{"id":58,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kujutiste-lugemine\/"},"modified":"2024-04-04T00:16:15","modified_gmt":"2024-04-03T21:16:15","slug":"kujutiste-lugemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kujutiste-lugemine\/","title":{"rendered":"Kujutuste lugemine"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\"><span style=\"font-size: medium\"><strong>Veronika Kalmus<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium\"><strong>2015<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Gunther Kressi ja Theo van Leeuweni v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud kujutiste lugemise meetod on \u00fcks selgemaid ja struktureeritumaid l\u00e4henemisi <a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/multimodaalse-diskursuse-analyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">multimodaalsele diskursusanal\u00fc\u00fcsile<\/a>, olles \u00fcks selle alaliik. Meetodit on nimetatud ka <em>visuaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsiks<\/em> ning loetud sotsiaalsemiootika koolkonna alla kuuluvana \u00fcheks kriitilise <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsi <\/a>(KDA)<em><\/em> alaliigiks (Fairclough ja Wodak, 1997). Van Leeuweni ja Jewitti (2001: 3) m\u00e4\u00e4ratluses kujutab l\u00e4henemine endast \u201ekujutiste uurimist nende sotsiaalses kontekstis ja visuaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsi kriitilist vormi, mis ei piirdu tingimata kirjeldamisega, vaid v\u00f5ib \u00fchtlasi p\u00fc\u00fcda m\u00f5jutada kirjeldatavat semiootilist praktikat\u201c.<\/p>\n<p>Kujutiste lugemise ideoloogia rajaneb eeldusele, et t\u00e4nap\u00e4evases infost k\u00fcllastunud, multikultuurilises ja \u00fcleilmastuvas \u00fchiskonnas ei ole verbaalne tekst s\u00f5numite edasiandmisel enam domineeriv: visuaalne tekst ja multimodaalne kommunikatsioon on k\u00f5ikides valdkondades muutumas \u00fcha olulisemaks, n\u00fcansi- ja v\u00e4ljendusrikkamaks. Sestap on kujutiste lugemise kui sotsiaalteadusliku anal\u00fc\u00fcsimeetodi kasutusala \u00e4\u00e4rmiselt lai, h\u00f5lmates n\u00e4iteks k\u00f5ikv\u00f5imalikke traditsioonilise ja uue meedia tekste, reklaame, \u00f5ppemeediat, inimeste omaloomingut jne.<\/p>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31acf3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31acf3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31acf3-collapse\">Teoreetilised l\u00e4htekohad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31acf3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31acf3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kujutiste lugemine tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodina kasvas v\u00e4lja Robert Hodge\u2019i ja Gunther Kressi varasematest t\u00f6\u00f6dest sotsiaalsemiootika vallas (nt \u201eSocial Semiotics\u201c, 1988). L\u00e4henemise teoreetilised ja metodoloogilised l\u00e4tted on tugevalt multidistsiplinaarsed: l\u00e4hteautorite hulka kuuluvad nt semiootik Roland Barthes, funktsionaalse lingvistika suurkuju Michael A. K. Halliday, kunstiajaloolane Erwin Panofsky ja ge\u0161taltps\u00fchholoog Rudolf Arnheim.<\/p>\n<p>Kujutiste lugemise k\u00e4igus vaadeldakse teksti alati multimodaalsena, anal\u00fc\u00fcsides nii verbaalset teksti kui ka illustratsioone, fotosid, kogu lehe k\u00fcljendust ehk <em>layout<\/em>\u2019i. Uurijat ei huvita niiv\u00f5rd teksti \u00fcksikud objektid ega kindlad aspektid (nt ainult verbaalne v\u00f5i \u00fcksnes visuaalne), vaid ta \u00fcritab vaadelda kogu lehek\u00fclge v\u00f5i k\u00f5rvuti asuvaid lehek\u00fclgi kui <em>integreeritud<\/em><strong> <\/strong>teksti, milles verbaalne ja visuaalne osa loovad \u00fchise, tervikliku t\u00e4henduse (milles v\u00f5ib esineda ka vastuolusid).<\/p>\n<p>Saavutamaks paremat integratsiooni erinevate m\u00e4rgis\u00fcsteemide abil edasiantavate t\u00e4henduste anal\u00fc\u00fcsis, on Kress ja van Leeuwen \u00fcritanud l\u00f5hkuda kontseptuaalseid eraldusm\u00fc\u00fcre verbaalse keele ja visuaalse kommunikatsiooni vahel, kasutades neid kirjeldades v\u00f5imalusel samu termineid. Autorite p\u00f5hiteos \u201eKujutiste lugemine\u201c (1996) kannab alapealkirja \u201eVisuaalse kujutamise grammatika\u201c (\u201eReading Images: The Grammar of Visual Design\u201c). N\u00e4iteks v\u00f5ime Kressi ja van Leeuwenit j\u00e4rgides r\u00e4\u00e4kida visuaalse keele grammatilistest n\u00e4htustest nagu sihilised verbid (mida esindavad kujutistel vektorid \u2013 liigutused, poosid, \u017eestid, pilgu suund) v\u00f5i ases\u00f5nad (n\u00e4iteks \u017eesti abil v\u00e4ljendatav visuaalne ases\u00f5na \u201eSina\u201c; vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonis 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-525\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1joonis.png\" title=\"1joonis.png\" alt=\"1joonis.