, 150, 80\u201384.\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tXu Xu, Li Jiayin. (2020).\u00a0Concreteness\/ abstractness ratings for two-character Chinese words in MELD-SCH.\u00a0PLoS ONE 15(6).\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tBonin P., Meot A., & Bugaiska A. (2018). Concreteness norms for 1,659 French words: Relationships with other psycholinguistic variables and word recognition times. Behavior Research Methods, 50(6), 2366\u20132387.\n\t<\/li>\n
  5. \n\t\tLahl O., G\u00f6ritz A. S., Pietrowsky R., & Rosenberg J. (2009). Using the World-Wide web to obtain large- scale word norms: 190,212 ratings on a set of 2,654 German nouns. Behavior Research Methods, 41 (1), 13\u201319.\n\t<\/li>\n
  6. \n\t\tMontefinese M., Ambrosini E., Fairfield B., & Mammarella N. (2014). The adaptation of the Affective Norms for English Words (ANEW) for Italian. Behavior Research Methods, 46(3), 887\u2013903.\n\t<\/li>\n
  7. \n\t\tGuasch M., Ferre P., & Fraga I. (2016). Spanish norms for affective and lexico-semantic variables for 1,400 words. Behavior Research Methods, 48(4), 1358\u20131369.\n\t<\/li>\n
  8. \n\t\tSoares A. P., Costa A. S., Machado J., Comesa\u00f1a M., & Oliveira H. M. (2017). The Minho Word Pool: Norms for imageability, concreteness, and subjective frequency for 3,800 Portuguese words. Behavior Research Methods, 49(3), 1065\u20131081.\n\t<\/li>\n
  9. \n\t\tImbir K. K. (2016). Affective Norms for 4900 Polish Words Reload (ANPW_R): Assessments for valence, arousal, dominance, origin, significance, concreteness, imageability and, age of acquisition. Frontiers in Psychology, 7(JUL), 1\u201318.\n\t<\/li>\n
  10. \n\t\tCoso B., Guasch M., Ferre P., & Hinojosa J. A. (2019). Affective and concreteness norms for 3,022 Croatian words. Quarterly Journal of Experimental Psychology (2006), 72(9), 2302\u20132312.\n\t<\/li>\n
  11. \n\t\tSianipar A., van Groenestijn P., & Dijkstra T. (2016). Affective meaning, concreteness, and subjective frequency norms for Indonesian words. Frontiers in Psychology, 7(DEC).\n\t<\/li>\n
  12. \n\t\tAedmaa E. (2019). Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods. Ph.D thesis, University of Tartu.\n\t<\/li>\n
  13. \n\t\tPaivio, A. (1986). Mental representations: A dual coding approach. Oxford, UK: Oxford University Press.\n\t<\/li>\n
  14. \n\t\tSchwanenflugel, P.J., & Shoben, E.J. (1983).Differential context effects in the comprehension of abstract and concrete verbal materials. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition, 9, 82-102.\n\t<\/li>\n
  15. \n\t\tBocanegra Y., Garc\u0131\u00b4a A. M., Lopera F., Pineda D., Baena A., Ospina P., et al. (2017). Unspeakable motion: Selective action-verb impairments in Parkinson\u2019s disease patients without mild cognitive impairment. Brain and Language, 168, 37\u201346.\n\t<\/li>\n
  16. \n\t\tSmirnova D., Clark M., Jablensky A., & Badcock J. C. (2017). Action (verb) fluency deficits in schizo- phrenia spectrum disorders: linking language, cognition and interpersonal functioning. Psychiatry Research, 257(May), 203\u2013211.\n\t<\/li>\n
  17. \n\t\tCatrical\u00e0 E., Della Rosa P. A., Plebani V., Vigliocco G., & Cappa S. F. (2014). Abstract and concrete categories? Evidences from neurodegenerative diseases. Neuropsychologia, 64, 271\u2013281.\n\t<\/li>\n
  18. \n\t\tJoubert S., Vallet G. T., Montembeault M., Boukadi M., Wilson M. A., Laforce R. J., et al. (2017). Comprehension of concrete and abstract words in semantic variant primary progressive aphasia and Alzheimer\u2019s disease: A behavioral and neuroimaging study. Brain and Language, 170, 93\u2013102.\n\t<\/li>\n
  19. \n\t\tK\u00f6per M., Schulte im Walde S. (2016). Automatically generated affective norms of abstractness, arousal, imageability and valence for 350 000 German lemmas. Proceedings ofthe Tenth International Conference on Language Resources and Evaluation.\n\t<\/li>\n
  20. \n\t\tPaivio A. (1965). Abstractness, imagery, and meaningfulness in paired-associate learning. Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior, 4-1, 32-38.\n\t<\/li>\n
  21. \n\t\tRichardson J. (1976). Imageability and concreteness. Bulletin of the Psychonomic Society, 7-5, 429-431.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Mis need on? Abstraktsus ja konkreetsus\u00a0moodustavad m\u00f5nes m\u00f5ttes \u00fche skaala kaks otsa. Konkreetses skaala otsas asuvad kontseptid, mida on lihtne meeltega tajuda v\u00f5i ette kujutada. N\u00e4iteks\u00a0\u201claud\u201d ja \u201ckass\u201d kuuluvad pigem skaala konkreetsesse otsa,. Teises otsas on aga raskemini tajutavad v\u00f5i …<\/p>\n","protected":false},"author":333,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/users\/333"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/23"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/semteek\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}