{"id":8,"date":"2024-04-04T00:11:59","date_gmt":"2024-04-03T21:11:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/usaldusvahemik\/"},"modified":"2025-09-18T14:41:12","modified_gmt":"2025-09-18T11:41:12","slug":"usaldusvahemik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/usaldusvahemik\/","title":{"rendered":"Usaldusvahemik"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Liina-Mai Tooding<br>\nKadri Rootalu<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Usaldusvahemik (a,b) katab parameetri v\u00e4\u00e4rtuse populatsioonis (\u00fcldkogumis, k\u00f5igi vaadeldavate indiviidide seas) teatud l\u00e4ve \u00fcletava t\u00f5en\u00e4osusega (vt Tooding, 2007, ptk 4.1.2). Parameetriks v\u00f5ib olla keskmine (ka allpool olevates juhistes), dispersioon, osakaal, korrelatsioonikordaja, regressioonikordaja jne. T\u00f5en\u00e4osuse l\u00e4ve nimetatakse usaldusnivooks ja see valitakse olenevalt tunnuse t\u00e4hendusest ja tulemuse t\u00e4htsusest: tavap\u00e4raselt 95%, rangematel juhtudel 99%, aga miks mitte ka 90%. Usaldusvahemik leitakse nii, et ainult v\u00e4ikese t\u00f5en\u00e4osusega (eespool nimetatud juhtudel vastavalt kuni 5%, 1% ja 10%) v\u00f5iks parameetri tegelik v\u00e4\u00e4rtus olla v\u00e4ljaspool usaldusvahemikku. Arve a ja b nimetatakse vastavalt alumiseks ja \u00fclemiseks usalduspiiriks. Usalduspiire v\u00e4ljendatakse tunnuse \u00fchikuis, kui tunnusel on m\u00f5\u00f5t\u00fchik.<\/p>\n<p>Usaldusvahemik v\u00f5iks olla ka \u00fchepoolne, mil kas alumine v\u00f5i \u00fclemine otspunkt j\u00e4etakse m\u00e4\u00e4ramata. Sel juhul saame parameetri populatsiooni v\u00e4\u00e4rtuse jaoks vastavalt kas ainult \u00fclemise v\u00f5i alumise t\u00f5kke.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf580a89-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf580a89-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf580a89-collapse\">Usaldusvahemiku t\u00f5lgendamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf580a89-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf580a89-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Oluline on m\u00f5ista, mis osutub usaldusvahemiku puhul juhuslikuks. Juhuslikud on juhusliku valimi alusel leitud usalduspiirid, mitte aga parameetri t\u00f5eline ehk tegelik v\u00e4\u00e4rtus (st parameetri v\u00e4\u00e4rtus populatsioonis), mis on kindel, kuigi meile tundmatu (vt nt <a href=\"http:\/\/davidmlane.com\/hyperstat\/confidence_intervals.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siia<\/a>). Tundmatuks see j\u00e4\u00e4bki ja teame \u00fcksnes valimi p\u00f5hjal saadud punkthinnangut\u00a0(kui ei kasuta usaldusvahemikku)\u00a0v\u00f5i vahemikhinnangut\u00a0(kui kasutame usaldusvahemikku).<\/p>\n<p>Millised plussid ja miinused on usaldusvahemikul v\u00f5rreldes punkthinnangu ehk \u00fche konkreetse arvuga? N\u00e4iteks keskmise vahemikhinnang osutab tunnuse skaala osale, millel paikneb populatsiooni keskmine, lisades juurde ka sellise osutuse t\u00f5ep\u00e4rasuse. Miinuseks on punkthinnanguga v\u00f5rreldes suurem ebam\u00e4\u00e4rasus \u2013 k\u00f5neleme mitte \u00fchest arvust, vaid teatavast pluss-miinusosast valimikeskmise \u00fcmber. Allpool toodud n\u00e4ites leitakse, et Euroopa sotsiaaluuringu j\u00e4rgi oli Eesti andmeil keskmine enesehinnanguline positsioon \u00fchiskonnas 5,3 (v\u00e4ljendatuna skaalal 0\u201310). Keskmise usaldusvahemikuks osutub usaldusnivool 95% l\u00f5ik 5,23\u20135,37 (t\u00e4psusega on meil natuke \u00fcle pingutatud). Kui m\u00f5ttem\u00e4nguna v\u00f5taksime korduvalt, s\u00f5ltumatult ja \u00fchetaoliselt valimeid Eesti populatsioonist, siis v\u00f5ib kindel olla, et v\u00e4hemalt 95 valimi puhul sajast katab valimi alusel (usaldusnivool 95%) arvutatav usaldusvahemik keskmise tegeliku v\u00e4\u00e4rtuse (st keskmise v\u00e4\u00e4rtuse populatsioonis).<\/p>\n<p>Intuitiivselt on arusaadav, et kitsam usaldusvahemik oleks tulemusena soovitavam kui lai. Millest oleneb usaldusvahemiku laius? \u00dcldiselt v\u00f5ib \u00f6elda, et kaalukeeleks on kolm suurust: valimimaht, tunnuse hajuvusaste ja usaldusnivoo. Mida k\u00f5rgem usaldusnivoo, seda laiem usaldusvahemik (kui valimimaht ja hajuvus on sama). Mida suurema hajuvusega on tunnus, seda laiema usaldusvahemiku saame (sama valimimahu ja usaldusnivoo korral). Mida v\u00e4iksem on valim, seda laiem on usaldusvahemik (sama hajuvusaste ja usaldusnivoo korral). Kahte head \u2013 konkreetsust ehk kitsast usaldusvahemikku ja k\u00f5rget usaldusv\u00e4\u00e4rsust \u2013 ei ole v\u00f5imalik korraga saavutada, ise\u00e4ranis kui andmeid on napilt.