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><strong>joonis 1<\/strong><\/a>).<\/p>\n<p>Kujutiste lugemise epistemoloogiline loogika p\u00f5hineb eeldusel, et iga m\u00e4rgi taga on selle looja huvid ja motiivid, mis tulenevad m\u00e4rgi looja sotsiaalsest ja kultuurilisest tagap\u00f5hjast ning s\u00f5numi edastamise sotsiaalsest kontekstist. Peaaegu iga m\u00e4rk, iga esitusviis sisaldab ideoloogiat ja kannab v\u00e4\u00e4rtusi. M\u00e4rgi looja tahab oma s\u00f5numit v\u00f5imalikult adekvaatselt edasi anda, mist\u00f5ttu ta valib niisuguse semiootilise koodi, millel on v\u00f5imalikult tugev kommunikatiivne potentsiaal \u2013 mis on selles kultuuris loodud ning millest selles kultuuris \u00fcldiselt aru saadakse. Sestap on multimodaalsed tekstid, sh kujutised ja lehe k\u00fcljendus ehk <em>layout,<\/em> kultuuriliselt kodeeritud, sisaldades kultuurilisi koode, mida lugejad-vaatajad on \u00f5ppinud sotsialiseerumise k\u00e4igus dekodeerima, m\u00f5istmaks koodidesse k\u00e4tketud t\u00e4hendusi. Erinevate valikuv\u00f5imaluste korral valib s\u00f5numi looja m\u00e4rgi, mis tema arvates s\u00f5numi edastamiseks k\u00f5ige paremini sobib (nt asendame musta kabenupu kaotsiminekul puuduva kabendi musta, mitte valge v\u00f5i punase n\u00f6\u00f6biga).<\/p>\n<p>L\u00e4htudes Halliday funktsionaalsest grammatikast grupeerivad Kress ja van Leeuwen semiootilised t\u00e4histuskoodid <em>kolme metafunktsiooni<\/em> alla. <em>Ideatsiooniline metafunktsioon<\/em> koondab representatsiooni ehk esitamisega seotud t\u00e4histusprotsessid \u2013 selle raames representeeritakse v\u00f5i peegeldatakse f\u00fc\u00fcsilise ja sotsiaalse maailma objekte: kujutatakse tegelasi ja tegevusi, liigitatakse objekte ja tegelasi, s\u00fcmboliseeritakse n\u00e4htusi ja v\u00e4\u00e4rtusi. <em>Interpersonaalne metafunktsioon <\/em>h\u00f5lmab m\u00e4rgi looja, vastuv\u00f5tja ning kujutatud tegelaste ja\/v\u00f5i objektide vaheliste sotsiaalsete suhete kujutisele projitseerimist, tegelastevahelise interaktsiooni ning identiteetide konstrueerimist. <em>Tekstuaalne metafunktsioon<\/em> seob erinevad m\u00e4rgid tekstis \u00fchtseks tervikuks, t\u00e4henduslikuks <em>tekstiks<\/em>, ning loob \u00fchtlasi <em>konteksti<\/em>.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas \u00f5ppematerjalis ei ole v\u00f5imalik ega otstarbekas kirjeldada k\u00f5iki Kressi ja van Leeuweni pakutud t\u00e4histuskoode kui anal\u00fc\u00fctilisi t\u00f6\u00f6riistu \u2013 l\u00e4henemise kasutamine sotsiaalteaduslikus uurimuses n\u00f5uab paratamatult originaalallikatega tutvumist. Eestikeelseid \u00fclevaateid l\u00e4henemisest ja rakendusn\u00e4iteid pakuvad \u00a0Ande Etti oma <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15703\">bakalaureuset\u00f6\u00f6<\/a>s (2008) ja <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15358\">magistrit\u00f6\u00f6<\/a>s (2010) ning Kerttu-Kaisa Kiviselg kogumikus \u201eActa Semiotica Estica I\u201c<em> <\/em>(2001) ilmunud artiklis.<\/p>\n<p>Esitame siinkohal \u00fcksnes v\u00e4ikese valiku ja \u00fclevaate sagedamini kasutatavatest ja kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi seisukohast huvipakkuvamatest t\u00e4histuskoodidest.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad00-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad00-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad00-collapse\">Ideatsiooniline metafunktsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad00-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad00-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kress ja van Leeuwen (1996) eristavad multimodaalses tekstis <em>narratiivseid<\/em> ehk jutustavaid ning <em>kontseptuaalseid<\/em> representatsioone. Jutustavad esitused kujutavad ja seostavad tegelasi tegevuste ja toimingute abil, d\u00fcnaamika kaudu. Narratiivsed kujutised on \u00e4ratuntavad vektorite (noolte, k\u00e4e ja\/v\u00f5i pilgu suundade jne) olemasolu p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Kujutised, mis ei sisalda vektoreid, on kontseptuaalsed ning esitavad tegelasi nende enamal m\u00e4\u00e4ral \u00fcldistatud, stabiilsest ja ajatust olemusest l\u00e4htudes. Niisugused kujutised m\u00e4\u00e4ratlevad visuaalselt tegelasi, objekte ja kontekste \u2013 liigitavad, anal\u00fc\u00fcsivad v\u00f5i s\u00fcmboliseerivad.