{"id":61,"date":"2024-04-04T00:12:05","date_gmt":"2024-04-03T21:12:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/analuusitulemuste-esitamine-joonisel\/"},"modified":"2025-09-17T17:24:22","modified_gmt":"2025-09-17T14:24:22","slug":"analuusitulemuste-esitamine-joonisel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/analuusitulemuste-esitamine-joonisel\/","title":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcsitulemuste esitamine joonisel"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: right;\"><strong>Mai Beilmann<br>2020<\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: left;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">K\u00f5ige n\u00e4itlikum viis statistilise anal\u00fc\u00fcsi tulemusi edasi anda on joonistena. Joonised (diagrammid) on nii kasulik t\u00f6\u00f6vahend anal\u00fc\u00fcsi tegijale kui ka uuringutulemuste m\u00f5istmist h\u00f5lbustav abivahend lugejale, sest v\u00e4ga tihti on andmetes leiduvad mustrid joonistelt kergemini hoomatavad kui tabelitest v\u00f5i tekstist.\u00a0 <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: left;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">Joonise tegemine algab andmete ettevalmistusest ja andmete anal\u00fc\u00fcsist. Seej\u00e4rel tuleb valida sobiv joonise t\u00fc\u00fcp. Valminud joonist tuleb veel vormistada ja toimetada, et see lugejale lihtsasti arusaadavaks muuta. Selleks, et joonis anal\u00fc\u00fcsitulemused t\u00f5esti h\u00e4sti edasi annaks, tuleks joonist tegema asudes endalt k\u00f5igepealt k\u00fcsida, millist infot v\u00f5i s\u00f5numit see joonis edastama peaks. Kas johtuvalt edastavast s\u00f5numist tuleks joonisel ehk midagi eriti esile t\u00f5sta v\u00f5i r\u00f5hutada? <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: left;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">Jooniseid tegema asudes tasub meeles pidada sedagi, et enamasti ei ole m\u00f5tet esitada oma t\u00f6\u00f6s sama info kohta nii joonist kui tabelit. Valige info edastamiseks neist \u00fcks!<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: left;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">Allj\u00e4rgnevalt on antud \u00fclevaade enamlevinud jooniset\u00fc\u00fcpidest, mille vahel anal\u00fc\u00fcsi tulemusi esitades valida. Peat\u00fcki l\u00f5petavad juhtn\u00f6\u00f6rid, mida tuleks jooniste vormistamisel silmas pidada.\u00a0\u00a0 <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135069-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135069-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135069-collapse\">Tulpdiagramm (bar chart, bar graph) <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135069-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135069-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"text-align: left;\">Tulpdiagramm on joonis, kus tulba k\u00f5rgus v\u00f5i pikkus t\u00e4histab kujutatavat suurust. \u00a0Klassikaline tulpdiagramm v\u00f5imaldab tulpade abil h\u00f5lpsasti v\u00f5rrelda erinevate kategooriate numbrilisi v\u00e4\u00e4rtusi (joonised 1 ja 2). Joonise \u00fchel teljel n\u00e4idatakse tunnuse kategooriaid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusi, teisel teljel v\u00e4\u00e4rtuste skaalat. Tulbad v\u00f5ivad diagrammil paikneda horisontaalselt v\u00f5i vertikaalselt. N\u00e4iteks joonisel 1 on m\u00f5\u00f5detavad kategooriad toodud x-teljel ning skaala y-teljel; joonisel 2 on aga y-teljel toodud kategooriad ning skaala on x-teljel.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"761\" height=\"348\" class=\"wp-image-590 aligncenter\" title=\"Joonis 1. Eesti inimeste huvi poliitika vastu. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.50.27.png\" alt=\"Joonis 1. Eesti inimeste huvi poliitika vastu. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.50.27.png 761w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.50.27-300x137.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 761px) 100vw, 761px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"759\" height=\"546\" class=\"wp-image-591 aligncenter\" title=\"Joonis 2. Keskmine \u00fcldistatud usaldus Euroopas 2018. aastal. 0 = \u201cenamikku inimesi ei saa usaldada\u201d, 10 = \u201cenamikku inimesi v\u00f5ib usaldada\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.16.png\" alt=\"Joonis 2. Keskmine \u00fcldistatud usaldus Euroopas 2018. aastal. 0 = \u201cenamikku inimesi ei saa usaldada\u201d, 10 = \u201cenamikku inimesi v\u00f5ib usaldada\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.16.png 759w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.16-300x216.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 759px) 100vw, 759px\"><br>Tulpdiagramm sobib v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00f5rdlusteks. K\u00f5rvutiasetsevad tulbad v\u00f5imaldavad v\u00f5rrelda sama kategooria esinemissagedust erinevates gruppides (joonised 2 ja 3).<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"353\" class=\"wp-image-592 aligncenter\" title=\"Joonis 3. Eesti inimeste huvi poliitika vastu soo l\u00f5ikes. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.53.png\" alt=\"Joonis 3. Eesti inimeste huvi poliitika vastu soo l\u00f5ikes. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.53.png 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.51.53-300x155.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><br>V\u00f5rreldes tunnuse jaotust enamas kui kahes-kolmes r\u00fchmas tasub eelistada summatulpdiagrammi (ka virndiagramm; stacked bar chart), mis v\u00f5imaldab v\u00f5rrelda sama tunnuse jaotust erinevates gruppides (joonised 4 ja 5). Kui kategooriaid on palju ja\/v\u00f5i neil on pikad nimed, siis on hea kasutada horisontaalset asetust (joonis 5).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"678\" height=\"334\" class=\"wp-image-593 aligncenter\" title=\"Joonis 4. Eesti inimeste huvi poliitika vastu vanusegruppide l\u00f5ikes. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.52.29.png\" alt=\"Joonis 4. Eesti inimeste huvi poliitika vastu vanusegruppide l\u00f5ikes. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.52.29.png 678w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.52.29-300x148.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 678px) 100vw, 678px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"775\" height=\"596\" class=\"wp-image-594 aligncenter\" title=\"Joonis 5. Inimeste huvi poliitika vastu Euroopas. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.12.png\" alt=\"Joonis 5. Inimeste huvi poliitika vastu Euroopas. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.12.png 775w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.12-300x231.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.12-768x591.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 775px) 100vw, 775px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Tulpdiagrammile v\u00f5ib korraga kanda ka rohkem kui \u00fche tunnuse numbrilised v\u00e4\u00e4rtused, mida soovitakse v\u00f5rrelda (joonis 6). Tuleb aga arvestada, et mida rohkem tunnuseid \u00fchele joonisele panna, seda raskemini loetavaks joonis muutub. Samuti tuleb sellisel juhul kindlasti j\u00e4lgida, et erinevate tunnuste m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatud skaalad oleksid v\u00f5rreldavad. Kui joonisel on k\u00f5rvuti erinevatel skaaladel m\u00f5\u00f5detud tunnused, on korrektne joonisel esitada m\u00f5lema tunnuse skaalad.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-595 aligncenter\" title=\"Joonis 6. Keskmine \u00fcldistatud usaldus ja usaldus riigiinstitutsioonide (parlament, poliitikud, poliitilised parteid, \u00f5iguss\u00fcsteem, politsei) suhtes Euroopas 2018. aastal. \u00dcldistatud usaldus: 0 = \u201cenamikku inimesi ei saa usaldada\u201d, 10 = \u201cenamikku inimesi v\u00f5ib usaldada\u201d; institutsionaalne usaldus: 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.45.png\" alt=\"Joonis 6. Keskmine \u00fcldistatud usaldus ja usaldus riigiinstitutsioonide (parlament, poliitikud, poliitilised parteid, \u00f5iguss\u00fcsteem, politsei) suhtes Euroopas 2018. aastal. \u00dcldistatud usaldus: 0 = \u201cenamikku inimesi ei saa usaldada\u201d, 10 = \u201cenamikku inimesi v\u00f5ib usaldada\u201d; institutsionaalne usaldus: 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" width=\"624\" height=\"597\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.45.png 624w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_15.53.45-300x287.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 624px) 100vw, 624px\"><\/p>\n<p>Tulpdiagrammi tegemisel v\u00f5ib m\u00f5nikord osutuda probleemiks see, et tekib v\u00e4ga palju v\u00e4ikese sagedusega tulpi (joonis 7). Sellisel puhul tasub m\u00f5elda, kas v\u00e4iksemaid kategooriaid oleks v\u00f5imalik omavahel \u00fchendada, et joonis kompaktsemaks ja \u00fclevaatlikumaks muuta (joonis 8).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"734\" height=\"366\" class=\"wp-image-596 aligncenter\" title=\"Joonis 7. 2018. aastal Tartu Koduta Loomade Varjupaika saabunud loomade liigiline jaotus. Allikas: Tartu Koduta Loomade Varjupaik 2019\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.03.24.png\" alt=\"Joonis 7. 2018. aastal Tartu Koduta Loomade Varjupaika saabunud loomade liigiline jaotus. Allikas: Tartu Koduta Loomade Varjupaik 2019\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.03.24.png 734w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.03.24-300x150.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 734px) 100vw, 734px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"685\" height=\"333\" class=\"wp-image-597 aligncenter\" title=\"Joonis 8. 2018. aastal Tartu Koduta Loomade Varjupaika saabunud loomade liigiline jaotus. Allikas: Tartu Koduta Loomade Varjupaik 2019\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.00.png\" alt=\"Joonis 8. 2018. aastal Tartu Koduta Loomade Varjupaika saabunud loomade liigiline jaotus. Allikas: Tartu Koduta Loomade Varjupaik 2019\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.00.png 685w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.00-300x146.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 685px) 100vw, 685px\"><\/p>\n<p>Selleks, et tulpdiagrammid oleksid kergesti loetavad ja \u00fclevaatlikud, tuleks joonist vormistades j\u00e4lgida:<\/p>\n<ul>\n<li>Kas kategooriad ja\/v\u00f5i v\u00f5rreldavad grupid on loogiliselt j\u00e4rjestatud?