{"id":7,"date":"2024-04-04T00:11:59","date_gmt":"2024-04-03T21:11:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/korrelatsioonikordajad\/"},"modified":"2025-09-18T14:08:04","modified_gmt":"2025-09-18T11:08:04","slug":"korrelatsioonikordajad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/korrelatsioonikordajad\/","title":{"rendered":"Korrelatsioonikordajad"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Kadri Rootalu<br>\n<\/strong><\/span><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise v\u00f5i pikema skaalaga j\u00e4rjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see v\u00f5imaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust. K\u00f5ige sagedamini kasutatakse lineaarset ehk Pearsoni korrelatsioonikordajat ja Spearmani astakkorrelatsioonikordajat.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901eb3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901eb3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901eb3-collapse\">Lineaarne ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901eb3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901eb3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"MediumGrid21\">Lineaarne ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja m\u00f5\u00f5dab lineaarset (ehk sirgjoonega kokkuv\u00f5etavat) seost kahe arvulise tunnuse vahel (vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"valemit\" data-content='&lt;img class=\"alignnone wp-image-185\" title=\"valem1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/valem1-1.png\" alt=\"valem1.png\" \/&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"MediumGrid21\"&gt;n \u2013 indiviidide arv&lt;br \/&gt;\nx&lt;sub&gt;i&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse X v\u00e4\u00e4rtus indiviidil&lt;br \/&gt;\ny&lt;sub&gt;i&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse Y v\u00e4\u00e4rtus indiviidil&lt;br \/&gt;\nm&lt;sub&gt;x&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse X keskmine&lt;br \/&gt;\nm&lt;sub&gt;y&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse Y keskmine&lt;br \/&gt;\ns&lt;sub&gt;x&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse X standardh\u00e4lve&lt;br \/&gt;\ns&lt;sub&gt;y&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse Y standardh\u00e4lve'>valemit<\/a>). Kui kahe tunnuse vahel koostatud hajuvusdiagrammi peal asuv punktiparv on sirgjoonega h\u00e4sti kokkuv\u00f5etav, on korrelatsioonikordaja absoluutv\u00e4\u00e4rtus k\u00f5rge (vt nt joonis 1).<\/p>\n<figure id=\"attachment_176\" aria-describedby=\"caption-attachment-176\" style=\"width: 579px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-176\" title=\"Joonis 1. Tugev positiivne korrelatsioonseos, punktiparv on sirgjoonega h\u00e4sti kokkuv\u00f5etav\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis1.png\" alt=\"Joonis 1. Tugev positiivne korrelatsioonseos, punktiparv on sirgjoonega h\u00e4sti kokkuv\u00f5etav\" width=\"579\" height=\"451\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis1.png 579w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis1-300x234.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 579px) 100vw, 579px\"><figcaption id=\"caption-attachment-176\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Tugev positiivne korrelatsioonseos, punktiparv on sirgjoonega h\u00e4sti kokkuv\u00f5etav<\/figcaption><\/figure>\n<p class=\"MediumGrid21\">Korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtused asuvad vahemikus -1 ja 1 vahel. Kui korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtus on positiivne, siis t\u00e4hendab see kasvavat seost tunnuste vahel: kui \u00fche tunnuse v\u00e4\u00e4rtus on suur, siis on tavaliselt suur v\u00e4\u00e4rtus ka teisel tunnusel. N\u00e4iteks inimese pikema kasvuga k\u00e4ib tavaliselt kaasas ka suurem kaal. Kui korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtus on negatiivne, siis t\u00e4hendab see kahanevat seost tunnuste vahel: \u00fche tunnuse suure v\u00e4\u00e4rtusega k\u00e4ib siis enamasti kaasas teise tunnuse v\u00e4ike v\u00e4\u00e4rtus. N\u00e4iteks inimese suurema sportimisele kulutatud tundide arvuga k\u00e4ib tavaliselt kaasas v\u00e4iksem kaal. Kui korrelatsioonikordaja on 0, siis tunnuste vahel lineaarset seost ei ole, k\u00fcll aga v\u00f5ib esineda m\u00f5nda muud t\u00fc\u00fcpi seos.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Arvamused selle kohta, kui suur peaks korrelatsioonikordaja olema, et seda tugevaks pidada, on sotsiaalteadustes ja reaalteadustes erinevad. Sotsiaalteaduste puhul v\u00f5ib k\u00fcllaltki tugevaks seoseks pidada juba korrelatsioonseoseid tugevusega (absoluutv\u00e4\u00e4rtuselt) \u00fcle 0,5. Reaalteadustes on tugeva seose piir kaugemal.