<\/p>\n<p>Usaldusvahemik leitakse klassikalise skeemi kohaselt \u00a0iga konkreetse parameetri jaoks detailides erisuguse reegli kohaselt, toetudes \u00fchelt poolt tunnuse jaotuse iseloomule ja teiselt poolt vastavale teoreetilisele tulemusele. \u00dcldskeem on sama: parameetri punkthinnang pluss-miinus tunnuse hajuvusest, valimimahust ja usaldusnivoost s\u00f5ltuv osa. Tuntakse ka usaldusvahemiku hindamise avaramaid meetodeid, mis ei n\u00f5ua tunnuse jaotuse kohta rangeid eeldusi.<\/p>\n<p>Usaldusvahemike k\u00f5rvutamine \u00fche ja sama usaldusnivoo korral \u00fche ja sama tunnuse jaoks eri gruppides v\u00f5imaldab teha j\u00e4reldusi gruppide v\u00f5rdlemiseks selle parameetri (nt keskmise) alusel, mille kohta on usaldusvahemik leitud. Usaldusvahemike mittekattumine (v\u00f5i kattumine v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral) k\u00f5neleb gruppide erinevusest vaadeldava parameetri seisukohalt, tugev kattumine \u00fchetaolisusest. Kui meie n\u00e4ites vaadelda, kuidas hindasid oma positsiooni \u00fchiskonnas naised ja mehed, siis saame naiste jaoks keskmiseks 5,26\u00b10,09 ja meeste jaoks 5,35\u00b10,11. Nende kahe vahemiku \u2014 5,17\u20265,35 ja 5,24\u20265,46 \u2014 kattuvuse ala on 5,24 (meeste alumine usalduspiir) kuni 5,35 (naiste \u00fclemine usalduspiir), mis sisaldab ka m\u00f5lemad keskmised (t\u00f5si k\u00fcll, teise neist piiripealselt). Sellise suure kattuvuse korral ei ole statistiliselt p\u00f5hjust kinnitada naiste ja meeste erisugust positsiooni \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf580aa4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf580aa4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf580aa4-collapse\">N\u00e4ide paketiga SPSS<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf580aa4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf580aa4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Andmestik ess12eesti.sav<\/p>\n<p>Usalduspiiride tellimiseks paketis SPSS saab kasutada kirjeldava statistika men\u00fc\u00fcd (joonis 1).<\/p>\n<p><em>Analyze \u2013 Descriptive Statistics \u2013 Explore<\/em><\/p>\n<figure id=\"attachment_187\" aria-describedby=\"caption-attachment-187\" style=\"width: 376px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-187\" title=\"Joonis 1. Usalduspiiride tellimine men\u00fc\u00fcst \u201eExplore\u201c\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus.png\" alt=\"Joonis 1. Usalduspiiride tellimine men\u00fc\u00fcst \u201eExplore\u201c\" width=\"376\" height=\"270\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus.png 376w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus-300x215.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 376px) 100vw, 376px\"><figcaption id=\"caption-attachment-187\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Usalduspiiride tellimine men\u00fc\u00fcst \u201eExplore\u201c<\/figcaption><\/figure>\n<p>N\u00e4ites soovime leida usalduspiirid tunnusele \u201eKoht \u00fchiskonnas\u201c.<\/p>\n<p>Avanenud tellimisaknas tuleks lahtrisse \u201eDependent List\u201c saata see arvuline tunnus, mille keskmise usalduspiire soovime leida (joonis 2). Vaadeldaval juhul on selleks \u201eKoht \u00fchiskonnas\u201c.<\/p>\n<figure id=\"attachment_188\" aria-describedby=\"caption-attachment-188\" style=\"width: 482px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-188\" title=\"Joonis 2. Usalduspiiride tellimise aken\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus1.png\" alt=\"Joonis 2. Usalduspiiride tellimise aken\" width=\"482\" height=\"351\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus1.png 482w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus1-300x218.