\n<ul>\n<li>Nt joonistel 1 ja 3 on kategooriad j\u00e4rjestatud alustades k\u00f5rgeimast v\u00e4\u00e4rtusest ja l\u00f5petades madalaimaga; joonistel 2 ja 6 on keskmised j\u00e4rjestatud kahanevalt; joonisel 4 on vanusegrupid j\u00e4rjestatud kasvavalt; joonisel 5 on riigid j\u00e4rjestatud poliitikast v\u00e4ga huvitatute osakaalu j\u00e4rgi kasvavalt.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas telgedel on v\u00f5imalikult l\u00fchikesed m\u00e4rgised?\n<ul>\n<li>Nt joonisel 4 on vanusevahemikud t\u00e4histatud ainult arvudega ja pole s\u00f5naliselt v\u00e4lja kirjutatud \u201eVanusegrupp 15\u201326\u201c jne.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas ebavajalikud komakohad on jooniselt eemaldatud?\n<ul>\n<li>Nt joonistel 1, 3, 4 ja 5 pole komakohti n\u00e4idatud, sest protsentide puhul pole selline t\u00e4psusaste vajalik ja koormab lugejat infoga, millest tal pole mingit kasu; joonistel 2 ja 6 on aga oluline v\u00e4hemalt \u00fcks koht p\u00e4rast koma v\u00e4lja tuua, sest vastasel korral ei tuleks riikidevahelised erinevused selgelt v\u00e4lja.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas joonisel on m\u00e4rgitud kasutatud \u00fchikud?\n<ul>\n<li>Nt joonistel 1, 3 ja 4 on protsendim\u00e4rgid toodud tulpadel, joonisel 5 x-teljel; joonisel 2 on kasutatud \u00fchikud lahti seletatud aga joonise allkirjas.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas kategooriate kirjeldused mahuvad joonisele \u00e4ra?\n<ul>\n<li>Pika kirjelduse puhul sobib nt horisontaalne asetus (joonis 7).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas legend on vajalik? Kui seda pole vaja, siis kustutage \u00e4ra!\n<ul>\n<li>Nt joonistel 1 ja 2 pole legendi vaja ning see on kustutatud. Joonistel 3, 4, 5 ja 6 on legend aga joonise m\u00f5istmiseks vajalik.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kas skaala nullpunkt on nullis?\n<ul>\n<li>Kui skaala ei alga nullpunktist, v\u00f5ib see lugejat\/vaatajat eksitada. Samas, kui andmetes on esitatud ainult k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (n\u00e4iteks nende vastajate protsendid, kes t\u00f6\u00f6d oluliseks peavad, j\u00e4\u00e4vad k\u00fcsitlustes aastate l\u00f5ikes 90 ja 95% vahele), siis n\u00e4itlikkuse huvides ei pea skaala tingimata algama nullist.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135075-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135075-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135075-collapse\">Histogramm (histogram)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135075-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135075-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Histogramm on tulpdiagrammi alaliik, mille puhul t\u00e4histab kujutatavat suurust tulba pindala (mitte lihtsalt tulba k\u00f5rgus\/pikkus nagu tavalise tulpdiagrammi puhul; joonis 9).<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"773\" height=\"415\" class=\"wp-image-598 aligncenter\" title=\"Joonis 9. Histogramm vanuse j\u00e4rgi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.37.png\" alt=\"Joonis 9. Histogramm vanuse j\u00e4rgi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.37.png 773w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.37-300x161.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.04.37-768x412.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 773px) 100vw, 773px\"><br>Laiale publikule ilmselt \u00fcks tuntumaid histogrammide kasutusvaldkondi on populatsioonip\u00fcramiidid (joonis 12), mis oma olemuselt pole midagi muud kui x-telge pidi vastamisi seatud histogrammid, mis n\u00e4itavad elanikkonna jaotust vanuse ja soo l\u00f5ikes. Joonistel 10 ja 11 on kujutatud Eesti meeste ja naiste vanuselise jaotuse histogrammid, mille k\u00f5rvuti asetamisel saame Eesti rahvastiku p\u00fcramiidi (joonis 12).<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"657\" height=\"349\" class=\"wp-image-599 aligncenter\" title=\"Joonis 10. Histogramm: Eesti meeste vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.15.png\" alt=\"Joonis 10. Histogramm: Eesti meeste vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.15.png 657w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.15-300x159.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 657px) 100vw, 657px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"640\" height=\"338\" class=\"wp-image-600 aligncenter\" title=\"Joonis 11. Histogramm: Eesti naiste vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.51.png\" alt=\"Joonis 11. Histogramm: Eesti naiste vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.51.png 640w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.05.51-300x158.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"595\" height=\"553\" class=\"wp-image-601 aligncenter\" title=\"Joonis 12. Eesti rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.20.png\" alt=\"Joonis 12. Eesti rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 1. jaanuaril 2019. Allikas: Statistikaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.20.png 595w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.20-300x279.