{"id":56,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-analyys\/"},"modified":"2025-09-18T16:37:34","modified_gmt":"2025-09-18T13:37:34","slug":"multimodaalse-diskursuse-analyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-analyys\/","title":{"rendered":"Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Eva Ingerpuu-R\u00fcmmel<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs (<em>multimodal discourse analysis<\/em>) on l\u00e4henemine, mis tunneb huvi, kuidas inimesed kasutavad suheldes mitmesuguseid t\u00e4hendust loovaid vahendeid (nt s\u00f5nu, kehaliigutusi, joonistusi, meloodiaid). Suhtluse multimodaalsus v\u00f5ib pakkuda huvi antropoloogia, ps\u00fchholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, meediauuringute, semiootika, loomade k\u00e4itumise uuringute ja kunstiuuringute spetsialistidele.<\/p>\n<p>Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsi s\u00fcnniajaks v\u00f5ib pidada 20. sajandi viimaseid k\u00fcmnendeid ja 21. sajandi algust. Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsi (MDA) on Eestis hakatud kasutama alles hiljaaegu \u2013 2009. aastal alustas Tartu \u00dclikooli juures tegevust <a href=\"http:\/\/www.multimodal.ut.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">multimodaalse suhtluse uurimise grupp<\/a>. Seet\u00f5ttu on eesti keeles ilmunud veel v\u00e4he uurimustel p\u00f5hinevaid ja \u00fclevaateartikleid ning MDAga tegelejad p\u00f6\u00f6rduvad ise sageli v\u00e4lismaiste allikate poole. Valik eestikeelseid artikleid ning ka v\u00e4lismaiste tuntud autorite artiklite ja teoste nimetusi on esitatud kasutatud kirjanduse ja soovitatava kirjanduse loetelus.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5456-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5456-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5456-collapse\">Multimodaalse suhtluse uurimise ajaloost<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5456-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5456-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Peamised teadusdistsipliinid j\u00e4tsid pikka aega t\u00e4helepanuta inimestevahelise suhtluse multimodaalse olemuse. Uurimisel keskenduti \u00fchele t\u00e4hendust loovale vahendile (edaspidi ka TLV) uurimisalal (nt keeleteadlane vaatas, kuidas kaks inimest omavahel verbaalselt suhtlevad, kuid ei arvestanud muude TLV-dega, nagu nt kehaliigutused, hingamine v\u00f5i k\u00f5nepausid). Kui veel 20. sajandil olid eri valdkondade teadlased \u00fche TLV spetsialistid ning selliseid vahendeid uuriti sageli lahus, siis n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fctakse k\u00f5igile t\u00e4hendust loovatele vahenditele (liiklusm\u00e4rkidest kuni klassikalise muusikani) ehitada \u00fchte teoreetilist raamistikku (Kress ja Leeuwen, 2001). Just 21. sajandi esimesel k\u00fcmnendil on hakatud plahvatuslikult huvi tundma suhtluse multimodaalse k\u00fclje vastu.<\/p>\n<p>Tuntud sotsiaalsemiootik Kay O\u2019Halloran (2011) peab <em>multimodaalsust <\/em>uurimisalaks (ingl <em>domain of enquiry<\/em>), kus arendatakse teooriaid ja l\u00e4henemisi spetsiifilise multimodaalse uurimist\u00f6\u00f6 jaoks. Bezemer ja Jewitt (2009:180) kirjeldavad multimodaalsust kui \u201erakenduslikku ala, mitte teooriat\u201c. Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsiga (edaspidi ka MDA) tegelejad on p\u00e4rit erinevatest distsipliinidest ning huvitatud, et tundma \u00f5ppida teiste valdkondade teadmisi, teooriaid ja metodoloogiaid.<\/p>\n<p>21. sajandi algusest peale on ilmunud hulk teoseid ja artikleid, mille pealkirjas v\u00f5i sisus sisaldub s\u00f5na <em>multimodaalne<\/em>. Osa autoreid m\u00e4\u00e4ratleb ennast otses\u00f5nu multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsiga tegelejateks. Laiemas t\u00e4henduses v\u00f5ib MDAga tegelejateks lugeda ka teadlasi, kes p\u00fc\u00fcdlevad oma uurimustes suhtluse terviklikuma anal\u00fc\u00fcsi poole, arvestades, et inimesel on t\u00e4henduse loomiseks mitmeid vahendeid (nt suulises suhtluses peale verbaalse v\u00e4ljenduse ka kehaliigutused, l\u00f5hn, riietus).<\/p>\n<p>Multimodaalsuse uuringute alusepanijateks peetakse peamiselt sotsiaalsemiootika esindajaid Gunther Kressi (Suurbritannias) ja Theo van Leeuwenit (Austraalias) ning nende t\u00f6id 1980ndatel ja 1990ndatel. 20. sajandi l\u00f5pus ja 21. sajandi alguses hakkasid teadlased ja uurimisr\u00fchmad \u00fcle maailma ennast m\u00e4\u00e4ratlema kui MDAga tegelejad. Koolkonniti on kasutusel erinevad m\u00f5isted.