<\/p>\n<p>Ideoloogiliste v\u00f5i implitsiitsete, varjatud s\u00f5numite anal\u00fc\u00fcsi seisukohalt on oluline klassifitseerivate protsesside alla kuuluv <em>varjatud liigitamine<\/em> (ingl <em>Covert Taxonomy<\/em>).<em> <\/em>Vastavad kujutised esitavad <em>Subordinaate<\/em> ehk teatud kategooriasse liigitatavaid tegelasi v\u00f5i objekte \u00fchetaoliste, v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsetena. <em>Superordinaat<\/em> ehk kategooria, \u201esilt\u201c v\u00f5i \u00fchine nimetaja on vaataja jaoks tuletatav juuresolevast verbaalsest tekstist v\u00f5i Subordinaatide sarnasustest. Varjatud liigitamise esitamisel on olulisteks tunnusteks s\u00fcmmeetriline kompositsioon, Subordinaatide paiknemine \u00fcksteisest v\u00f5rdsel kaugusel, nende v\u00f5rdne suurus, samasugune paigutus horisontaal- ja vertikaaltelgede suhtes. Liigituse stabiilse, ajatu olemuse n\u00e4itamiseks kujutatakse Subordinaate sageli objektiivsel, dekontekstualiseeritud viisil: taust on neutraalne ja lihtne, s\u00fcgavus puudub v\u00f5i on v\u00e4hendatud, vaatenurk on frontaalne ehk otsene (vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonis 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-535\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis-4.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><strong>joonis 2<\/strong><\/a>). Kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi vaatenurgast tuleb silmas pidada, et sel viisil teostatav liigitamise loomulikustamine ei ole loomulik ega reaalne: varjatud liigitamine n\u00e4itab, et tegelasi v\u00f5i objekte peetakse samasse kategooriasse kuuluvateks ning et niisugusena tuleb vaatajal kujutist lugeda.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Joonisel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-526\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><strong>Joonisel 2<\/strong><\/a>varjatud liigitamise n\u00e4itena toodud reklaamil esitatakse \u00fchte kategooriasse \u2013 ihaldusv\u00e4\u00e4rsete objektide (kui passiivsete, tahtetute, m\u00fc\u00fcdavate-ostetavate \u201easjade\u201c) hulka \u2013 kuuluvatena\u00a0 luksusautot, naist ja Camus\u2019 konjakit.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad14-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad14-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad14-collapse\">Interpersonaalne metafunktsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad14-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad14-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><em><strong>Kontakt: N\u00f5udmine (<\/strong><\/em><strong>Demand<\/strong><strong><\/strong><em><strong>) versus Pakkumine (<\/strong><\/em><strong>Offer<\/strong><em><strong>)<\/strong><\/em>\n<p>Pildil kujutatud tegelaste ning vaataja vaheliste pseudosotsiaalsete suhete konstrueerimise seisukohast on oluline pildil kujutatud inimese k\u00e4itumine \u2013 tema pilgu suund, n\u00e4oilme, poos, \u017eestid. Kui pildil kujutatud tegelane vaatab lugejale otsa, t\u00e4hendab see, et lugejalt \u201en\u00f5utakse\u201c tegelasega teatud kujuteldavasse suhtesse astumist \u2013 temaga samastumist, temale allumist, tema ihaldamist, mingi tegevuse (nt tarbimisotsuse) sooritamist vms, s\u00f5ltuvalt tegelase n\u00e4oilmest, \u017eestidest ja pildi kontekstist (vt nt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonis 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-528\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1joonis-1.png\" title=\"1joonis.png\" alt=\"1joonis.png\"&gt;'><strong>joonis 1<\/strong><\/a>, millel kujutatud tegelane n\u00f5uab vaatajalt postkasti v\u00e4ljavahetamist). Sel moel m\u00e4\u00e4ratlevad kujutised ka vaatajat \u2013 nt tema sugu v\u00f5i sotsiaalset positsiooni kujutatud tegelase suhtes. Seevastu tegelane, kes lugejale otsa ei vaata, esineb passiivses rollis, informatsiooni \u201epakkujana\u201c, tihtipeale vaatluse objektina ja seega isegi \u201ev\u00f5\u00f5ra\u201c v\u00f5i \u201eTeise\u201c rollis (vrd <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonis 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;img class=\"alignnone wp-image-527\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis-1.