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 595px) 100vw, 595px\"><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf13507b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf13507b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf13507b-collapse\">Sektordiagramm (ka ringdiagramm; pie chart)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf13507b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf13507b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Sektordiagramm on sektoriteks jagatud ringikujuline diagramm, mille sektorite pindalad t\u00e4histavad kujutatavaid suuruseid (enamasti sagedusi; joonis 13).<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"615\" height=\"342\" class=\"wp-image-602 aligncenter\" title=\"Joonis 13. Erakondlikud eelistused (vastused k\u00fcsimusele \u201eKas tunnete m\u00f5ne poliitilise partei\/erakonna suhtes suuremat l\u00e4hedust kui teiste suhtes?\u201c). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.58.png\" alt=\"Joonis 13. Erakondlikud eelistused (vastused k\u00fcsimusele \u201eKas tunnete m\u00f5ne poliitilise partei\/erakonna suhtes suuremat l\u00e4hedust kui teiste suhtes?\u201c). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.58.png 615w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.06.58-300x167.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 615px) 100vw, 615px\"><br>Kuigi sektordiagramm on \u00fcks populaarsemaid diagrammi\/joonise liike, on sellel tegelikult v\u00e4ga kitsas kasutusala. Sektordiagrammi sobib kasutada ainult juhul, kui n\u00e4idatakse osakaalu tervikust! Seega sobib sektordiagramm h\u00e4sti ainult protsentjaotuste esitamiseks, kuid isegi sellisel juhul kaasneb selle diagrammiga mitmeid ohte. Peamine neist on see, et ringikujuline diagramm on oma kujust l\u00e4htuvalt silmale eksitav: kuna sektorid on erineva nurga all, paistavad m\u00f5ned neist vaatajale oma tegelikust suurusest suuremad ning teised v\u00e4iksemad. Ise\u00e4ranis eksitavalt m\u00f5juvad 3D sektordiagrammid. Samuti v\u00f5ib olenevalt v\u00e4rvivalikust keeruliseks osutuda erinevate sektorite eristamine (nt pruun ja punane joonisel 13).<\/p>\n<p>\u00dcldiselt on soovitav sektordiagrammi kasutamist v\u00e4ltida ning leida selle asemel v\u00e4hemeksitav alternatiiv. \u00dcldjuhul on tulpdiagramm hoopis parem valik.<\/p>\n<p>P\u00e4ris kindlasti ei sobi sektordiagramm kasutada, siis kui \u2026<br>\u2022\u00a0\u00a0 \u00a0\u2026 sektoreid on palju;<br>\u2022\u00a0\u00a0 \u00a0\u2026 sektorid on v\u00e4ga sarnase suurusega;<br>\u2022\u00a0\u00a0 \u00a0\u2026 kategooriad on j\u00e4rjestatud (nt kuud, haridusastmed vms);<br>\u2022\u00a0\u00a0 \u00a0\u2026 kokku ei tule tervik.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135080-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135080-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135080-collapse\">Joondiagramm (line graph)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135080-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135080-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Joondiagramm saadakse andmepunktide koordinaatteljestikule kandmisel ja nende \u00fchendamisel joonega. Enamasti kujutab x-telg ajaskaalat ja y-telg huvipakkuva tunnuse m\u00f5\u00f5teskaalat (joonis 14). Joondiagramm sobibki ise\u00e4ranis h\u00e4sti just ajaliste trendide visualiseerimiseks pidevate andmete korral.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"631\" height=\"351\" class=\"wp-image-603 aligncenter\" title=\"Joonis 14. Keskmine usaldus riigiinstitutsioonide (parlament, poliitikud, poliitilised parteid, \u00f5iguss\u00fcsteem, politsei) suhtes. 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2004\u20132018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.07.34.png\" alt=\"Joonis 14. Keskmine usaldus riigiinstitutsioonide (parlament, poliitikud, poliitilised parteid, \u00f5iguss\u00fcsteem, politsei) suhtes. 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2004\u20132018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.07.34.png 631w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.07.34-300x167.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 631px) 100vw, 631px\"><\/p>\n<p>Kui \u00fchele joonisele kanda erinevate gruppide ajajooned, siis on mugav v\u00f5rrelda, kuidas muutused on teatud ajaperioodil erinevates gruppides aset leidnud (joonis 15). Liiga palju jooni \u00fchel joonisel v\u00f5ib selle siiski raskesti arusaadavaks muuta, mist\u00f5ttu oleks m\u00f5istlik piirduda 3\u20134 joonega graafikul.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"620\" height=\"341\" class=\"wp-image-604 aligncenter\" title=\"Joonis 15. Keskmine usaldus politsei vastu koduse keele l\u00f5ikes. 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2004\u20132018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.14.png\" alt=\"Joonis 15. Keskmine usaldus politsei vastu koduse keele l\u00f5ikes. 0 = \u201cei usalda \u00fcldse\u201d, 10 = \u201cusaldan t\u00e4ielikult\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2004\u20132018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.14.png 620w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.14-300x165.