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Lineaarse korrelatsioonikordaja kasutamise probleemid<\/p>\n<ol>\n<li>Lineaarne korrelatsioonikordaja on tundlik erindite suhtes. Kui andmestikus on m\u00f5ni indiviid, kelle tunnuse v\u00e4\u00e4rtused on teistest indiviididest v\u00e4ga palju erinevad, v\u00f5ib see korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtust tugevalt m\u00f5jutada. See v\u00f5ib nt juhtuda siis, kui vastajate seas on m\u00f5ni \u00fclej\u00e4\u00e4nutest tunduvalt suurema sissetulekuga v\u00f5i palju pikem v\u00f5i l\u00fchem vastaja.<\/li>\n<li>Lineaarne korrelatsioonikordaja annab infot ainult lineaarse seose kohta, muu kujuga seoste kohta mitte.<\/li>\n<li>Kui vastajate seas on mitu v\u00e4ga erinevat alamgruppi, siis lineaarse korrelatsioonikordaja kasutamine gruppide\u00fcleselt ei anna infot tegeliku seose suuna ja tugevuse kohta.<\/li>\n<\/ol>\n<p>M\u00f5ned netim\u00e4ngud korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi teemal:<\/p>\n<p>Rossman\/Chance Applet Collection<br>\n<a href=\"http:\/\/www.rossmanchance.com\/applets\/GuessCorrelation.html\">http:\/\/www.rossmanchance.com\/applets\/GuessCorrelation.html<br>\n<\/a><a href=\"http:\/\/www.rossmanchance.com\/applets\/guesscorrelation\/GuessCorrelation.html\">http:\/\/www.rossmanchance.com\/applets\/guesscorrelation\/GuessCorrelation.html<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901ec9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901ec9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901ec9-collapse\">Spearmani korrelatsioonikordaja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901ec9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901ec9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Spearmani korrelatsioonikordajaga saab m\u00f5\u00f5ta seost kahe arvulise v\u00f5i pikema skaalaga j\u00e4rjestustunnuse vahel. See sarnaneb lineaarse korrelatsioonikordajaga, kuid v\u00e4ljaarvutamisel kasutatakse tunnuse toorv\u00e4\u00e4rtuste asemel astakuid (ehk vastaja j\u00e4rjekorranumbreid tunnuse v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rjestatud reas, vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"valemit\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-186\" title=\"valem2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/valem2.png\" alt=\"valem2.png\" \/&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;d&lt;sub&gt;i&lt;\/sub&gt; \u2013 astakute vahe&lt;br \/&gt;\ns&lt;sub&gt;i&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse X astak indiviidil&lt;br \/&gt;\nt&lt;sub&gt;i&lt;\/sub&gt; \u2013 tunnuse Y astak indiviidil&lt;br \/&gt;\nn \u2013 indiviidide arv'>valemit<\/a>). Spearmani astakkorrelatsioonikordajat v\u00f5iks nt kasutada, uurides seost j\u00e4rjestusskaalal m\u00f5\u00f5detud usaldus- v\u00f5i meeldivushinnangute vahel, kuid kasutada v\u00f5ib ka arvulisi tunnuseid.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901ed1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901ed1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901ed1-collapse\">N\u00e4ide paketiga SPSS<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901ed1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901ed1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Avage andmestik ess12eesti.sav<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tellimine paketis SPSS on v\u00f5imalik omaette men\u00fc\u00fcjaotuse kaudu (vt joonis 1).<\/p>\n<p><em>Analyze \u2013 Correlate \u2013 Bivariate<\/em><\/p>\n<figure id=\"attachment_177\" aria-describedby=\"caption-attachment-177\" style=\"width: 675px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-177\" title=\"Joonis 1. Korrelatsioonikordajate tellimine paketis SPSS\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis2.png\" alt=\"Joonis 1. Korrelatsioonikordajate tellimine paketis SPSS\" width=\"675\" height=\"350\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis2.png 675w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis2-300x156.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 675px) 100vw, 675px\"><figcaption id=\"caption-attachment-177\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Korrelatsioonikordajate tellimine paketis SPSS<\/figcaption><\/figure>\n<p>Aknasse \u201eVariables\u201c (joonis 2) saata korrelatsioonimaatriksisse soovitavate tunnuste nimekiri. Tunnuseid peab olema v\u00e4hemalt kaks, kuid v\u00f5ib olla ka rohkem.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Praeguses n\u00e4ites soovime teada, kuidas inimese hinnang enda kohale \u00fchiskonnas on seotud tema \u00f5nnelikkuse ja haridusega. Selleks tuleks valida tunnused \u201eKoht \u00fchiskonnas\u201c, \u201eKui \u00f5nnelikuks Te k\u00f5ike kokkuv\u00f5ttes end peate\u201c ja \u201eHaridusaastate arv\u201c. Tegemist on arvuliste tunnustega, seega saab nende puhul kasutada nii lineaarset korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi kui ka astakkorrelatsioonikordajaid.<\/p>\n<figure id=\"attachment_178\" aria-describedby=\"caption-attachment-178\" style=\"width: 580px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-178\" title=\"Joonis 2. Tunnuste ja korrelatsioonikordajate valik\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis3.png\" alt=\"Joonis 2. Tunnuste ja korrelatsioonikordajate valik\" width=\"580\" height=\"511\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis3.png 580w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis3-300x264.