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 482px) 100vw, 482px\"><figcaption id=\"caption-attachment-188\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Usalduspiiride tellimise aken<\/figcaption><\/figure>\n<p>Akende all osas \u201eDisplay\u201c on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata, kas soovime n\u00e4ha v\u00e4ljundis tabeleid (\u201eStatistics\u201c), jooniseid (\u201ePlots\u201c) v\u00f5i m\u00f5lemat (\u201eBoth\u201c). Kuna soovime tulemusi tabelis, siis sobib praegu variant \u201eStatistics\u201c, aga tulemuse saaksime ka variandiga \u201eBoth\u201c.<\/p>\n<p>Usaldusvahemike tellimiseks tuleb parempoolsest men\u00fc\u00fcst \u201eStatistics\u201c m\u00e4rkida \u00e4ra usaldusvahemiku laius, milleks praeguses n\u00e4ites on 95% (joonis 3).<\/p>\n<figure id=\"attachment_189\" aria-describedby=\"caption-attachment-189\" style=\"width: 311px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-189\" title=\"Joonis 3. Usaldusvahemiku laiuse m\u00e4\u00e4ramine\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus2.png\" alt=\"Joonis 3. Usaldusvahemiku laiuse m\u00e4\u00e4ramine\" width=\"311\" height=\"221\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus2.png 311w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus2-300x213.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 311px) 100vw, 311px\"><figcaption id=\"caption-attachment-189\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 3. Usaldusvahemiku laiuse m\u00e4\u00e4ramine<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tulemused esitatakse kahe tabelina, millest huvipakkuvam on teine (pealkirjaga \u201eDescriptives\u201c).<\/p>\n<p>Tabel 1. Kirjeldav statistika ja usalduspiirid<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"550\" height=\"512\" class=\"alignnone wp-image-190\" title=\"usaldus4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus4.png\" alt=\"usaldus4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus4.png 550w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus4-300x279.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\"><\/p>\n<p>Tabelist \u201eDescriptives\u201c selgub, et keskmine hinnang enda kohale \u00fchiskonnas on 5,3 punkti. 95% usalduspiirid on vastavalt 5,23 (alumine) ja 5,37 (\u00fclemine).<\/p>\n<p>Keskmise usalduspiire saab leida ka mitmele grupile v\u00f5rdlevalt. N\u00e4iteks soovime leida usalduspiirid tunnusele \u201eKoht \u00fchiskonnas\u201c meestele ja naistele eraldi. Tellimisaknas (joonis 4) tuleb selleks tunnus \u201eSugu\u201c saata lahtrisse \u201eFactor List\u201c.<\/p>\n<figure id=\"attachment_191\" aria-describedby=\"caption-attachment-191\" style=\"width: 484px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-191\" title=\"Joonis 4. Usalduspiiride leidmine vastajate soo kaupa\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus5.png\" alt=\"Joonis 4. Usalduspiiride leidmine vastajate soo kaupa\" width=\"484\" height=\"348\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus5.png 484w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus5-300x216.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 484px) 100vw, 484px\"><figcaption id=\"caption-attachment-191\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 4. Usalduspiiride leidmine vastajate soo kaupa<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tabel 2. Usalduspiirid vastajate soo kaupa<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"584\" height=\"583\" class=\"alignnone wp-image-192\" title=\"usaldus6.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus6.png\" alt=\"usaldus6.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus6.png 584w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus6-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus6-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 584px) 100vw, 584px\"><\/p>\n<p>Tabelist 2 selgub, et meeste ja naiste keskmiste hinnangute 95% usaldusvahemikud kattuvad. Meeste puhul on selleks 5,24\u20265,46 punkti, naistel 5,17\u20265,35 punkti. Seega on v\u00f5imalik, et \u00fcldkogumi keskmise hinnangud asuvad m\u00f5lema grupi puhul samas punktis.<\/p>\n<p>Usaldusvahemike v\u00f5rdlemiseks on v\u00f5imalik kasutada ka jooniseid (SPSSis nimetusega \u201eError Bar\u201c). Selleks tuleb jooniste tellimise men\u00fc\u00fcst (\u201eGraphs\u201c) valida joonise t\u00fc\u00fcbiks \u201eError Bar\u201c (vt joonis 5).