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 620px) 100vw, 620px\"><br>Selleks, et joondiagrammid oleksid kergesti loetavad ja \u00fclevaatlikud, tuleks joonist vormistades j\u00e4lgida:<\/p>\n<ul>\n<li>Kas skaalapunktide vahemikud on v\u00f5rdsed?<\/li>\n<li>Kas skaalal on katkestusi?<\/li>\n<li>Kas jooned ei j\u00e4\u00e4 \u00fcksteisele ette? Nt joonisel 14 kattuvad kaks alumist joont peaaegu t\u00e4ielikult ning see ei ole joonise loetavuse huvides kindlasti hea. Sellisel puhul tasub kaaluda teistsuguse jooniset\u00fc\u00fcbi valikut (nt tulpdiagramm) v\u00f5i tulemuste esitamist mitmel joonisel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135084-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135084-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135084-collapse\">Pinddiagramm (ka kihtdiagramm; area graph)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135084-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135084-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00a0\n<p>Pinddiagrammid on sisuliselt joondiagrammi alaliik, mille puhul joonealune ala on v\u00e4rvi v\u00f5i mustriga t\u00e4idetud. Sarnaselt joondiagrammiga sobivad ka pinddiagrammid kasutada muutuse n\u00e4itamiseks teatud ajaperioodi jooksul. Enamasti kasutatakse pinddiagramme trendide v\u00e4lja toomiseks osakaalude puhul.<\/p>\n<p>Pinddiagrammide puhul tuleb j\u00e4lgida, et v\u00e4rvilised alad omavahel liialt ei kattuks ning m\u00f5nd v\u00e4rvi ala p\u00e4ris teiste varju ei j\u00e4\u00e4ks. Sellise probleemi v\u00e4ltimiseks tuleks v\u00e4rvilised alad asetada mitte \u00fcksteise ette ja taha vaid \u00fcksteise otsa, nagu on tehtud joonisel 16.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"599\" height=\"336\" class=\"wp-image-605 aligncenter\" title=\"Joonis 16. Hariduse omandanud \u00f5ppeaasta jooksul haridustasemete l\u00f5ikes aastatel 1980\u20132018. Allikas: Statistikaamet\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.47.png\" alt=\"Joonis 16. Hariduse omandanud \u00f5ppeaasta jooksul haridustasemete l\u00f5ikes aastatel 1980\u20132018. Allikas: Statistikaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.47.png 599w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.08.47-300x168.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 599px) 100vw, 599px\"><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf13508b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf13508b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf13508b-collapse\">Hajuvusdiagramm (scatter plot, scatter diagram)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf13508b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf13508b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Hajuvusdiagramm on joonis, mille puhul koordinaatteljestikule kantakse tunnuse v\u00e4\u00e4rtusi kajastavad punktid (joonis 17). Hajuvusdiagramm sobib h\u00e4sti tunnustevahelise seose illustreerimiseks. Kui joonise x- ja y-teljele kanda erinevad tunnused, siis on v\u00f5imalik jooniselt n\u00e4ha, kas kahe tunnuse vahel on mingi seos\/korrelatsioon. Viimasel juhul on v\u00f5imalik kahe tunnuse vaheline seos joonisel \u00e4ra m\u00e4rkida joone abil, mis j\u00e4rgib joonisele kantud punktide jaotust graafikul (joonis 18). Joonisel 17 on v\u00f5imalik seos kahe tunnuse vahel sedav\u00f5rd tagasihoidlik, et korrelatsioonijoone kandmine graafikule ei ole \u00f5igustatud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-606 aligncenter\" title=\"Joonis 17. PISA testi keskmine skoor ja keskmine hinnang hariduse olukorrale valitud Euroopa riikides. Hinnang hariduse olukorrale: 0 = \u201cv\u00e4ga halb\u201d, 10 = \u201cv\u00e4ga hea\u201d. Riikide l\u00fchendid: AT \u2013 Austria, BE \u2013 Belgia, CH \u2013 \u0160veits, CZ \u2013 T\u0161ehhi, DE \u2013 Saksamaa, EE \u2013 Eesti, FI \u2013 Soome, FR \u2013 Prantsusmaa, GB \u2013 \u00dchendkuningriik, HU \u2013 Ungari, IE \u2013 Iirimaa, IT \u2013 Itaalia, NL \u2013 Holland, NO \u2013 Norra, PL \u2013 Poola, Sl \u2013 Sloveenia. Allikad: Euroopa Sotsiaaluuring 2018; OECD, PISA 2015, lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonna osaoskuste testide skoorid punktides\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.09.21.png\" alt=\"Joonis 17. PISA testi keskmine skoor ja keskmine hinnang hariduse olukorrale valitud Euroopa riikides. Hinnang hariduse olukorrale: 0 = \u201cv\u00e4ga halb\u201d, 10 = \u201cv\u00e4ga hea\u201d. Riikide l\u00fchendid: AT \u2013 Austria, BE \u2013 Belgia, CH \u2013 \u0160veits, CZ \u2013 T\u0161ehhi, DE \u2013 Saksamaa, EE \u2013 Eesti, FI \u2013 Soome, FR \u2013 Prantsusmaa, GB \u2013 \u00dchendkuningriik, HU \u2013 Ungari, IE \u2013 Iirimaa, IT \u2013 Itaalia, NL \u2013 Holland, NO \u2013 Norra, PL \u2013 Poola, Sl \u2013 Sloveenia. Allikad: Euroopa Sotsiaaluuring 2018; OECD, PISA 2015, lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonna osaoskuste testide skoorid punktides\" width=\"745\" height=\"416\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.09.21.png 745w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.09.21-300x168.