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a545f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a545f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a545f-collapse\">M\u00f5isted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a545f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a545f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>T\u00e4hendust loovaid vahendeid kutsutakse olenevalt koolkonnast semiootilisteks ressurssideks (ingl <em>semiotic resources<\/em>), moodusteks (ingl <em>modes<\/em>) v\u00f5i modaalsusteks (ingl <em>modalities<\/em>). Gunther Kress ja Theo van Leeuwen ning teisedki autorid (nt Kay O\u2019Halloran, Victor Lim Fei, Sigrid Norris) kasutavad s\u00f5nu <em>semiootiline ressurss<\/em> ja <em>moodus<\/em>. Semiootiline ressurss on \u00fcldisem kategooria kui moodus. Moodus on kasutusel selleks, et eristada semiootilisi ressursse, mis on sotsiaalselt ja kultuuriliselt kujundatud (Kress, 2010). Mooduseks v\u00f5ib nimetada nt keelt kui k\u00f5net ja keelt kui kirja, kujutist (ingl <em>image<\/em>), liikuvat pilti (ingl <em>moving image<\/em>), \u017eeste (Kress, 2010:79).<\/p>\n<p>O\u2019Halloran defineerib semiootilised ressursid kui ressursid, mis sensoorsete modaalsuste kaudu \u00fchinevad multimodaalseteks tekstideks, diskursusteks ja s\u00fcndmusteks, mida kutsutakse omakorda multimodaalseteks n\u00e4htusteks (O\u2019Halloran, 2011). Sellisteks semiootilisteks ressurssideks v\u00f5ivad olla nt keel, kujutis, muusika, \u017eestid, arhitektuur. Sensoorsed modaalsused on nt n\u00e4htav, kuuldeline, puuteline, l\u00f5hna-, maitse- ja kinesteetiline modaalsus.<\/p>\n<p>Jens Allwood (Rootsis) on tuntud multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fctik, kes esindab P\u00f5hja-Euroopa maade koolkonda, kuhu kuuluvad samuti nt Elisabeth Ahls\u00e9n, Kristiina Jokinen, Costanza Navarretta ja Patrizia Paggio. Jens Allwood eristab kahte t\u00fc\u00fcpi modaalsusi: tajumodaalsusi (ingl <em>modalities of perception<\/em>) ja esiletoomise modaalsusi (ingl <em>modalities of production<\/em>) (Allwood, 2003:134). Ta \u00fctleb, et inimesed kasutavad modaalsusi informatsiooni jagamiseks ning teevad seda eesk\u00e4tt kahe peamise esiletoomise mooduse \u2013 k\u00f5ne ja kehaliigutuste abil. Kui p\u00f5himodaalsused on n\u00e4htav, kuuldeline, puuteline, l\u00f5hna- ja maitsemodaalsus, siis allmodaalsustena (ingl <em>submodalities<\/em>) nimetab Allwood v\u00e4rvi, temperatuuri, kuju ja liigutust, propriotseptsiooni. Allwood ja Ahls\u00e9n toetuvad Charles Sanders Peirce\u2019i <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Charles_Sanders_Peirce\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">m\u00e4rgiteooriast p\u00e4rinevale m\u00e4rkide t\u00fcpoloogiale<\/a> ning leiavad, et ikoon ja indeks on peamiselt mitteverbaalsed (st \u017eestid) ja s\u00fcmbolid on teostatud nii h\u00e4\u00e4lega (ingl <em>vocal verbal<\/em>) kui ka \u017eestidena (ingl <em>gestural verbal<\/em>) (Ahls\u00e9n ja Allwood, 2013).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5465-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5465-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5465-collapse\">Multimodaalse suhtluse uurimise p\u00f5him\u00f5tted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5465-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5465-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Multimodaalse suhtluse uurijad leiavad, et<\/p>\n<ul>\n<li>inimesed kasutavad semiootilisi ressursse selleks, et luua m\u00e4rke (nt mingi s\u00f5na, kehaliigutuse, v\u00e4rvi kasutamine);<\/li>\n<li>inimestel on v\u00f5imalik valida, milliseid semiootilisi ressursse mingil ajahetkel mingis olukorras kasutada;<\/li>\n<li>inimesed konstrueerivad semiootiliste ressursside kasutamisel t\u00e4hendust;<\/li>\n<li>semiootilised ressursid on suhtlusolukorras omavahel seotud ning nad loovad koos t\u00e4henduse.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Semiootilisteks ressurssideks on suulises \u00a0silmast silma suhtluses nt s\u00f5nad, grammatika, kehaliigutused ja -asendid, prosoodilised, paralingvistilised, prokseemilised v\u00e4ljendusv\u00f5imalused, riietus, l\u00f5hn; kirjalikus suhtluses s\u00f5nad, fotod, joonistused, joonised, k\u00e4ekiri, allajoonimine, kujundus, v\u00e4rvid. Semiootiliseks ressursiks v\u00f5ib pidada ka muusikat, liiklusm\u00e4rke, kinematograafiat, majade arhitektuurilist lahendust linnas, traditsioonilisi roogi. Suuline ja kirjalik suhtlus esinevad m\u00f5nes suhtlusolukorras ka koos (nt loengus \u00f5ppej\u00f5ud \u017eestikuleerib ja r\u00e4\u00e4gib, aga ka kirjutab tahvlile).