{"id":5,"date":"2024-04-04T05:43:12","date_gmt":"2024-04-04T02:43:12","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/inimesed\/"},"modified":"2025-01-31T16:21:27","modified_gmt":"2025-01-31T14:21:27","slug":"inimesed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/inimesed\/","title":{"rendered":"Uurimisgrupp"},"content":{"rendered":"
\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Eva Piirim\u00e4e<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Eva Piirim\u00e4e (Ph.D. Cambridge\u2019i \u00dclikool, 2006) on poliitikateooria professor\u00a0Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Piirim\u00e4e peamisteks uurimisvaldkondadeks on varauusaegne moraali- ja poliitikafiloosofia ning inim\u00f5iguste ja rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise idee-ajalugu 18.-21. sajandini, samuti kaasaegsed teooriad rahvuslusest, patriotismist ja kosmopolitismist. Piirim\u00e4e monograafia \u201cHerder and Enlightenment Politics\u201d (Cambridge University Press, 2023) on saanud mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, nende hulgas olulisemana The Istvan Hont Prize (2024). Ta on kaastoimetanud mitmeid erinumbreid ning artiklikogumiku (koos Liina Lukase ja Johannes Schmidtiga) \u201cEmpathy and Sympathy in Herder\u2019s Thought\/ Einf\u00fchlung und Sympathie im Denken Herders\u201d (Leiden: Brill, 2020). Tema hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad nt: \u00a0\u201eSovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect\u201c, Global Responsibility to Protect 10:4 (2018) ja \u201eHuman Rights and Their Realisation in the World: Herder\u2019s Debate with Kant\u201c,\u00a0 rmt-s\u00a0Passions, Politics and the Limits of Society, toim. Heikki Haara, Mikko Immanen ja Koen Stapelbroek (Berlin: DeGruyter,\u00a02020).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\teva.piirimae@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Hent-Raul Kalmo<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Hent Kalmo on poliitikateooria teadur Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. 2017 \u2013 2020 oli ta k\u00fclalisteadlane (Marie Curie Global Fellow)\u00a0Harvardi \u00dclikoolis ning enne seda Max Weber Fellow Euroopa \u00dclikoolis Firenzes. Kalmo peamised uurimisvaldkonnad on suver\u00e4\u00e4nsuse\u00a0m\u00f5iste, rahvusvahelised suhted ning intellektuaalajaloo metodoloogia. Tema hiljutised publikatsioonid (teiste seas) on n\u00e4iteks \u201cThe End of Self-fulfilling Europe\u201d The Crisis Behind the Eurocrisis (toim. E. Nanopoulos, F. Vergis) (Cambridge University Press, 2019) ning \u201cPrinciples and Pragmatism in State Succession: Bargaining in the Economic Affairs Commission of the Tartu Peace Conference\u201d, Baltic Yearbook of International Law\u00a0 (Brill, 2019). 2015. aastal p\u00e4lvis Hent Kalmo Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika preemia oma artikli \u201eUtoopiline Eesti\u201c eest, mille ta avaldas ajakirjas Vikerkaar (nr. 10-11, 2014).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\thentraul@gmail.com<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kaarel Piirim\u00e4e<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Kaarel Piirim\u00e4e (Ph.D. Cambridge`i \u00dclikool, 2009)\u00a0on l\u00e4hiajaloo kaasprofessor\u00a0Tartu \u00dclikoolis. Ta on kirjutanud monograafia \u201eRoosevelt, Churchill and the Baltic Question: Allied Relations during the Second World War\u201c (Palgrave 2014) ning olnud kaastoimetaja kogumikele The Second World War and the Baltic States (Peter Lang 2014), The Baltic Sea Region and the Cold War (Peter Lang, 2012) ning The Baltic States and the End of the Cold War (Peter Lang, 2018). Tema artikkel \u201cLiberals and Nationalism: E. H. Carr, Walter Lippmann and the Baltic states from 1918 to 1944\u201d ajakirjas Journal of Baltic Studies p\u00e4lvis 2017.aastal Vilis Vitolsi nimelise parima artikli auhinna.