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 745px) 100vw, 745px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-607 aligncenter\" title=\"Joonis 18. Keskmine eluga rahulolu ja sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (SKP per capita) valitud Euroopa riikides. Hinnang eluga rahulolule: 0 = \u201c\u00fcldse mitte rahul\u201d, 10 = \u201cv\u00e4ga rahul\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.02.png\" alt=\"Joonis 18. Keskmine eluga rahulolu ja sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (SKP per capita) valitud Euroopa riikides. Hinnang eluga rahulolule: 0 = \u201c\u00fcldse mitte rahul\u201d, 10 = \u201cv\u00e4ga rahul\u201d. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" width=\"766\" height=\"420\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.02.png 766w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.02-300x164.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 766px) 100vw, 766px\"><\/p>\n<p>Samas tuleb t\u00e4hele panna, et hajuvusdiagramm ei pruugi olla hea valik v\u00e4ga paljude andmepunktide korral, sest sellisel juhul kipub hajuvusdiagramm punktide kattumise t\u00f5ttu v\u00e4ga kirjuks ja raskestiloetavaks muutuma.<\/p>\n<p>Selleks, et hajuvusdiagrammid oleksid kergesti loetavad ja \u00fclevaatlikud, tuleks joonist vormistades j\u00e4lgida:<\/p>\n<ul>\n<li>Kui palju punktid kattuvad?<\/li>\n<li>Kas teljed on pidevad?<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135091-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135091-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135091-collapse\">Vahemikdiagramm (error bar plot)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135091-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135091-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vahemikdiagramm on diagrammit\u00fc\u00fcp, millel koos iseloomustatava suurusega kujutatakse mitmesuguseid vahemikke, mis v\u00f5ivad peegeldada n\u00e4iteks viga v\u00f5i hajuvust. Tihtipeale kujutatakse vahemikdiagrammil n\u00e4iteks usaldusvahemikke teatud usaldusnivool v\u00f5i variatsiooniulatust (joonis 19). Niisiis v\u00f5imaldab vahemikdiagramm visualiseerida m\u00f5\u00f5tmisviga v\u00f5i hajuvust. Tulbad v\u00f5i punktid vahemikdiagrammidel kujutavad keskmisi. Tulpadest v\u00f5i punktidest v\u00e4ljaulatuvad jooned on tuntud \u201evurrude\u201c v\u00f5i \u201evuntsidena\u201c ning neid kasutatakse selleks, et n\u00e4idata tunnuse variatiivsust.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-608 aligncenter\" title=\"Joonis 19. Keskmine eluga \u00fcldine rahulolu usaldusvahemikega 99% usaldusnivool valitud Euroopa riikides 2018. aastal. Riikide l\u00fchendid: AT \u2013 Austria, BE \u2013 Belgia, BG \u2013 Bulgaaria, CH \u2013 \u0160veits, CZ \u2013 T\u0161ehhi, DE \u2013 Saksamaa, EE \u2013 Eesti, FI \u2013 Soome, FR \u2013 Prantsusmaa, GB \u2013 \u00dchendkuningriik, HU \u2013 Ungari, IE \u2013 Iirimaa, IT \u2013 Itaalia, NL \u2013 Holland, NO \u2013 Norra, PL \u2013 Poola, RS \u2013 Serbia, Sl \u2013 Sloveenia. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.44.png\" alt=\"Joonis 19. Keskmine eluga \u00fcldine rahulolu usaldusvahemikega 99% usaldusnivool valitud Euroopa riikides 2018. aastal. Riikide l\u00fchendid: AT \u2013 Austria, BE \u2013 Belgia, BG \u2013 Bulgaaria, CH \u2013 \u0160veits, CZ \u2013 T\u0161ehhi, DE \u2013 Saksamaa, EE \u2013 Eesti, FI \u2013 Soome, FR \u2013 Prantsusmaa, GB \u2013 \u00dchendkuningriik, HU \u2013 Ungari, IE \u2013 Iirimaa, IT \u2013 Itaalia, NL \u2013 Holland, NO \u2013 Norra, PL \u2013 Poola, RS \u2013 Serbia, Sl \u2013 Sloveenia. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018\" width=\"765\" height=\"415\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.44.png 765w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.13.44-300x163.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 765px) 100vw, 765px\"><\/p>\n<p>Vahemikdiagrammid sobivad v\u00e4ga h\u00e4sti jaotuste ja gruppide v\u00f5rdlemiseks, sest v\u00f5imaldavad ilmekalt n\u00e4idata, kas erinevused v\u00f5rreldavate gruppide vahel on ka statistiliselt olulised. N\u00e4iteks joonisel 19 kujutatud keskmiseid v\u00f5rreldes v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da ekslik mulje, et Eesti vastajad on eluga keskmiselt veidi rohkem rahul kui Itaalia vastajad. Usaldusvahemike kattumine nende kahe riigi vastajate puhul aga reedab, et tegelikult ei erine eluga rahulolu neis kahes riigis statistiliselt olulisel m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf135098-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf135098-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf135098-collapse\">V\u00f5rkdiagramm (ka radiaaldiagramm; radar chart) <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf135098-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf135098-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>V\u00f5rkdiagramm on veidi \u00e4mblikuv\u00f5rku meenutav diagramm, kus igal tunnusel oma telg, mis algab joonise keskelt (joonised 20\u201323). K\u00f5ik need teljed on joondatud ringjalt nii, et telgede vahel on v\u00f5rdsed vahemaad. Iga tunnuse v\u00e4\u00e4rtus kantakse selle tunnuse teljele ning seej\u00e4rel \u00fchendatakse need punktid omavahel joonega. Niisiis v\u00f5imaldab v\u00f5rkdiagramm v\u00f5rrelda, millised tunnused on v\u00e4\u00e4rtuste poolest \u00fcksteisega sarnanevad ning millised teistest selgelt eristuvad.