<\/p>\n<p>Lisaks \u00fcldistele <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsi <\/a>p\u00f5him\u00f5tetele leiavad multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcsiga tegelejad, et<\/p>\n<ul>\n<li>k\u00f5iki semiootilisi ressursse saab ja tuleb uurida;<\/li>\n<li>semiootilisi ressursse tuleb uurida omavahelistes seostes, sest nad konstrueerivad koos t\u00e4hendust;<\/li>\n<li>inimesed konstrueerivad t\u00e4henduse semiootiliste ressursside valimise ja paigutuse abil multimodaalses tervikus;<\/li>\n<li>iga semiootiline ressurss teostab suhtlustegevust omal moel kogu multimodaalses tervikus;<\/li>\n<li>uurida tuleb ka seda, millised semiootilised ressursid millises olukorras on kasutusel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5469-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5469-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5469-collapse\">Multimodaalse suhtluse uuringute eesm\u00e4rgid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5469-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5469-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Multimodaalse suhtluse uuringuid kasutatakse neljal moel (Bezemer ja Jewitt, 2012):<\/p>\n<ul>\n<li>tegeletakse semiootiliste ressursside kogumise, dokumenteerimise ja s\u00fcsteemse kataloogimisega, et koostada semiootiliste ressursside, organiseerituse p\u00f5him\u00f5tete ja kultuuriliste viidete kogud;<\/li>\n<li>uuritakse, kuidas inimesed semiootilisi ressursse kindlates kontekstides kasutavad ja kuidas inimesed neist r\u00e4\u00e4givad, neid \u00f5igustavad ja kritiseerivad;<\/li>\n<li>panustatakse uute semiootiliste ressursside avastamisse ja olemasolevate semiootiliste ressursside arendamisse (nt digitaalsed tehnoloogiad ja semiootiliste ressursside disainimine \u2013 nt heli);<\/li>\n<li>panustatakse digitaalsete andmete ja keskkondade uurimismeetoditesse ja anal\u00fc\u00fcsi, pakutakse uusi meetodeid visuaalsete andmete kogumiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a546e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a546e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a546e-collapse\">Uurimismaterjal<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a546e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a546e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Suulise suhtluse uurijad kasutavad audio- v\u00f5i audiovisuaalsalvestisi. Materjal v\u00f5ib olla n-\u00f6 eelnevalt toodetud \u2013 tele- ja raadiosaated, filmid, videomaterjal internetis \u2013 v\u00f5i autentne ja uurijate endi salvestatud materjal reaalsetest suhtlusolukordadest. Sellised autentsed suhtlusolukorrad on nt vestlused kohvikus, koolitunnid, ajakirjanduslikud intervjuud, arstivisiidid, arhitektide t\u00f6\u00f6alased vestlused. Audiovisuaalse materjali anal\u00fc\u00fcsil j\u00e4lgitakse auditiivset modaalsust (sh prosoodiat, paralingvistikat, k\u00f5nepause) ja visuaalset modaalsust (nt liigutusi, ruumi kasutamist e prokseemikat, puudutust, esemete kasutamist). K\u00e4esolev \u00f5ppematerjal on m\u00f5eldud audiovisuaalse materjali kirjeldamise ja anal\u00fc\u00fcsimise \u00f5ppimiseks. Siin j\u00e4\u00e4vad k\u00e4sitlemata v\u00f5imalused nt l\u00f5hna ja maitse anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n<p>\u00dclikoolide juures t\u00f6\u00f6tavad uurimisr\u00fchmad koguvad audio- ja audiovisuaalse materjali korpustesse. Nii on n\u00e4iteks P\u00f5hja-Euroopas tuntud <a href=\"http:\/\/sskkii.gu.se\/nomco\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">P\u00f5hjamaade Multimodaalse Korpuse Anal\u00fc\u00fcsi NOMCO<\/a> projekt, mille juht on Jens Allwood. Projektiga on seotud G\u00f6teborgi, Helsingi ja Kopenhaageni \u00fclikool. Projekti eesm\u00e4rgiks on tegeleda suulise suhtluse korpuse arendamise ja anal\u00fc\u00fcsiga. Korpus koosneb inimestevahelise v\u00f5i inimese ja arvuti vahelise suhtluse salvestistest, mis on tarkvara abil mitmel tasandil m\u00e4rgendatud. Korpus v\u00f5imaldab uurida k\u00e4e\u017eeste, pealiigutusi, miimikat ja kehaasendeid silmast silma suhtluses. \u00dcks korpuse p\u00f5hilisi eesm\u00e4rke on arendada multimodaalse suhtluse mudeleid, et disainida suhtlevaid roboteid ja arendada \u00f5ppimisv\u00f5imelisi tehnoloogiaid (ingl <em>machine learning technologies<\/em>). Multimodaalset korpust luuakse taani, rootsi, soome ja eesti keeles.<\/p>\n<p>Eestis loodi Tartu \u00dclikooli juures 2009. aastal <a href=\"http:\/\/www.multimodal.ut.