<\/p>\n<figure id=\"attachment_193\" aria-describedby=\"caption-attachment-193\" style=\"width: 446px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-193\" title=\"Joonis 5. Error Bari joonise tellimine\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus7.png\" alt=\"Joonis 5. Error Bari joonise tellimine\" width=\"446\" height=\"432\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus7.png 446w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus7-300x291.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 446px) 100vw, 446px\"><figcaption id=\"caption-attachment-193\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 5. Error Bari joonise tellimine<\/figcaption><\/figure>\n<p>Avanevas tellimisaknas (joonis 6) tuleb valida lihtne joonis (\u201eSimple\u201c) ning alumises valikumen\u00fc\u00fcs j\u00e4tta variant \u201eSummaries for groups of cases\u201c. Vajutada nupule \u201eDefine\u201c.<\/p>\n<figure id=\"attachment_194\" aria-describedby=\"caption-attachment-194\" style=\"width: 274px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-194\" title=\"Joonis 6. Error Bari tellimise aken\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus8.png\" alt=\"Joonis 6. Error Bari tellimise aken\" width=\"274\" height=\"302\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus8.png 274w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus8-272x300.png 272w\" sizes=\"auto, (max-width: 274px) 100vw, 274px\"><figcaption id=\"caption-attachment-194\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 6. Error Bari tellimise aken<\/figcaption><\/figure>\n<p>Avanev tellimisaken v\u00f5imaldab valida arvulise tunnuse keskmise usalduspiiride arvutamiseks (lahter \u201eVariable\u201c). Vaadeldaval juhul on selleks \u201eKoht \u00fchiskonnas\u201c (vt joonis 7). X-teljele (\u201eCategory Axis\u201c) tuleb panna grupeeriv tunnus, milleks praegu on vastaja sugu.<\/p>\n<p>Alajaotus \u201eBars Represent\u201c v\u00f5imaldab valida usaldusvahemiku laiuse (95%).<\/p>\n<figure id=\"attachment_195\" aria-describedby=\"caption-attachment-195\" style=\"width: 553px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-195\" title=\"Joonis 7. Error Bari joonise tellimise aken\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus9.png\" alt=\"Joonis 7. Error Bari joonise tellimise aken\" width=\"553\" height=\"614\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus9.png 553w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus9-270x300.png 270w\" sizes=\"auto, (max-width: 553px) 100vw, 553px\"><figcaption id=\"caption-attachment-195\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 7. Error Bari joonise tellimise aken<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tulemus on esitatud joonisel 8. Sellest v\u00f5ib n\u00e4ha, et meeste ja naiste usaldusvahemikud kattuvad. Seega v\u00f5ib arvata, et mehed ja naised ei hinda enda kohta \u00fchiskonnas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erinevaks.<\/p>\n<figure id=\"attachment_196\" aria-describedby=\"caption-attachment-196\" style=\"width: 635px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-196\" title=\"Joonis 8. Error Bari joonis usaldusvahemike kohta vastajate soo kaupa\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus10.png\" alt=\"Joonis 8. Error Bari joonis usaldusvahemike kohta vastajate soo kaupa\" width=\"635\" height=\"508\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus10.png 635w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/usaldus10-300x240.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 635px) 100vw, 635px\"><figcaption id=\"caption-attachment-196\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 8. Error Bari joonis usaldusvahemike kohta vastajate soo kaupa<\/figcaption><\/figure>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf580aab-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf580aab-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf580aab-collapse\">N\u00e4ide paketiga Excel<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf580aab-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf580aab-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Avage andmestik <span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%228556%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/x-office-spreadsheet.