<\/p>\n<p>P\u00e4ris igasuguseid tunnuseid \u00fchele v\u00f5rkdiagrammile v\u00f5rdluseks kokku panna siiski ei passi. V\u00f5rkdiagrammil sobib kujutada ainult omavahel loogiliselt seotud tunnuseid ning omavahel seostamata n\u00e4itajaid v\u00f5rkdiagrammil joonega \u00fchendada kindlasti ei sobi. Allj\u00e4rgnevatel joonistel 20\u201323 on v\u00f5rkdiagrammidele kantud Shalom Schwartzi alusv\u00e4\u00e4rtused, mis on omavahel teoreetiliselt seostatud ning j\u00e4rgivad Shalom Schwartzi enda poolt v\u00e4lja pakutud struktuuri (vt nt European Social Survey EduNet -&gt; Human Values). M\u00f5nest teisest v\u00e4\u00e4rtusteooriast tuntud v\u00e4\u00e4rtuste Schwartzi alusv\u00e4\u00e4rtustega samale v\u00f5rkdiagrammile kandmine ei oleks aga p\u00f5hjendatud.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"585\" height=\"334\" class=\"wp-image-609 aligncenter\" title=\"Joonis 20. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Eestis, Poolas ja Ungaris (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti, Poola ja Ungari\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.14.29.png\" alt=\"Joonis 20. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Eestis, Poolas ja Ungaris (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti, Poola ja Ungari\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.14.29.png 585w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.14.29-300x171.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 585px) 100vw, 585px\"><br>V\u00f5rkdiagrammide kasutusv\u00f5imalusi piirab seegi, et rohkem kui \u00fche joone kandmine v\u00f5rkdiagrammile ei ole hea m\u00f5te, sest see muudab joonise v\u00e4ga raskesti loetavaks (joonis 20). Mitme joone \u00fchele v\u00f5rkdiagrammile kandmise asemel on m\u00f5istlikum teha mitu joonist, mida omavahel k\u00f5rvutada (joonised 21, 22 ja 23). Samuti ei tasu v\u00f5rkdiagrammile kanda v\u00e4ga palju tunnuseid, et v\u00e4ltida olukorda, kus joonisel on nii palju telgi, et joonisest ei ole enam v\u00f5imalik aru saada.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"647\" height=\"359\" class=\"wp-image-610 aligncenter\" title=\"Joonis 21. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Eestis (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.03.png\" alt=\"Joonis 21. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Eestis (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Eesti\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.03.png 647w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.03-300x166.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 647px) 100vw, 647px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"566\" height=\"340\" class=\"wp-image-611 aligncenter\" title=\"Joonis 22. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Poolas (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Poola\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.39.png\" alt=\"Joonis 22. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Poolas (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Poola\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.39.png 566w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.15.39-300x180.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 566px) 100vw, 566px\"><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"550\" height=\"370\" class=\"wp-image-612 aligncenter\" title=\"Joonis 23. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Ungaris (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Ungari\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.14.png\" alt=\"Joonis 23. Shalom Schwartzi k\u00fcmne alusv\u00e4\u00e4rtuse levik Ungaris (p\u00f6\u00f6ratud skaala, 1 = pole \u00fcldse minu moodi, 6 = v\u00e4ga minu moodi). Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2018, Ungari\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.14.png 550w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.14-300x202.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\"><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf13509d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf13509d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf13509d-collapse\">Maatriks (heatmap)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf13509d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf13509d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Maatriks on tabeli ja joonise vahevorm, mis visualiseerib andmeid v\u00e4rvide abil (joonis 24). T\u00fc\u00fcpiliselt on tabeli \u00fches reas kajastatud \u00fche tunnuse kategooriad, teises reas teise tunnuse kategooriad ning tabeli sees esitatud v\u00e4rvid ja numbrid annavad edasi kolmanda tunnuse v\u00e4\u00e4rtust.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"735\" height=\"378\" class=\"wp-image-613 aligncenter\" title=\"Joonis 24. Eesti perekonnaseisuasutustes registreeritud eluss\u00fcnnid aasta ja registreerimiskuu l\u00f5ikes aastatel 2006\u20132019. Allikas: Statistikaamet\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.57.png\" alt=\"Joonis 24. Eesti perekonnaseisuasutustes registreeritud eluss\u00fcnnid aasta ja registreerimiskuu l\u00f5ikes aastatel 2006\u20132019. Allikas: Statistikaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.57.png 735w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-02-11_at_16.16.57-300x154.