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">multimodaalse suhtluse uurimise grupp (MUSU)<\/a>. Uurimisr\u00fchm alustas 2009. aastal interaktiivsete suhtlussituatsioonide korpuse (ISU) loomist. Korpus sisaldab nt audiovisuaalseid materjale koolitundidest, vestlusi vanausulistega Peipsi \u00e4\u00e4res, suhtlusolukordi Patau s\u00fcndroomiga inimesega, kelle k\u00f5nev\u00f5ime on kahjustatud. Korpus ei ole avalik, sest see sisaldab isikute eraelu puudutavaid andmeid.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5473-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5473-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5473-collapse\">M\u00e4rgendamine tarkvara abil<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5473-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5473-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Audio- ja audiovisuaalse materjali m\u00e4rgendamiseks on arendatud tarkvara, nt <a href=\"https:\/\/tla.mpi.nl\/tools\/tla-tools\/elan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ELAN<\/a>, TRANSANA, ANVIL. Need programmid v\u00f5imaldavad vaadata videot korduvalt video k\u00e4iku aeglustades v\u00f5i uuesti algusesse p\u00f6\u00f6rates. N\u00e4iteks vabavarana saadavas programmis ELAN saab sisestada konkreetse m\u00e4rgi teostuse hetke s\u00fcnkroonselt videopildiga. See t\u00e4hendab, et videopildi all on m\u00e4rgendusrida, kuhu on v\u00f5imalik m\u00e4rkida ajalise t\u00e4psusega nt mingisuguse fraasi lausumise algus ja l\u00f5pp. Kui video k\u00e4ivitada, siis hakkab ka m\u00e4rgendusreal liikuv joon n\u00e4itama, milline konkreetne suhtlustegevus parajasti toimub.<\/p>\n<p>Audiovideomaterjali m\u00e4rgendamiseks j\u00e4lgitakse iga semiootilise ressursi kasutamist eraldi. N\u00e4iteks m\u00e4rgendatakse k\u00f5igepealt s\u00f5nad, siis m\u00e4rgendatakse r\u00f5hutatavad kohad, seej\u00e4rel k\u00f5nepausid, siis k\u00e4eliigutused jne. Iga semiootilise ressursi m\u00e4rgendamise jaoks lisatakse m\u00e4rgendusalale uus rida. M\u00e4rgendamise t\u00e4psusaste s\u00f5ltub uurimisk\u00fcsimusest. N\u00e4iteks v\u00f5ib kirjeldada eraldi ridadel \u00fche ja teise k\u00e4e liikumist ning eristada \u00fche \u017eesti puhul mitut \u017eesti teostamise etappi. Samuti on v\u00f5imalik kirjeldada kogu \u017eesti, mis on teostatud m\u00f5lema k\u00e4ega (nt k\u00e4te laiutamine).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5482-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5482-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5482-collapse\">Transkribeerimine ja tulemuste esitamine paberkandjal<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5482-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5482-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Semiootiliste ressursside integreeritud esituseks paberkandjal kasutatakse ka vestlusanal\u00fc\u00fcsi transkribeerimismeetodit, kus on loodud spetsiaalne m\u00e4rgis\u00fcsteem h\u00e4\u00e4le v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste \u00fclesm\u00e4rkimiseks. Kehaliigutused ja \u2011asendid ning ruumis liikumine m\u00e4rgitakse tavaliselt eraldi topeltsulgudesse (vt l\u00e4hemalt: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vestlusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">vestlusanal\u00fc\u00fcs<\/a>). N\u00e4iteks Rummo ja Tenjes (2011: 239) <a href=\"http:\/\/www.rakenduslingvistika.ee\/ul\/files\/ERYa7.14_Rummo-Tenjes_pp231-247.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">artiklis <\/a>on esitatud Patau s\u00fcndroomiga 17aastase inimese vestlus oma emaga. Transkriptsioonis on topeltsulgudes kirjeldatud nii kehaliigutused kui ka uurija kommentaarid k\u00f5nev\u00f5ime tugeva kahjustusega noore inimese suhtlustegevuste kohta:<\/p>\n<p>1 E: mis kuup\u00e4ev t\u00e4na on<br>\n2 N: appil ?<br>\n(( N\u00e4itab pika nina m\u00e4rki ja naeratab. ))<br>\nT\u00f5lge: <em>aprill<br>\n<\/em>3 V: $aprill$<br>\n4 E: j(h)aa aga tegelikult mitmes juuni on<br>\n5 N: (( Naeratab naljast aru saades, l\u00fckkab juukseid \u00fcle pea. ))<br>\n6 N: (( Keerab korraks natuke pead, n\u00e4itab, et ta m\u00f5tleb. ))<br>\n7 E: kuusteist jah<br>\n8 E: kuusteist juuni<br>\n9 N: (( noogutab ))<br>\n(\u2026)<\/p>\n<p>Kehaliigutuste kirjeldamiseks paberkandjal kasutavad uurijad mitmeid viise:<\/p>\n<ul>\n<li>kirjeldavad liigutusi verbaalselt;<\/li>\n<li>loovad l\u00fchenditega s\u00fcsteemi kehaliigutuste suuna, kiiruse, ulatuse, korduvuse ja kehaosa teostatud kuju v\u00f5i asendi \u00fclesm\u00e4rkimiseks;<\/li>\n<li>esitavad liigutused joonistustena, millele on m\u00e4rgitud nooltega liikumise trajektoor;<\/li>\n<li>esitavad liigutused fotodena videolt \u2013 \u00fcksiku foto koos verbaalse kirjeldusega v\u00f5i fotorea j\u00e4rjestikustest kaadritest, foto asemel kasutavad ka joonistust;<\/li>\n<li>kohandavad viipekeele transkribeerimiss\u00fcsteemi kuuljate inimeste suhtlusele.