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;'><strong>joonis 2<\/strong><\/a>).<\/p>\n<p><em><strong>Sotsiaalne kaugus<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Analoogiliselt igap\u00e4evase suhtlusega, kus suhtet\u00fc\u00fcpidest ja \u2011situatsioonidest s\u00f5ltub, kui kaugel suhtluspartnerid \u00fcksteisest f\u00fc\u00fcsilises ruumis asetsevad, on v\u00f5imalik sotsiaalset distantsi eristada ka pildil kujutatud tegelaste ja vaatajate puhul. N\u00e4idates inimesi v\u00f5i objekte <em>\u00fcldplaanis<\/em>, st suurelt distantsilt, kujutatakse neid impersonaalselt, pigem abstraktsete kategooriatena. <em>Suures plaanis<\/em> kujutatud tegelase ja vaataja vahel konstrueeritud suhted on isiklikku, l\u00e4hedast laadi; <em>keskplaan<\/em> vastab sotsiaalsetele suhetele. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Joonisel 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-534\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1joonis-3.png\" title=\"1joonis.png\" alt=\"1joonis.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><strong>Joonisel 1<\/strong><\/a>toodud n\u00e4ites esindab keskplaanis, peast v\u00f6\u00f6ni kujutatud Contra tegelaskuju kauget personaalset, seega suhteliselt l\u00e4hedast ja reaalsena m\u00f5juvat suhet vaatajaga. esitatud reklaamis kogu keha ulatuses, koos teiste objektidega kujutatud naine on aga asetatud vaatajaga kaugesse sotsiaalsesse suhtesse, olles seega \u00fcsna tugevalt taandatud abstraktseks kategooriaks.<\/p>\n<p><em><strong>Hoiaku v\u00e4ljendamine subjektiivsetel kujutistel<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Kressi ja van Leeuweni (1996) j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4rab kujutiste subjektiivsuse (tsentraalse) perspektiivi kasutamine, \u201esisse ehitatud\u201c vaatenurk, mida vaatajale peale surutakse. <em>Frontaalne<\/em> ehk otsene vaatenurk sisendab seotust, \u00fchtekuuluvust (ingl <em>Involvement<\/em>)<em> <\/em>kujutatavaga, <em>horisontaalne kaldnurk<\/em> aga erapooletust, distantseeritust, pealtvaatajalikkust, n-\u00f6 k\u00f5rvalseisja pilku (ingl <em>Detachment<\/em>)<em>. <\/em><\/p>\n<p>T\u00e4hendusrikas on ka vertikaalne vaatenurk. <em>Alt \u00fcles vaatenurk<\/em> sisendab, et kujutatud tegelasel on s\u00fcmboolne v\u00f5im vaataja \u00fcle, <em>\u00fclalt alla vaatenurk<\/em> aga, vastupidi, sisendab vaataja sotsiaalset \u00fcleolekut kujutatavast. Vaataja ja kujutatud tegelase v\u00f5rdsust t\u00e4histab <em>vertikaalse kaldnurga puudumine <\/em>ehk kujutatava asetsemine vaataja silmade k\u00f5rgusel.<\/p>\n<p><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Joonisel 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-537\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1joonis-4.png\" title=\"1joonis.png\" alt=\"1joonis.png\"&gt;'><strong>Joonisel 1<\/strong><\/a>esitatud n\u00e4ites on Contrat kujutatud frontaalse vaatenurga alt ja vaataja silmade k\u00f5rguselt, mis on t\u00f5lgendatav tegelase paigutamisena vaatajaga \u00fchisesse meie-gruppi ja v\u00f5rdsele positsioonile. Ka\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;img class=\"alignnone wp-image-538\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis2-1.png\" title=\"joonis2.png\" alt=\"joonis2.png\"&gt;'><strong>joonisel 2<\/strong><\/a>toodud reklaami iseloomustab nii vertikaalse kui ka horisontaalse kaldnurga puudumine \u2013 seega on naistegelast kujutatud teatud m\u00f5ttes vaatajaga v\u00f5rdsena. Samas on <em>vaade tagantpoolt<\/em> Kressi ja van Leeuweni (1996: 144) j\u00e4rgi t\u00f5lgendatav vaatajale \u201eselja p\u00f6\u00f6ramisena\u201c, \u00fcksk\u00f5iksuse ja h\u00fclgamise m\u00e4rgina, v\u00f5i ka haavatavuse ja usalduse n\u00e4itamisena. Reklaami kontekstis, milles domineerib naise paigutamine ihaldatavate kaupadega samasse kategooriasse ning kauge sotsiaalne distants vaatajast, m\u00f5jub vaade tagantpoolt eelk\u00f5ige passiivsuse ja tahtetuse m\u00e4rgina ning naise objektistamist tugevdavana.