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 580px) 100vw, 580px\"><figcaption id=\"caption-attachment-178\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Tunnuste ja korrelatsioonikordajate valik<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tunnuste akna all (joonis 2) on v\u00f5imalik valida korrelatsioonikordajat (vaikimisi Pearsoni ehk lineaarne korrelatsioonikordaja), lisaks ka Kendalli tau-b (veel \u00fcks astakkorrelatsioonikordaja) ja Spearmani korrelatsioonikordaja.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Valime Pearsoni ja Spearmani korrelatsioonikordajad. Tulemused esitatakse kahe tabelina, esimene (tabel 1) lineaarse (Pearsoni) ja teine (tabel 2) Spearmani korrelatsioonikordajate jaoks.<\/p>\n<p>Tabel 1. Tulemused korrelatsioonimaatriksis, kasutades lineaarset korrelatsioonikordajat<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"743\" height=\"384\" class=\"alignnone wp-image-179\" title=\"joonis4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis4.png\" alt=\"joonis4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis4.png 743w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis4-300x155.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 743px) 100vw, 743px\"><\/p>\n<p>V\u00e4ljundtabelis esitatakse lahtrites korrelatsioonikordaja, olulisuse t\u00f5en\u00e4osus ja vastajate arv. Iga tunnuspaari puhul v\u00f5eti arvesse vaid neid vastajaid, kes olid vastanud m\u00f5lemale huvipakkuvale k\u00fcsimusele. Sellest tulenevad ka erinevad vastajate arvud tabeli lahtrites. Esitatud korrelatsioonimaatriksi diagonaalis on v\u00e4\u00e4rtused 1 (tunnuse seos iseendaga) ning diagonaalist \u00fcles- ja allapoole j\u00e4\u00e4vad kolmnurgad on \u00fcksteise peegeldused.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Vaadates seost \u00f5nnelikkuse ja \u00fchiskondliku positsiooni vahel, v\u00f5ime \u00f6elda, et korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtuseks on 0,461. See t\u00e4hendab tugevapoolsemat positiivset seost: mida k\u00f5rgem on inimese hinnangul tema koht \u00fchiskonnas, seda \u00f5nnelikum ta on. Tegemist on statistiliselt olulise seosega (olulisuse t\u00f5en\u00e4osus 0,000), mis on arvutatud v\u00e4lja 2342 vastaja vastuste p\u00f5hjal.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Positiivsed on ka seosed hariduse ja \u00f5nnelikkuse (korrelatsioonikordaja 0,173) ning hariduse ja enda \u00fchiskondliku positsiooni vahel (korrelatsioonikordaja 0,228).<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Spearmani korrelatsioonikordajate v\u00e4\u00e4rtused erinevad pisut lineaarse korrelatsioonikordaja v\u00e4\u00e4rtustest, kuid ka seal on k\u00f5ikide tunnuste vahel positiivsed seosed. See, kumb korrelatsioonikordajatest valida (kas lineaarne v\u00f5i Spearmani), s\u00f5ltub konkreetse uurija uurimis\u00fclesandest.<\/p>\n<p>Tabel 2. Tulemused korrelatsioonimaatriksis, kasutades Spearmani astakkorrelatsioonikordajat<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"815\" height=\"361\" class=\"alignnone wp-image-180\" title=\"joonis5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis5.png\" alt=\"joonis5.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis5.png 815w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis5-300x133.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis5-768x340.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 815px) 100vw, 815px\"><\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"MediumGrid21\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901ed9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901ed9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901ed9-collapse\">N\u00e4ide paketiga Excel<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901ed9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901ed9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"MediumGrid21\">Avage andmestik ess12eestiexcel.xls<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tellimiseks Excelis saab kasutada andmeanal\u00fc\u00fcsi moodulit \u201eData Analysis\u201c. Selle alt tuleks valida men\u00fc\u00fc \u201eCorrelation\u201c (vt pilt 1).<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Andmeanal\u00fc\u00fcsi mooduli aktiveerimine<\/p>\n<figure id=\"attachment_181\" aria-describedby=\"caption-attachment-181\" style=\"width: 499px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-181\" title=\"Pilt 1. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fc valik\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel1.png\" alt=\"Pilt 1. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fc valik\" width=\"499\" height=\"253\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel1.png 499w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel1-300x152.