<\/li>\n<li>\n<p style=\"padding-left: 30px;\">Suhtluss\u00fcndmuse kui terviku anal\u00fc\u00fcsi seisukohast on oluline kirjeldada k\u00f5ikide suhtluses osalejate tegevusi. Osalejate tegevused toimuvad samal ajal ja seet\u00f5ttu on vaja spetsiaalseid m\u00e4rke. N\u00e4iteks Ingerpuu-R\u00fcmmeli (2012: 18\u201319) artiklis on esitatud suhtlusepisood keeletunnist, milles osalevad 10 \u00fcli\u00f5pilast, \u00fcks \u00f5petaja (ja \u00fcks filmiv uurija). Tegevuste kattuvuse n\u00e4itamiseks on kasutatud nurksulgusid (<a href=\"http:\/\/jeful.ut.ee\/public\/files\/Ingerpuu-Rummel%209-30.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ingerpuu-R\u00fcmmel, 2012<\/a>: 18\u201319):<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>1. \u00d5: Diana kuidas see j\u00e4rgmine lause on? olgugi?<br>\n((vaatab H poole ja siis t\u00f6\u00f6vihikusse, mida k\u00e4es hoiab))<br>\n2. H: olgugi et see oli lihtsalt eee<br>\n3. \u00d5: [((t\u00f5stab pilgu ja vaatab H poole))]<br>\nE: [\u00b0suurep\u00e4rane\u00b0<br>\n((vaatab H ja \u00d5 poole)) ((p k\u00e4si lehvitab n\u00e4o ees edasi-tagasi, k\u00fc\u00fcnarnukk lauale toetatud))]<br>\n4. \u00d5: [noo mis sinna sobiks nendest s\u00f5nadest?]<br>\n((pilk p\u00fcsib H-l))<br>\nE: [((t\u00f5stab k\u00e4tt, mis l\u00e4heb \u00fcle ringutuseks, ja t\u00f5mbab k\u00e4e tagasi))]<br>\n5. H: t\u00f6\u00f6pakkumine<br>\n((vaatab \u00d5 poole))<br>\n6. \u00d5: [ei aga mis seal peaks n\u00fc\u00fcd] olema mingi [[selline s\u00f5na mille: mille: ee =<br>\n((koputab v k\u00e4e s\u00f5rmedega avatud vihikusse, pilk liigub ruumis teistele \u00dc\u00d5-le))]]<br>\nG: [((n\u00e4itab pastakaga H vihikus mingit kohta))]<br>\nE:\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 [[((hakkab s\u00f5rmedega kiiresti vehkima))]]<br>\n\u00d5: [[= teine s\u00f5napool] liits\u00f5na mis l\u00f5peb s\u00f5naga p\u00e4rane]]<br>\n((pilk liigub H-le, v <em>k\u00e4elaba l\u00f5ikab<\/em> 4 korda))<br>\nG: [((n\u00e4itab pastakaga uuesti H vihikus mingit kohta))]<br>\nE: [[((painutab p\u00f6idlaga \u00fckshaaval s\u00f5rmi ja t\u00f5mbab huuled sissepoole pingule, siis peidab p\u00f6idla rusikasse))]]<br>\nD: [((vaatab H poole ja siis \u00d5 poole))]<br>\n(\u2026)<\/p>\n<p>Mitme inimese samaaegselt kasutuses olevate semiootiliste ressursside tegevuse esitamine \u00fchtse <em>tekstina<\/em> on m\u00f5nikord peaaegu v\u00f5imatu. Nii on multimodaalse suhtluse uurijad vahel otsustanud kirjeldada semiootilisi ressursse eraldi ja erinevaid transkribeerimiss\u00fcsteeme kasutades. Heaks n\u00e4iteks on Kressi, Jewitti, Ogborni ja Tsatsarelise (2001) teos, milles anal\u00fc\u00fcsitakse loodusteaduse tundi. Kress jt (2001) esitavad mitu tabelit erinevate semiootiliste ressursside kirjeldamiseks ja nende seoste n\u00e4itamiseks. Sellised semiootiliste ressursside kasutamise samaaegsust n\u00e4itavad tabelid sisaldavad n\u00e4iteks<\/p>\n<ul>\n<li>1) joonist \u00f5petaja keha asukohast ruumis, 2) tema kehaliigutuste ja \u2013asendite kirjeldust ning 3) \u00f5petaja ja \u00f5pilaste verbaalset v\u00e4ljendust (Kress jt, 2001:34);<\/li>\n<li>1) \u00f5petaja pilgu ja n\u00e4oliigutuste kirjeldust, 2) kasutatavate objektide nimetusi, 3) k\u00e4te ja k\u00e4sivarte liigutuste jooniseid koos verbaalsete selgitustega (Kress jt, 2001:35);<\/li>\n<li>1) mingi tegevuse toimumishetke algusi, 2) mitme inimese liigutuslike tegevuste kirjeldust ja 3) mitme inimese verbaalseid v\u00e4ljendusi (Kress jt, 2001:37).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Semiootilised ressursid v\u00f5ivad transkriptsioonides olla esitatud erineva t\u00e4psusastmega olenevalt uurimist\u00f6\u00f6 fookusest. N\u00e4iteks O\u2019Hallorani artiklis (2011:17) on esitatud transkriptsioonitabel telesaatest, milles osalevad intervjueerija ja saatek\u00fclaline. Selles transkriptsioonitabelis v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas kehaliigutuste kirjeldamisele on p\u00fchendatud mitu rida \u2013 eraldi rida on p\u00fchendatud pilgule, kehaasendile ja \u017eestile. Kaamerat\u00f6\u00f6 esitamiseks on kaks rida \u2013 kaamera nurk ja kaadri suurus. Kehaliigutustest ja kaamerat\u00f6\u00f6st annavad aimu ka transkriptsiooni \u00fclemisel real esitatud fotod kaadritest. Artiklis toodud n\u00e4ites ei tule peale s\u00f5nalise v\u00e4ljenduse ja intonatsioonimuutuste (need on esitatud \u00fche tekstina) esile muud h\u00e4\u00e4lt puudutavad semiootilised ressursid.