<\/p>\n<p><strong><em>Modaalsus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Kressi ja van Leeuweni (1996) k\u00e4sitluses t\u00e4hendab kujutise modaalsus t\u00f5ep\u00e4rasuse, usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00e4\u00e4ra. Modaalsus (ja ka t\u00f5de) on sotsiaalse iseloomuga, s\u00f5ltudes sellest, mida vastavas sotsiaalses grupis t\u00f5ep\u00e4raseks peetakse. Kujutise modaalsuse aste s\u00f5ltub kodeerimiskontekstist (ingl <em>coding orientation<\/em>) \u2013 meediakanali ja teksti iseloomust ja otstarbest. Igap\u00e4evases suhtluses ja meediatarbimises on valdavalt tegemist <em>naturalistliku kontekstiga<\/em>, milles k\u00f5rgeima modaalsuse astme saavutamiseks peab kujutatu v\u00f5imalikult loomutruult vastama igap\u00e4evasele reaalsusele \u2013 nt peab v\u00e4rvide k\u00fcllastatus olema pisut v\u00e4iksem maksimaalsest, et kujutis m\u00f5juks v\u00f5imalikult t\u00f5ep\u00e4rasena. Lisaks naturalistlikule kodeerimiskontekstile eristavad Kress ja van Leeuwen <em>teaduslik-tehnoloogilist, abstraktset<\/em> ning <em>aistilist ehk sensoorset<\/em> kodeerimiskonteksti.<\/p>\n<p>Kujutiste modaalsuse m\u00e4\u00e4ra hindamiseks kasutatakse kombineerituna j\u00e4rgmisi tunnuseid:<\/p>\n<ol>\n<li>v\u00e4rvide k\u00fcllastatus (skaalal: t\u00e4ielik k\u00fcllastatus \u2013 mustvalge)<\/li>\n<li>v\u00e4rvide erinevus (maksimaalselt palju erinevaid v\u00e4rve \u2013 \u00fcks v\u00e4rv)<\/li>\n<li>v\u00e4rvide modulatsioon (palju erinevaid v\u00e4rvitoone \u2013 \u00fcks v\u00e4rvitoon)<\/li>\n<li>kontekstualiseeritus (detailne taust \u2013 tausta puudumine)<\/li>\n<li>representatsioon (maksimaalne detailide esitamine \u2013 maksimaalne abstraktsioon)<\/li>\n<li>s\u00fcgavus (maksimaalselt s\u00fcgav perspektiiv \u2013 s\u00fcgavuse puudumine)<\/li>\n<li>illuminatsioon (maksimaalne valguse ja varju m\u00e4ngu esitamine \u2013 selle puudumine)<\/li>\n<li>eredus (maksimaalne ereduse-tumeduse skaala \u2013 mustvalge v\u00f5i \u00fche v\u00e4rvi kaks ereduse varjundit).<\/li>\n<\/ol>\n<p>N\u00e4iteks puudutab\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-529\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1joonis-2.png\" title=\"1joonis.png\" alt=\"1joonis.png\"&gt;'><strong>joonisel 1<\/strong><\/a>toodud, ajalehes <em>\u00c4rip\u00e4ev<\/em> ilmunud Eesti Posti reklaam igap\u00e4evases situatsioonis tehtavat tarbimisvalikut ning paigutub seega naturalistlikku kodeerimiskonteksti. Foto Contrast telliskiviseina taustal m\u00f5jub t\u00e4nu k\u00fcllaltki loomulikele v\u00e4rvidele, v\u00e4rvide ja toonide paljususele, tegelase ja tausta kujutise detailirohkusele ning s\u00fcgavuse ja valguse-varju m\u00e4ngu olemasolule v\u00f5rdlemisi loomutruu ning seel\u00e4bi t\u00f5ep\u00e4rasena. Seevastu\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-530\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis-2.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;'><strong>joonisel 1<\/strong><\/a>toodud kalli alkoholi reklaam kuulub meeleaistingute t\u00e4htsuse t\u00f5ttu toote tarbimisel sensoorsesse kodeerimiskonteksti, milles fotorealism pole k\u00f5rge modaalsuse saavutamisel oluline. Antud reklaami puhul suurendavad modaalsust k\u00fcllastatud v\u00e4rvitoonid, kohati \u00fclipeenelt esitatud detailid (juuksekarvad, pudeli silt), r\u00f5hutatud illuminatsioon. Samas m\u00f5juvad \u00fchev\u00e4rviline must taust ja pehmed kontuurid modaalsust v\u00e4hendavatena, luues unen\u00e4otaolise meeleolu. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad2a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad2a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad2a-collapse\">Tekstuaalne metafunktsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad2a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad2a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><strong><em>Informatsiooniv\u00e4\u00e4rtus<\/em> <\/strong>\n<p><em>Antud \u2013 Uus<\/em><\/p>\n<p>\u00d5htumaises kultuuris kirjutatakse ja loetakse vasakult paremale; ka laused algavad tavaliselt \u201eantud\u201c, varasemast teadaoleva informatsiooniga, ning l\u00f5pevad \u201euue\u201c informatsiooniga. Kujutised v\u00f5ivad olla analoogiliselt struktureeritud, kui neil on selgelt eristatav <em>vasak- ja parempoolse elemendi polarisatsioon<\/em> \u2013 kui m\u00f5lemad elemendid on piisavalt silmapaistvad, teineteisest erinevad ning eraldiseisvad. N\u00e4iteks keskaegsetel religioossetel piltidel asetseb Jumal tavaliselt vasakul, olles \u201eAntud\u201c, arusaadav, enesestm\u00f5istetav, samal ajal kui Aadam ja Eva on paremal, olles seega \u201eUued\u201c, tundma\u00f5ppimist vajavad. Renessansi ajal kujunes see paigutus ajuti vastupidiseks, mis on seletatav maailmapildi muutumisega rohkem inimesest l\u00e4htuvaks.