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 499px) 100vw, 499px\"><figcaption id=\"caption-attachment-181\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 1. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fc valik<\/figcaption><\/figure>\n<p class=\"MediumGrid21\">Avanevas tellimisaknas (pilt 2) on j\u00e4rgmised valikuv\u00f5imalused.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">\u201eInput Range\u201c: Valida tunnused korrelatsioonimaatriksisse (valitavad tunnused peavad asuma andmestikus \u00fcksteise k\u00f5rval). Valime praeguses n\u00e4ites veerud E ja F ehk f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus ja koht \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Praegusel juhul on tunnused grupeeritud veergudesse (\u201eGrouped By: Columns\u201c) ja esimesel real on tunnuse nimed (\u201eLabels in First Row\u201c).<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\">Tulemused paneme uuele t\u00f6\u00f6lehele (\u201eNew Worksheet Ply\u201c).<\/p>\n<figure id=\"attachment_182\" aria-describedby=\"caption-attachment-182\" style=\"width: 507px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-182\" title=\"Pilt 2. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tellimise aken\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel2.png\" alt=\"Pilt 2. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tellimise aken\" width=\"507\" height=\"308\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel2.png 507w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel2-300x182.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 507px) 100vw, 507px\"><figcaption id=\"caption-attachment-182\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 2. Korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tellimise aken<\/figcaption><\/figure>\n<p class=\"MediumGrid21\">V\u00e4ljundis (tabel 1) antakse korrelatsioonimaatriksis tunnustevaheline lineaarne korrelatsioonikordaja (0,10494), mis n\u00e4itab n\u00f5rka positiivset seost f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse ja enda \u00fchiskondliku positsiooni vahel.<\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"266\" height=\"95\" class=\"wp-image-183 aligncenter\" title=\"tabel.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel.png\" alt=\"tabel.png\"><\/p>\n<p class=\"MediumGrid21\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901edd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901edd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901edd-collapse\">Tulemuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901edd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901edd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kui esitatavaid korrelatsioonikordajaid on v\u00e4he, v\u00f5ib korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsi tulemusi esitada teksti sees. Nt: anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus selgus, et seos f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse ja \u00fchiskondliku positsiooni vahel oli n\u00f5rk (r=0,105).<br>\nLisaks korrelatsioonikordajale v\u00f5ib esitada ka olulisuse t\u00f5en\u00e4osuse, vastajate arvu v\u00f5i vabadusastmete arvu. Nt: kaks tunnust olid omavahel tugevalt seotud, r=0,57; p&lt;0,01.<\/p>\n<p>Juhul kui esitatavaid korrelatsioonikordajaid on rohkem, v\u00f5ib need koondada korrelatsioonimaatriksisse.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"428\" height=\"159\" class=\"wp-image-184 aligncenter\" title=\"tabel3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel3.png\" alt=\"tabel3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel3.png 428w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel3-300x111.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 428px) 100vw, 428px\"><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de886901edf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de886901edf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de886901edf-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de886901edf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de886901edf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Tooding, L.-M. (2007). <em>Andmete anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine sotsiaalteadustes<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> korrelatsioon, korrelatsioonikordaja, lineaarne korrelatsioonikordaja, astakkorrelatsioonikordaja, hajuvusdiagramm<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kadri Rootalu 2014 Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise v\u00f5i pikema skaalaga j\u00e4rjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see v\u00f5imaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust. K\u00f5ige sagedamini kasutatakse lineaarset ehk Pearsoni korrelatsioonikordajat ja Spearmani astakkorrelatsioonikordajat. Lineaarne ehk &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2149,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/2149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}