<\/p>\n<p>Ruumi kirjeldamise puhul tehakse sageli jooniseid m\u00f6\u00f6bli ja esemete paiknemisest ruumis ning kirjeldatakse verbaalselt suhtluses osalejate liikumist ruumis. Veel tehakse jooniseid inimeste liikumisest ruumis, kus inimese liikumine on m\u00e4rgitud joontega (vt nt Lim Fei, 2011: 289\u2013290). Ingerpuu-R\u00fcmmeli (2012:17) artiklis, mis puudutab \u00f5ppej\u00f5u ja \u00fcli\u00f5pilaste vahelist suhtlemist v\u00f5\u00f5rkeeletunnis, on esitatud \u00f5pperuumi plaan koos suhtluses osalejate p\u00f5hiasukohtadega ja kaamerate asetusega.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-521\" title=\"vark.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vark.png\" alt=\"vark.png\" width=\"438\" height=\"379\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vark.png 438w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vark-300x260.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 438px) 100vw, 438px\"><\/p>\n<p>Multimodaalse anal\u00fc\u00fcsi terviklikkuse eesm\u00e4rgil lisatakse materjalidele fotosid, jooniseid v\u00f5i kirjeldusi esemetest, mida inimesed suhtluse ajal kasutavad. Nii on nt Eesti autorid Eva Ingerpuu-R\u00fcmmel (2011) ja Krista Mihkels (2013) klassiruumi suhtlust k\u00e4sitlevas doktorit\u00f6\u00f6s kasutanud transkriptsioonide juures videopildist tehtud fotosid, millel on n\u00e4ha suhtluses osaleja kehaliigutuse toimumise haripunkt.<\/p>\n<p>Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs on diskursusanal\u00fc\u00fcsi allharu ja nii kaasneb suuremate uurimist\u00f6\u00f6de (nt doktorit\u00f6\u00f6, paarisajalehek\u00fcljeline teos) koostamisega ka laiema konteksti uurimine ja selle anal\u00fc\u00fcsi esitamine. N\u00e4iteks Lim Fei on klassiruumi suhtlust puudutavas doktorit\u00f6\u00f6s kirjutanud ka \u00f5ppekava anal\u00fc\u00fcsi (Lim Fei, 2011).<\/p>\n<p>Artiklina esitatud juhtumiuuringuid nimetatakse mikroanal\u00fc\u00fcsiks ning need v\u00f5imaldavad tuua esile suhtluses olulisi elemente. N\u00e4iteks Eesti autorid Rummo ja Tenjes (2011) esitavad artiklis katkendid suhtlusolukordadest Patau s\u00fcndroomiga inimesega, kellele suhtlusmodaalsuste kasutamine on keerukas. Autorid esitavad artiklis kaks suhtlusepisoodi, milles tulevad selgesti esile Patau s\u00fcndroomiga inimese <a href=\"http:\/\/www.rakenduslingvistika.ee\/ul\/files\/ERYa7.14_Rummo-Tenjes_pp231-247.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201eAJA m\u00f5istest <em>arusaamise<\/em> ja m\u00f5iste <em>v\u00e4ljendamise<\/em> v\u00f5ime\u201c <\/a>(Rummo ja Tenjes, 2011: 231).<\/p>\n<p><strong>N\u00e4idistranskriptsioon vestlussaate p\u00f5hjal<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcks audiovisuaalse materjali allikaid on telesaated. Stuudios salvestatud vestlussaateid on v\u00f5imalik transkribeerida tabelina. \u00d5piobjektis esitatud transkriptsioonin\u00e4ites on kasutatud l\u00f5iku ETV 16. septembri 2014 saatest \u201eVabariigi kodanikud\u201c.<\/p>\n<p>Tabeli esimeses veerus on rea numbrid, mis on vajalikud selleks, et viidata anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus konkreetsele suhtlustegevusele. Teises veerus v\u00f5ib esitada suhtlustegevuste toimumise aja. Aega on v\u00f5imalik t\u00e4histada erineva t\u00e4psusastmega ja ka vahemikena. Kolmandas veerus on osalejate nimed, mis on rea poolest kohakuti viienda ja kuuenda veeru suhtlustegevuste kirjeldusega. Neljandas veerus esitatud kuvat\u00f5mmistel on v\u00f5imalik n\u00e4ha staatiliselt inimese kehaliigutusi ja \u2013asendeid, inimeste asukohta ruumis, ruumi kujundust, objekte, kaamerat\u00f6\u00f6d jmt. Viiendas veerus on esitatud s\u00f5naline ja h\u00e4\u00e4leline v\u00e4ljendus. Siin on v\u00e4lja toodud just suulisel suhtlemisel kasutatav s\u00f5naline v\u00e4ljendus, mitte kirjas esitatud s\u00f5nad. H\u00e4\u00e4le v\u00e4ljendusv\u00f5imalustena v\u00f5ivad viiendas veerus olla kirjeldatud n\u00e4iteks k\u00f5netempo, r\u00f5hud, pausid, h\u00e4\u00e4le k\u00f5rguse muutumine jne. H\u00e4\u00e4le v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste transkribeerimiseks on v\u00f5imalik kasutada n\u00e4iteks Jeffersoni (2004) <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vestlusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">transkriptsioonim\u00e4rke<\/a>. Kuuendas veerus on esitatud kehaliigutuste ja \u2013asendite kirjeldused, mille t\u00e4psusaste s\u00f5ltub uurimisvajadusest ja neljandas veerus n\u00e4htavatest tegevustest.<\/p>\n<p>Veerge saab lisada ka n-\u00f6 alateemade kaupa. N\u00e4iteks v\u00f5ib eristada n\u00e4o-, k\u00e4eliigutused ja muud kehaliigutused ning \u2013asendid. Saadetes kasutatava arvutigraafika on v\u00f5imalik esitada eraldi veerus, kui see ei ole kuvat\u00f5mmisel selgesti n\u00e4ha. Stuudiot, objekte, saate formaati puudutava kirjelduse saab kirjutada sidusa tekstina.