<\/p>\n<p><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Joonisel 3&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-531\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3joonis.png\" title=\"3joonis.png\" alt=\"3joonis.png\"&gt;'><strong>Joonisel 3<\/strong><\/a>\u00a0toodud n\u00e4ites on tegemist puhtakujulise vasak- ja parempoolse elemendi polarisatsiooniga, mida r\u00f5hutab erinevate taustav\u00e4rvide (sinine <em>versus<\/em> punane) kasutamine. Vasakule paigutatud \u201ekuum s\u00fcdasuvine beib\u201c on esitatud Antuna \u2013 meie kultuuris enesestm\u00f5istetava ja tavap\u00e4rase n\u00e4htusena. Paremal asetsev uus Suve\u00f5lu on klassikalisele reklaamiloogikale vastavalt Uue, tundma\u00f5ppimist vajava n\u00e4htuse positsioonis.<\/p>\n<p><em>Ideaalne \u2013 Reaalne <\/em><\/p>\n<p>Kui kujutised on <em>vertikaalselt polariseeritud \u2013 <\/em>selgelt on eristatav \u00fclemine ja alumine element \u2013, on \u00fcleval, \u201etipus\u201d asetsev element t\u00f5lgendatav kui \u201eIdeaalne\u201d ning allpool, \u201ep\u00f5hjas\u201d paiknev element kui \u201eReaalne\u201c. \u201eIdeaalne\u201c v\u00e4ljendab s\u00f5numi idealiseeritud v\u00f5i \u00fcldistatud olemust v\u00f5i tuuma, lubadust sellest, \u201emis v\u00f5iks olla\u201c, ning on ideoloogiliselt k\u00f5ige silmapaistvam osa. \u201eReaalne\u201c t\u00e4histab s\u00f5numi spetsiifilist, \u201emaapealset\u201d osa, olles sageli praktilisest vaatenurgast s\u00f5numi t\u00e4htsaim komponent (v\u00f5ib sisaldada dokumentaalset t\u00f5endusmaterjali, selgitusi, instruktsioone jne).<\/p>\n<p><em>Tsenter \u2013 Marginaalid <\/em><\/p>\n<p>Kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi seisukohast on oluline ka kujutise elementide paigutus tsentri-\u00e4\u00e4rte m\u00f5istes: kui \u00fcks element paikneb struktuuri keskmes ning teised, mittetsentraalsed elemendid on (peaaegu) identsed ja moodustavad s\u00fcmmeetrilise struktuuri, t\u00e4histab pildi keskosas asetsev element informatsiooni tuuma, k\u00f5ige t\u00e4htsamat osa v\u00f5i suurima v\u00f5imuga tegelast, millega v\u00f5rreldes teised, \u00e4\u00e4rtel paiknevad elemendid v\u00f5i tegelased on v\u00e4hem t\u00e4htsad.<\/p>\n<p><em>Tript\u00fchhon <\/em><\/p>\n<p>Tript\u00fchhon kujutab endast kolme elemendi horisontaalset v\u00f5i vertikaalset jada, mis v\u00f5ib moodustada s\u00fcmmeetrilise struktuuri <em>Marginaal\u2013Tsenter\u2013Marginaal<\/em> (milles marginaalsed elemendid on \u00fchetaolised, v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed) v\u00f5i polariseeritud struktuuri <em>Antud\u2013Vahendaja\u2013Uus<\/em> v\u00f5i <em>Ideaalne\u2013Vahendaja\u2013Reaalne<\/em>. Vahendaja (ingl <em>Mediator<\/em>) t\u00e4idab enamasti polariseeritud elemente seostavat, nendevahelist t\u00e4henduslikku pinget, kaugust v\u00f5i vastuolu \u00fcletavat v\u00f5i pehmendavat funktsiooni. N\u00e4iteks <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-536\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis-5.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><strong>joonisel 2<\/strong><\/a>toodud reklaami puhul on tegemist vertikaalse tript\u00fchhoniga, milles Ideaalse positsioonil asetseb kallis auto (reklaami idealiseeritud lubadus) ja Reaalse positsioonil reklaamitav konjak (reaalselt m\u00fc\u00fcdav ja ostetav kaup). Ideaalse-Reaalse polarisatsioon pole objektide kuju ja v\u00e4rvi sarnasuse ning varjatud liigitamise tunnuste t\u00f5ttu v\u00e4ga tugev, kuid on objektide olemusliku erinevuse (auto <em>versus<\/em> pudel) p\u00f5hjal siiski tajutav. Reklaami keskele paigutatud naise kujutis t\u00e4idab struktuurselt Vahendaja rolli ning on t\u00e4henduslikuks \u00fchendusl\u00fcliks v\u00e4hestele reaalselt k\u00e4ttesaadava Porsche ning potentsiaalselt k\u00fcllaltki paljudele taskukohase Camus\u2019 konjaki vahel: kes tarbib reklaamitavat konjakit ning kel on kaunis naine (v\u00f5i kes teda ihaldab), v\u00f5ib tunda end solidaarsena ka Porsche omanikega.<\/p>\n<p>T\u00f5lgendamisel on oluline v\u00f5tta arvesse, et kompositsioonistruktuurid on v\u00e4ga sageli ideoloogilised: informatsiooni edastatakse, <em>justkui<\/em> sel oleks lugejale niisugune v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5i staatus, ning lugeja peab seda paigutuse struktuurile vastavalt dekodeerima, ehkki ta v\u00f5ib edasiantava s\u00f5numiga mitte n\u00f5ustuda.