\u00a0<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkaarel.piirimae@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Juhan Saharov<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Juhan Saharov (Ph.D. Tartu \u00dclikool, 2021) on poliitikateooria teadur Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Ta kaitses 2021.a juunis doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFrom Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing \u201cSelf-Management\u201d in Estonian SSR\u201c (juhendajaks Eva Piirim\u00e4e), mis p\u00e4lvis Eesti \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de riiklikul konkursil peapreemia. Tema uurimisvaldkondadeks on 20.saj. m\u00f5isteajalugu (Ida-Euroopa reformisotsialismi ajalugu, fookus \u201eisemajandamise\u201c m\u00f5istel) ning ekspertide ja intellektuaalide roll poliitikas K\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pul. Saharovi publikatsioonid on ilmunud ajakirjades Contributions to the History of Concepts, Europe-Asia Studies\u00a0ning Czech Studies in Political Science. 2024. a kevadel oli ta k\u00fclalisteadur Stanfordi \u00dclikoolis Ida-Euroopa uurimiskeskuses (CREEES).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tjuhan.saharov@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Semyon Reshenin<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Semen Reshenin (Ph.D. filosoofias, Tartu \u00dclikool, 2023) on poliitikateooria teadur Tartu \u00dclikooli Johan Skytte Poliitikauuringute instituudis. Tema uurimisvaldkonnaks on kantiaanlik moraalifilosoofia ja -ps\u00fchholoogia. Reshenini doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb Immanuel Kanti eetika ja esteetika ideede edasiarendusi Friedrich Schilleri teostes, keskendudes moraalse ja poliitilise enesem\u00e4\u00e4ramise m\u00f5istetele. Tema viimane artikkel on \u201cHarmony without equality: Schiller`s theory of virtue\u201d ajakirjas Theoria. A Swedish Journal of Philosophy (2022).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tsemen.reshenin@gmail.com<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson on doktorant Tartu \u00dclikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis (juhendajateks P\u00e4rtel Piirim\u00e4e ja Eva Piirim\u00e4e). Tema uurimishuvideks on valgustusaja m\u00f5ttelugu, ajaloofilosoofia ning suhted rahvuslike, regionaalsete ja kosmopoliitsete ajalugude ja identiteetide vahel. K\u00e4h\u00e4r-Peterson on l\u00f5petamas doktorit\u00f6\u00f6d teemal \u201eInimsoo progress, Euroopa ja Baltikum: Garlieb Merkeli (1769-1850) ideed Euroopa tsivilisatsiooniteooriate kontekstis\u201c. Tema viimaste publikatsioonide hulgas on muuhulgas \u201cGarlieb Merkeli k\u00e4sitlus alglepingust ja selle kehtivusest p\u00e4risorjuse kaotamisel Balti provintsides\u201d ajakirjas Acta Historica Tallinnensia (2024) ning \u201eSage mir [\u2026] welches ist denn eigentlich Dein Fach?: Untangling Garlieb Merkel\u2019s persona through his various forms of expression\u201d kogumikus (toim. L. Lukas, S. Pasewalck, K. Renner, V. Hoppe) Medien der Aufkl\u00e4rung. Aufkl\u00e4rung der Medien. Die baltische Aufkl\u00e4rung im europ\u00e4ischen Kontext (De Gruyter. (ilmumas).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkadi.kahar@gmail.com<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

David Ilmar Lepasaar Beecher<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

David Ilmar Lepasaar Beecher (Ph.D. University of Berkeley, 2014) on poliitiliste ideede ja kultuuriloo lektor Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. David oli Tartu \u00dclikoolis Fulbrighti stipendiaat aastatel 2019-2020 ning V\u00e4liseesti k\u00fclalisprofessor 2020-2021. Varasemalt on David t\u00f6\u00f6tanud California \u00dclikoolis (Berkeley) globaalajaloo ja poliitmajanduse lektorina. Davidi doktorit\u00f6\u00f6 \u201cIvory Tower of Babel: Tartu University and Its Languages in Two Empires, a Nation-State, and the Soviet Union\u201d (juhendajaks Yuri Slezkine) p\u00e4lvis Berkeley ajaloo osakonnas 2015. aastal parima dissertatsiooni auhinna. Neli m\u00f5istet juhivad Davidi m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d uurimisgrupis \u2013 keel, \u00fclikool, linn, riik. Need annavad v\u00f5imaluse m\u00f5ista kuidas \u00fclikool oli kool nii isiklikuks kui rahvuslikuks enesem\u00e4\u00e4ramiseks l\u00e4bi ajaloo (alates varauusajast kuni N\u00f5ukogude Liidu \u201crahvaste s\u00f5pruseni\u201d). Viimane oli unikaalne (ehkki eba\u00f5nnestunud) lahendus enesem\u00e4\u00e4ramise probleemile \u00fcleilmastuvas maailmas: kuidas elada koos aga samas iseseisvalt ja ennast m\u00e4\u00e4ravalt?