<\/p>\n<p>Vabariigi kodanikud, 16. septembri 2014 saade \u2013 <strong><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/transkriptsioon_mda.pdf\" data-fid=\"8334\">VAATA N\u00c4IDET (pdf)<\/a>.<\/strong><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a5495-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a5495-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a5495-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a5495-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a5495-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Ahls\u00e9n, E., Allwood, J. (2013). What\u2019s in a gesture. On verbs, nouns, actions and objects as reflected in gestures of persons with and without aphasia. J. Allwood, E. Ahls\u00e9n, P. Paggio,\u00a0 C. Navarretta ja K. Jokinen (toim), <em>NEALT 2012.<\/em> <em>Proceedings of the 4th Nordic Symposium on Multimodal Communication<\/em>, <em>Nov. 15-16, Gothenburg, Sweden, <\/em>(lk 13\u201320). <a href=\"http:\/\/www.ep.liu.se\/ecp\/093\/003\/ecp12093003.pdf\">http:\/\/www.ep.liu.se\/ecp\/093\/003\/ecp12093003.pdf<\/a> (kasutatud detsembris 2014)<\/p>\n<p>Allwood, J. (2003). Cooperation and flexibility in multimodal communication. \u00a0M. Rector, I. Poggi ja N. Trigo (toim), <em>Gestures. Meaning and Use (Proceedings)<\/em> (lk 133-142), Oporto: Edi\u00e7\u00f5es Universidade Fernando Pesso.<\/p>\n<p>Bezemer, J. ja Jewitt, C. (2009). Multimodal analysis: Key issues. L. Litosseliti (toim),<\/p>\n<p><em>Research Methods in Linguistics<\/em> (lk 180-197), London, New York: Continuum.<\/p>\n<p>Bezemer, J. ja Jewitt, C. (2012). <em>What is multimodality?<\/em><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/eprints.ncrm.ac.uk\/2812\/\">http:\/\/eprints.ncrm.ac.uk\/2812\/<\/a> (kasutatud augustis 2014).<\/p>\n<p>Ingerpuu-R\u00fcmmel, E. (2012). Teadmise esiletulemine v\u00f5\u00f5rkeeletunni multimodaalses suhtluses \/ Displaying knowledge in the multimodal communication of a foreign language learning classroom. <em>Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri ESUKA \/ Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics JEF, 3 <\/em>(2), 9\u201330<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/jeful.ut.ee\/public\/files\/Ingerpuu-Rummel%209-30.pdf\">http:\/\/jeful.ut.ee\/public\/files\/Ingerpuu-Rummel%209-30.pdf<\/a> (kasutatud novembris 2014).<\/p>\n<p>Kress, G, Jewitt, C., \u00a0Ogborn, J. ja \u00a0Tsatsarelis, C. (2001). <em>Multimodal teaching and learning: The rethorics of the science classroom<\/em>. London, New York: BookEns Ltd, Royston, Herts.<\/p>\n<p>Kress, G. ja Leeuwen,\u00a0T. van (2001). <em>Multimodal Discourse: The Modes and Media of Contemporary Communication<\/em>. London: Arnold.<\/p>\n<p>Kress, G. (2010). <em>Multimodality: A Social Semiotic Approach to Contemporary Communication<\/em>. London, New York: Taylor and Francis.<\/p>\n<p>Lim Fei, V. (2011). <em>A systemic functional multimodal discourse analysis approach to pedagogic discourse<\/em>. A thesis submitted for the degree of doctor of philosophy. Department of English Language and Literature. National University of Singapore.<\/p>\n<p>O\u2019Halloran, K. L. (2011). Multimodal discourse analysis. K. Hyland ja B. Paltridge<\/p>\n<p>(toim), <em>Companion to Discourse <\/em>(lk 120-137). London &amp; New York: Continuum.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/multimodal-analysis-lab.org\/_docs\/pubs14-OHalloran(in%20press%202011)-Multimodal_Discourse_Analysis.pdf\">http:\/\/multimodal-analysis-lab.org\/_docs\/pubs14-OHalloran(in%20press%202011)-Multimodal_Discourse_Analysis.pdf<\/a> (kasutatud augustis 2014).<\/p>\n<p>Mihkels, K. (2013). <em>Keel, keha ja kaardikepp: \u00f5petaja algatatud parandussekventside multimodaalne anal\u00fc\u00fcs<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Rummo, I. ja Tenjes, S. (2011). AJA m\u00f5istestamine Patau s\u00fcndroomiga subjekti suhtluses. <em>Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu Aastaraamat<\/em>, 7, 231\u2013247.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf2a549e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf2a549e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf2a549e-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf2a549e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf2a549e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Bergmann, K., Aksu, V. ja \u00a0Kopp, S. (2011). The Relation of Speech and Gestures: Temporal Synchrony Follows Semantic Synchrony. <em>Proceedings of the 2nd Workshop on Gesture and Speech in Interaction<\/em>. Bielefeld, Germany.