\u00a0<\/p>\n<p><strong><em>Silmapaistvus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Kujutiste kompositsioonis v\u00e4\u00e4rib anal\u00fc\u00fcsimist ka elementide silmapaistvus (ingl\u00a0 <em>salience<\/em>), mis s\u00f5ltub elemendi suurusest, v\u00e4rvist, kontrastsusest, teravusest, (a-)s\u00fcmmeetrilisest paigutusest, perspektiivis esiplaanil olemisest, kultuurilisest t\u00e4htsusest (nt inimese kujutis v\u00f5i v\u00f5imas s\u00fcmbol on silmapaistvamad). Silmapaistvamad elemendid on t\u00f5lgendatavad kui t\u00e4htsamad, suuremat t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivad kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud elemendid. Silmapaistvuse m\u00e4\u00e4r loob kujutise elementide hierarhia, mis omakorda m\u00e4\u00e4rab nn lugemisraja (ingl <em>reading path<\/em>). Lugemisrajad algavad k\u00f5ige silmatorkavamast elemendist, kulgevad edasi j\u00e4rgmise k\u00f5ige silmatorkavama elemendini jne. Lugemisrajad v\u00f5ivad olla ringikujulised, diagonaalsed, spiraalsed jne. Ka lugemisraja kuju v\u00f5ib kanda olulist s\u00f5numit, nt vertikaalne lugemisrada v\u00f5ib t\u00e4histada hierarhiat.<\/p>\n<p><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Joonisel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-532\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2joonis-3.png\" title=\"2joonis.png\" alt=\"2joonis.png\"&gt;'><strong>Joonisel 2<\/strong><\/a>\u00a0toodud reklaamis on k\u00f5ige silmapaistvamaks elemendiks keskele paigutatud, teistest elementidest erinevat v\u00e4rvi inimfiguur, millele j\u00e4rgnevad v\u00f5rdselt t\u00e4helepanu haaravatena auto ja pudeli kujutised, seej\u00e4rel verbaalne tekst reklaami allservas. Silmapaistev naisakt koos teiste, eespool anal\u00fc\u00fcsitud t\u00e4henduslike elementidega defineerib silmaspeetava lugeja ja seega reklaami sihtr\u00fchma \u2013 selleks on majanduslikult heal j\u00e4rjel olevad, eksklusiivset elustiili hindavad heteroseksuaalsed mehed; teised sotsiaalsed grupid on tootja seisukohast mitteolulistena v\u00e4lja j\u00e4etud.<\/p>\n<p><strong><em>Raamistamine <\/em><\/strong><\/p>\n<p>Kompositsiooni \u201eraamistamine\u201c (ingl <em>framing<\/em>) puudutab elementide kujutamist kas eraldiseisvate info\u00fchikutena v\u00f5i \u00fcksteisega kokkukuuluvatena. Teisis\u00f5nu, raamistamine \u201eeraldab\u201c v\u00f5i \u201e\u00fchendab\u201c t\u00e4henduslikult ja ideoloogiliselt tegelasi v\u00f5i objekte. Raamistatust ja seel\u00e4bi elementide eraldatust suurendavad nende vahel paiknevad raamid ehk eraldusjooned, t\u00fchi leheruum, elementide v\u00e4rvi v\u00f5i kuju erinevused. Elementide kokkukuuluvust n\u00e4itab nendevaheliste eraldusjoonte puudumine, v\u00e4rvi v\u00f5i kuju sarnasus, aga ka \u00fchendavad vektorid.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 3&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-533\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3joonis-1.png\" title=\"3joonis.png\" alt=\"3joonis.png\"&gt;'><strong>joonisel 3<\/strong><\/a> toodud reklaamis on naise ja \u00f5llepudeli kujutised \u00fchelt poolt erinevate taustav\u00e4rvide abil selgelt ja tugevalt raamistatud ning seega \u00fcksteisest t\u00e4henduslikult eraldatud. Teiselt poolt t\u00f5mbab reklaam \u201ekuuma s\u00fcdasuvise beibe\u201c ja uue Suve\u00f5lle vahel t\u00e4henduslikke paralleele ovaalidesse paigutatud \u201estrateegiliste andmete\u201c k\u00f5rvutamise ning reklaami \u00fcla- ja allosas esitatud verbaalse teksti abil.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad31-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad31-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad31-collapse\">Tulemuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad31-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad31-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kujutiste lugemise puhul on oluline anal\u00fc\u00fcsida ja t\u00f5lgendada nii kujutise olulisi komponente (sh verbaalset teksti, kasutades selleks vajadusel diskursusanal\u00fc\u00fcsi [viide teemale: diskursusanal\u00fc\u00fcs] v\u00f5tteid) kui ka kujutist tervikuna \u2013 tuua v\u00e4lja erinevad konnotatsioonid ehk kaast\u00e4hendused, sh v\u00f5imalikud vastuolud kujutise eri komponentide vahel. Anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiosas v\u00f5i lisas tuleb esitada uuritud kujutised (j\u00e4rgides seejuures autori\u00f5iguse reegleid) ja\/v\u00f5i nende p\u00fcsilingid. Suurep\u00e4rast n\u00e4idet pakub Ande Etti <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15358\">magistrit\u00f6\u00f6<\/a> (2010: 36\u201348), milles on sotsiaalreklaamide anal\u00fc\u00fcsimiseks kasutatud kombineerituna kujutiste lugemist, N. Faircloughi diskursusanal\u00fc\u00fcsi elemente, Roland\u00a0 Barthes\u2019i\u00a0 visuaalsemiootikat\u00a0 ning\u00a0 ikonograafilist meetodit.