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/ess12eestiexcel-1.xls\">ess12eestiexcel-1.xls<\/a><\/span><\/p>\n<p>Usaldusvahemiku leidmine Excelis on v\u00f5imalik kirjeldava statistika mooduli abil (vt joonis 1)<\/p>\n<p>Vajadusel vaadake: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/andmeanalyysi-mooduli-aktiveerimine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">andmeanal\u00fc\u00fcsi mooduli aktiveerimine<\/a><\/p>\n<p>Data Analysis \u2013 Descriptive Statistics<\/p>\n<figure id=\"attachment_197\" aria-describedby=\"caption-attachment-197\" style=\"width: 418px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-197\" title=\"Joonis 1. Kirjeldava statistika men\u00fc\u00fc valimine\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel.png\" alt=\"Joonis 1. Kirjeldava statistika men\u00fc\u00fc valimine\" width=\"418\" height=\"218\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel-300x156.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><figcaption id=\"caption-attachment-197\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Kirjeldava statistika men\u00fc\u00fc valimine<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tellimisaknas (joonis 2) tuleb m\u00e4\u00e4rata tunnus(t)e asukoht aadressina t\u00f6\u00f6lehel (\u201eInput Range\u201c), tunnuste paigutus (veergudes v\u00f5i ridades, alajaotusest \u201eGrouped By\u201c), tunnuse nimede olemasolu esimesel valitud real (\u201eLabels in first row\u201c).<\/p>\n<p>Kirjeldava statistika tellimiseks m\u00e4rkida \u00e4ra \u201eSummary statistics\u201c ning usaldusvahemike tellimiseks \u201eConfidence Level for Mean\u201c (joonis 2). N\u00e4ites soovime 95% usaldusvahemike leidmist.<\/p>\n<figure id=\"attachment_198\" aria-describedby=\"caption-attachment-198\" style=\"width: 418px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-198\" title=\"Joonis 2. Tellimisaken usaldusvahemike leidmiseks\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel1.png\" alt=\"Joonis 2. Tellimisaken usaldusvahemike leidmiseks\" width=\"418\" height=\"374\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel1.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel1-300x268.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><figcaption id=\"caption-attachment-198\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Tellimisaken usaldusvahemike leidmiseks<\/figcaption><\/figure>\n<p>Saadavas tulemuste tabelis (tabel 1) antakse pool usaldusvahemiku laiusest viimasel real (nimetusega \u201eConfidence Level\u201c (95%)). Usalduspiiride leidmiseks tuleb vahemik vastavalt liita (\u00fclemine usalduspiir) v\u00f5i lahutada (alumine usalduspiir) keskmisest (5,36).<\/p>\n<p>Tabel 1. Kirjeldav statistika ja usaldusvahemiku laius.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"296\" class=\"alignnone wp-image-199\" title=\"excel3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/excel3.png\" alt=\"excel3.png\"><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf580aae-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf580aae-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf580aae-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf580aae-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf580aae-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Tooding, L.-M. (2007). <em>Andmete anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine sotsiaalteadustes<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: usaldusnivoo, usaldusvahemik, alumine usalduspiir, \u00fclemine usalduspiir.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liina-Mai Tooding Kadri Rootalu 2014 Usaldusvahemik (a,b) katab parameetri v\u00e4\u00e4rtuse populatsioonis (\u00fcldkogumis, k\u00f5igi vaadeldavate indiviidide seas) teatud l\u00e4ve \u00fcletava t\u00f5en\u00e4osusega (vt Tooding, 2007, ptk 4.1.2). Parameetriks v\u00f5ib olla keskmine (ka allpool olevates juhistes), dispersioon, osakaal, korrelatsioonikordaja, regressioonikordaja jne. T\u00f5en\u00e4osuse l\u00e4ve &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2158,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/2158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}