<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tdavid.ilmar.lepasaar.beecher@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Oliver Rowe<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Oliver Rowe on doktorant Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (juhendajaks Eva Piirim\u00e4e). Tema uurimisvaldkonnaks on Pariisi rahukonverents (1919-1920) ning sellega seotud poliitilise enesem\u00e4\u00e4ramise k\u00fcsimused endises Vene impeeriumis. Oliveri muudeks huvideks on poliitiline teooria, julgeoleku uuringud, Venemaa ajalugu ning \u201criigi\u201d m\u00f5tteajalugu Hobbesist t\u00e4naseni. Oliver on avaldanud artikleid teadusajakirjades The Russian Review (2024) ja Revolutionary Russia (2024).<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\toliver.rowe@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Karl Lembit Laane<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Karl Lembit Laane on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nooremteadur ja doktorant. Oma doktorit\u00f6\u00f6s, teemaga \u201cProtseduurilise demokraatia kriis ja uuendamine\u201d ja juhendatud professor Eva Piirim\u00e4e poolt, keskendub ta seosele normatiivse poliitikateooria ja institutsionaalse disani vahel demokraatiates, eesm\u00e4rgiga realiseerida rahva enesem\u00e4\u00e4ramise ideed ning maksimeerida v\u00f5rdset poliitilist vabadust. Selle l\u00e4henemise l\u00e4htekohaks on protseduuriline demokraatia, mida on t\u00e4nap\u00e4eval populariseerinud Nadia Urbinati ning mille juured ulatuvad Austria \u00f5igusteadlase ja poliitikateoreetiku Hans Kelseni (1881-1973) demokraatiak\u00e4sitluseni. Hetkel t\u00f6\u00f6tab Karl Lembit Kelseni varjatud kantiaanluse anal\u00fc\u00fcsiga tema ilmas\u00f5dadevahelises l\u00e4henemises enesem\u00e4\u00e4ramise ideaalile ning fiktsiooni m\u00f5istega, tulemaks toime l\u00f5hega selle ideaali ning selle institutsionaalse reaalsuse vahel t\u00e4nap\u00e4eva demokraatiates. See t\u00f6\u00f6 t\u00f5otab olla nii osa laiemast panusest protseduurilise demokraatia teooriasse kui ka \u00f5ppetundidest institutsionaalseteks reformideks praeguse demokraatiakriisi \u00fcletamiseks.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkarl.lembit.laane@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Liisi Veski<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Liisi Veski (PhD Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute alal, Glasgow\u2019 \u00dclikool, 2022) on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitilise m\u00f5tte ajaloo lektor. Tema teadust\u00f6\u00f6 keskendub rahvusriikluse ideedeajaloole s\u00f5dadevahelises Eesti Vabariigis, Konstantin P\u00e4tsi autoritaarsele re\u017eiimile (1934\u20131940) ja \u00fchistegevusliikumisele 20. sajandi I poole Eestis. 2022. aastal p\u00e4lvis tema doktorit\u00f6\u00f6 Eesti Teadusagentuuri \u00fcli\u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konkursil 1. preemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas doktori\u00f5ppe astmes. 2024. aastal sai ta AABSi stipendiumi \u201eGrant for Emerging Scholars\u201c, j\u00e4tkamas oma teadust\u00f6\u00f6d 1930. aastate Eesti autoritaarse s\u00fcsteemi ideedeajaloost. Liisi publikatsioonid on ilmunud teadusajakirjades Journal of Baltic Studies (2024)\u00a0ja Acta Historica Tallinnensia (2024). S\u00fcgisel 2024 oli ta Yale\u2019i \u00dclikooli MacMillan Centre\u2019i k\u00fclalisteadur.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tliisi.veski@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":212,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/212"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":474,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/selfdetermination\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}