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad37-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad37-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad37-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad37-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad37-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Etti, A. (2008). <em>Ajakirjareklaami t\u00f5lgendamine: visuaalsemiootika v\u00f5imalused ja sihtr\u00fchmapoolne retseptsioon Stiina lugejate n\u00e4itel<\/em>. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15703\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15703<\/a>.<\/p>\n<p>Etti, A. (2010). <em>Kuidas teha manitsev s\u00f5num teismelistele vastuv\u00f5etavaks? Sotsiaalreklaamide vastuv\u00f5tt ja seda m\u00f5jutavad tegurid 15-16aastaste kooli\u00f5pilaste seas<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15358\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15358<\/a>.<\/p>\n<p>Fairclough, N., Wodak, R. (1997). Critical discourse analysis. T. A. van Dijk (toim), <em>Discourse as Structure and Process, Vol. 2 <\/em>(lk 258\u2013284). London: Sage.<\/p>\n<p>Hodge, R., Kress, G. (1988). <em>Social Semiotics.<\/em> Cambridge: Polity Press.<\/p>\n<p>Kiviselg, K.-K. (2001). Tr\u00fckireklaami semiootiline anal\u00fc\u00fcs. <em>Acta Semiotica Estica<\/em>, <em>I,<\/em> 145\u2013161.<\/p>\n<p>Kress, G., van Leeuwen, T. (1996). <em>Reading Images<\/em>: <em>The Grammar of Visual Design<\/em>. London: Routledge.<\/p>\n<p>van Leeuwen, T., Jewitt, C. (2001). <em>Handbook of Visual Analysis<\/em>. London: Sage.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf31ad3a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf31ad3a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf31ad3a-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf31ad3a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf31ad3a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Peat\u00fckk Analysing Semiotic Choices: Words and Images raamatus D. Machin ja A. Mayr (2012) <em>How To Do Critical Discourse Analysis: A Multimodal Introduction<\/em> (lk 30-56). Los Angeles: Sage.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00c4RKS\u00d5NAD<\/strong><\/p>\n<p><strong>Kriitiline diskursusanal\u00fc\u00fcs<\/strong> (KDA)<em> \u2013 <\/em>diskursusanal\u00fc\u00fcsi koolkond; interdistsiplinaarne l\u00e4henemine diskursuse uurimisele. KDA kohaselt vaadeldakse keelt sotsiaalse praktika vormina ja keskendutakse sellele, kuidas tekstides taastoodetakse \u00fchiskondlikku ja poliitilist domineerimist. Lisaks tekstide sisu ja vormi detailsele anal\u00fc\u00fcsile t\u00f5lgendatakse diskursuse sotsio-kultuurilist ja\/v\u00f5i -poliitilist konteksti.<\/p>\n<p><strong>Kujutiste lugemise meetod<\/strong> \u2013 kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi ja multimodaalse diskursusanal\u00fc\u00fcsi alaliik; kujutiste uurimine nende sotsiaalses kontekstis ehk visuaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsi kriitiline vorm, mis lisaks kujutiste detailsele kirjeldamisele ja ideoloogilisi t\u00e4hendusi arvesse v\u00f5tvale t\u00f5lgendamisele v\u00f5ib seada eesm\u00e4rgiks p\u00fc\u00fcda m\u00f5jutada kirjeldatavat semiootilist praktikat.<\/p>\n<p><strong>Modaalsus<\/strong> (ka s\u00f5na\u00fchendina \u201ev\u00e4ljenduslik modaalsus\u201c) \u2013 v\u00e4idetu v\u00f5i kujutatu t\u00f5ep\u00e4rasuse, usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00e4\u00e4r; on sotsiaalse iseloomuga, s\u00f5ltudes sellest, mida vastavas sotsiaalses grupis t\u00f5ep\u00e4raseks peetakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veronika Kalmus2015 Gunther Kressi ja Theo van Leeuweni v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud kujutiste lugemise meetod on \u00fcks selgemaid ja struktureeritumaid l\u00e4henemisi multimodaalsele diskursusanal\u00fc\u00fcsile, olles \u00fcks selle alaliik. Meetodit on nimetatud ka visuaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsiks ning loetud sotsiaalsemiootika koolkonna alla kuuluvana \u00fcheks kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-58","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":878,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58\/revisions\/878"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}