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 735px) 100vw, 735px\"><br>Sellised v\u00e4rvilised tabelid on kasulikud mitmedimensiooniliste andmete visualiseerimiseks, v\u00f5imaldades andmetest leida mustreid. N\u00e4iteks jooniselt 24 oleks mustvalge tabeli korral oluliselt raskem m\u00e4rgata v\u00e4rviliselt jooniselt kergesti silma hakkavat trendi, et suvekuudel s\u00fcnnib Eestis enamasti rohkem lapsi kui talvekuudel. Ise\u00e4ranis h\u00e4sti sobibki maatriks muutuste j\u00e4lgimiseks \u00fcle aja ning suurte andmehulkade puhul.<\/p>\n<p>Selleks, et maatriksid oleksid kergesti loetavad ja \u00fclevaatlikud, tuleks seda vormistades j\u00e4lgida:<\/p>\n<ul>\n<li>Kas read\/veerud on j\u00e4rjestatud?<\/li>\n<li>Kas on v\u00f5imalik lisada arvulised v\u00e4\u00e4rtused?<\/li>\n<li>Kas v\u00e4rvid ja numbrid n\u00e4itavad samu v\u00f5i eri tunnuseid?\n<ul>\n<li>Kui v\u00e4rvid ja numbrid n\u00e4itavad eri tunnuseid, siis on vaja lisada legend.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1350a3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1350a3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1350a3-collapse\">Joonise vormistamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1350a3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1350a3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kui sobiv jooniset\u00fc\u00fcp on leitud ning esialgne joonis valmis tehtud, ei t\u00e4henda see veel, et joonise v\u00f5iks andmet\u00f6\u00f6tluspaketist otse oma t\u00f6\u00f6sse v\u00f5i esitlusse t\u00f5sta. Selle asemel tuleb hoopis \u00fcle kontrollida, kas joonis on h\u00e4sti loetav v\u00f5i on joonisel mingeid puuduj\u00e4\u00e4ke, mis tuleb parandada.<\/p>\n<p>Joonise vorm ei tohi eksitada ning ka kujunduslikel eesm\u00e4rkidel ei tohi sellest reeglist k\u00f5rvale kalduda. Graafikule ei ole m\u00f5istlik panna midagi \u00fcleliigset: see raskendab igal juhul joonisest arusaamist ning halvemal juhul v\u00f5ib eksitada ja viia v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendusteni. Lihtne ja selge joonis on parim viis info edasi andmiseks. Samas tuleb j\u00e4lgida, et joonisel oleks kogu vajalik taustinformatsioon selle sisu m\u00f5istmiseks, sest joonis koos pealkirjaga peab olema arusaadav iseseisvalt ilma t\u00e4iendavate selgitusteta.<\/p>\n<p>Kontrollige alati \u00fcle:<\/p>\n<ul>\n<li>Kas joonisel on k\u00f5ik vajalikud osad olemas?<\/li>\n<li>Kas joonisel on midagi \u00fcleliigset v\u00f5i ebaolulist (nt \u00fcleliigsed komakohad)?<\/li>\n<li>Kas graafiku teljed on selgesti m\u00e4rgistatud ning varustatud tunnuse nime ja m\u00f5\u00f5t\u00fchikuga?<\/li>\n<li>Kas kasutatud v\u00e4rvid on \u00fcksteisest selgelt eristatavad?<\/li>\n<li>Kas k\u00f5ik joonise osad (sh legend) on loetava suurusega?<\/li>\n<li>Kas kogu joonisele kantud tekst on selgesti n\u00e4ha (kas midagi ei ole kadunud kuhugi graafiku v\u00f5i tekstide varju)?<\/li>\n<li>Kas joonis koos pealkirjaga on arusaadav iseseisvalt ilma selgitava tekstita?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui joonis on selle kontrolli edukalt l\u00e4binud ning korda tehtud, saab selle viimaks oma raportisse, esitlusse v\u00f5i kodut\u00f6\u00f6sse t\u00f5sta. Seejuures tuleb joonisele kindlasti lisada pealkiri, mis enamasti asub joonise all ja sisaldab k\u00f5ik vajalikud lisaselgitused joonise m\u00f5istmiseks (nt t\u00e4iendavad selgitused skaalade kohta). Kui olete kasutanud kellegi teise poolt kogutud andmeid, m\u00e4rkige joonise all \u00e4ra ka andmeallikas.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1350a6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1350a6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1350a6-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1350a6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1350a6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">Tiit, E.-M. ja Tooding, L.-M. (2019). <i>Statistikaleksikon.<\/i> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">Tooding, L.-M. (2015). <i>Andmete anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine sotsiaalteadustes.<\/i> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><i>Valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmi toel.<\/i><\/p>\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mai Beilmann2020 K\u00f5ige n\u00e4itlikum viis statistilise anal\u00fc\u00fcsi tulemusi edasi anda on joonistena. Joonised (diagrammid) on nii kasulik t\u00f6\u00f6vahend anal\u00fc\u00fcsi tegijale kui ka uuringutulemuste m\u00f5istmist h\u00f5lbustav abivahend lugejale, sest v\u00e4ga tihti on andmetes leiduvad mustrid joonistelt kergemini hoomatavad kui tabelitest v\u00f5i &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":26,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2087,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/2087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}