<\/p>\n<p>Ingerpuu-R\u00fcmmel, E. (2012). Teadmise esiletulemine v\u00f5\u00f5rkeeletunni multimodaalses suhtluses \/ Displaying knowledge in the multimodal communication of a foreign language learning classroom. <em>Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri ESUKA \/ Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics JEF, 3<\/em>(2), 9\u201330<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/jeful.ut.ee\/public\/files\/Ingerpuu-Rummel%209-30.pdf\">http:\/\/jeful.ut.ee\/public\/files\/Ingerpuu-Rummel%209-30.pdf<\/a> (kasutatud novembris 2014).<\/p>\n<p>Kress, G., Jewitt, C., Ogborn, J. ja Tsatsarelis, C. (2001). <em>Multimodal teaching and learning: The rethorics of the science classroom<\/em>. London, New York: BookEns Ltd, Royston, Herts.<\/p>\n<p>Kress, G. ja Leeuwen,\u00a0T. van (2001). <em>Multimodal Discourse: The Modes and Media of Contemporary Communication<\/em>. London: Arnold.<\/p>\n<p>Kress, G. (2010). <em>Multimodality: A Social Semiotic Approach to Contemporary Communication.<\/em> London, New York: Taylor and Francis.<\/p>\n<p>O\u2019Halloran, K. L. (2011). Multimodal discourse analysis. K. Hyland ja B. Paltridge<\/p>\n<p>(toim), <em>Companion to Discourse<\/em> (lk 120-137), London and New York: Continuum<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/multimodal-analysis-lab.org\/_docs\/pubs14-OHalloran(in%20press%202011)-Multimodal_Discourse_Analysis.pdf\">http:\/\/multimodal-analysis-lab.org\/_docs\/pubs14-OHalloran(in%20press%202011)-Multimodal_Discourse_Analysis.pdf<\/a> (kasutatud augustis 2014).<\/p>\n<p>Rummo, I. ja Tenjes, S. (2011). AJA m\u00f5istestamine Patau s\u00fcndroomiga subjekti suhtluses. <em>Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu Aastaraamat, 7<\/em>, 231\u2013247.<\/p>\n<p>Tenjes, S., Rummo, I. ja Praakli, K. (2009). Kommunikatiivse situatsiooni d\u00fcnaamiline dimensioon. H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper ja R. Argus (toim) <em>Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu aastaraamat <\/em>(lk 267-287), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p><strong>propriotseptsioon<\/strong> \u2013 s\u00fcvatundlikkus, v\u00f5ime tunnetada j\u00e4semete asendit neid vaatlemata.<\/p>\n<p><strong>ikoon<\/strong> \u2013 m\u00e4rk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu (sarnasussuhe v\u00f5ib olla visuaalne, k\u00f5laline v\u00f5i muud laadi); nt portree on konkreetse inimese ikoon. (Charles S. Peirce\u2019i m\u00e4rgiteooria j\u00e4rgi)<\/p>\n<p><strong>indeks<\/strong> \u2013 m\u00e4rk, mille esitis on objektiga korrelatiivses seoses (indeks n\u00e4itab sageli piirnevust, seotust, k\u00fclgnevust); nt suits on tule indeks. (Charles S. Peirce\u2019i m\u00e4rgiteooria j\u00e4rgi)<\/p>\n<p><strong>s\u00fcmbol<\/strong> \u2013 m\u00e4rk, mis asendab midagi ilma v\u00e4lise sarnasuse v\u00f5i sisulise j\u00e4tkuvuseta \u00fcldlevinud arusaamade alusel (selline arusaam v\u00f5ib-olla nt sotsiaalne kokkulepe); nt punane v\u00e4rv v\u00f5ib s\u00fcmboliseerida nii armastust kui kommunistlikku liikumist. (Charles S. Peirce\u2019i m\u00e4rgiteooria j\u00e4rgi)<\/p>\n<p><strong>prosoodia<\/strong> \u2013 k\u00f5nel\u00f5ikude kestusega ja h\u00e4\u00e4le valjuse ning k\u00f5rgusega seoses olevaid n\u00e4htusi h\u00f5lmav koondm\u00f5iste; prosoodilised n\u00e4htused on kvantiteet, r\u00f5hk, k\u00f5nemeloodia (lause- ja s\u00f5nameloodia).<\/p>\n<p><strong>prokseemika<\/strong> \u2013 teadusharu, mis uurib inimk\u00e4itumise ruumilist tingitust.<\/p>\n<p><strong>paralingvistika<\/strong> \u2013 k\u00f5ne vokaalkomponendid s\u00f5nadest eraldiv\u00f5etuna; h\u00e4\u00e4lel on k\u00f5rgus, k\u00f5la, artikulatsioon, tempo, tugevus, r\u00fctm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eva Ingerpuu-R\u00fcmmel 2014 Multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs (multimodal discourse analysis) on l\u00e4henemine, mis tunneb huvi, kuidas inimesed kasutavad suheldes mitmesuguseid t\u00e4hendust loovaid vahendeid (nt s\u00f5nu, kehaliigutusi, joonistusi, meloodiaid). Suhtluse multimodaalsus v\u00f5ib pakkuda huvi antropoloogia, ps\u00fchholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, meediauuringute, semiootika, loomade k\u00e4itumise &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-56","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2262,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56\/revisions\/2262"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}